Euroopa Kohtu (suurkoda) 28. märtsi 2017. aasta otsus (High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Divisioni (Divisional Court) eelotsusetaotlus – Ühendkuningriik) – The Queen, nõude alusel, mille esitas: PJSC Rosneft Oil Company, varem Rosneft Oil Company OJSC versus Her Majesty’s Treasury, Secretary of State for Business, Innovation and Skills, The Financial Conduct Authority
(kohtuasi C-72/15)1
(Eelotsusetaotlus – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) – Piiravad meetmed, mis on võetud seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas – Otsuse 2014/512/ÜVJP ja määruse (EL) nr 833/2014 sätted – Kehtivus – Euroopa Kohtu pädevus – EL-Venemaa partnerlusleping – Põhjendamiskohustus – Õiguskindluse ja kohaldatava õiguse täpsuse põhimõte – Juurdepääs kapitaliturgudele – Rahaline abi – Aktsiate globaalsed hoidmistunnistused (Global Depositary Receipts) – Naftasektor – Mõistete „kilt“ ja „rohkem kui 150 meetri sügavune vesi“ tõlgendamise taotlus – Vastuvõetamatus)
Kohtumenetluse keel: inglise
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division (Divisional Court)
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitajad: The Queen, nõude alusel, mille esitas: PJSC Rosneft Oil Company, varem Rosneft Oil Company OJSC
Vastustajad: Her Majesty’s Treasury, Secretary of State for Business, Innovation and Skills, The Financial Conduct Authority
Resolutsioon
ELL artikleid 19, 24 ja 40, ELTL artiklit 275 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Liidu Kohus on pädev tegema ELTL artikli 267 alusel eelotsuseid ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga (ÜVJP) seotud sätete alusel vastu võetud akti nagu nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsuse 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (muudetud nõukogu 4. detsembri 2014. aasta otsusega 2014/872/ÜVJP) kehtivuse kohta, tingimusel et eelotsusetaotlus puudutab selle otsuse kooskõla ELL artikliga 40 kontrollimist või füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes võetud piiravate meetmete seaduslikkuse kontrollimist.
Teise küsimuse analüüsimisel ei ole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis mõjutaks otsuse 2014/512 (muudetud otsusega 2014/872) artikli 1 lõike 2 punktide b–d ja lõike 3, artikli 7 ja III lisa või nõukogu 31. juuli 2014. aasta määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas (muudetud nõukogu 4. detsembri 2014. aasta määrusega (EL) nr 1290/2014) artiklite 3 ja 3a, artikli 4 lõigete 3 ja 4, artikli 5 lõike 2 punktide b–d ja lõike 3, artikli 11 ning II ja VI lisa kehtivust.
Õiguskindluse ja kohaldatava õiguse täpsuse (nulla poena sine lege certa) põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et need ei takista liikmesriigil kehtestada määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega nr 1290/2014) sätete rikkumise eest kriminaalkaristusi selle määruse artikli 8 lõike 1 alusel, enne kui Euroopa Liidu Kohus on täpsustanud nende sätete ulatust ja sellest tulenevalt ka nendega seotud kriminaalkaristuste ulatust.
Määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega nr 1290/2014) artikli 4 lõike 3 punktis b kasutatud väljendit „rahaline abi“ tuleb tõlgendada nii, et see ei hõlma panga või muu finantsasutuse poolt maksekorralduse töötlemist kui sellist.
Määruse nr 833/2014 (muudetud määrusega nr 1290/2014) artikli 5 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt on keelatud alates 12. septembrist 2014 aktsiate globaalseid hoidmistunnistusi (Global Depositary Receipts) välja anda mõne määruse nr 833/2014 VI lisas loetletud üksusega sõlmitud hoiulepingu alusel, kaasa arvatud siis, kui need tunnistused on välja antud mõne nimetatud üksuse aktsiate suhtes, mis emiteeriti enne seda kuupäeva.
____________1 ELT C 155, 11.5.2015.