Walcher Meßtechnik GmbH 4. augustil 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 22. mai 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-95/13: Walcher Meßtechnik GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(kohtuasi C-374/14 P)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: Walcher Meßtechnik GmbH (esindaja: advokaat S. Walter)

Teine menetlusosaline: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Apellandi nõuded

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu (kuues koda) 22. mai 2014. aasta otsus kohtuasjas T-95/13 ja Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) esimese apellatsioonikoja 13. detsembri 2012. aasta otsus apellatsioonikoja menetluses R1779/2012-1, mis on vaidlustatud;

teise võimalusena tühistada Üldkohtu (kuues koda) 22. mai 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-95/13 ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse;

mõista kohtukulud välja Siseturu Ühtlustamise Ametilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab apellatsioonkaebuses kaks väidet, millest esimene on jaotatud kahte ossa:

Esimene apellatsioonkaebuse väidet

Vaidlustatud kohtuotsus on määruse nr 207/2009¹ artikli 7 lõike 1 punktiga c vastuolus kolmel põhjusel:

Tähise registreerimise nõuetele vastavuse kontrollimisel tuleb arvesse võtta asjaomaste kaupade ja/või teenuste sõnastust. Üldkohtu menetluses seda ei tehtud. Üldkohus lähtus seevastu apellandi internetilehekülgedest ja ühe Ühendriikide kaubamärgi kaupade loetelust, mis ei ole asjaomase õigusliku vaidluse esemeks.

Isegi Üldkohtu poolt sõnale HIPERDRIVE antud tähenduse kohaselt kirjeldab tähis HIPERDRIVE lihtsalt üht mootori omadust. Taotlusega hõlmatud kaupade kirjeldusest ei ilmne aga neisse kaupadesse integreeritud mootoriosade olulised omadused. Üldkohus kohaldas seega valesti Euroopa Liidu Kohtu viimase aja praktikas väljatöötatud kriteeriume (vt Üldkohtu 15. jaanuari 2013. aasta otsus kohtuasjas: T-625/11² , BSH vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ecoDoor) ja Euroopa Kohtu 10. juuli 2014. aasta otsus kohtuasjas: C-126/13 P³ , BSH vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 27).

Apellant väidab, et Üldkohtu eeldus, et sõna „HIPER“ on samastatav sõnaga „hyper“, kuigi neid mõisteid ei ole kunagi kasutatud sünonüümidena, tugineb vääral seisukohal, mis tuleneb sellest, et inglise keeles hääldatakse sõnu „HIPER“ ja „hyper“ samamoodi. Apellant väidab, et Üldkohus ei tõendanud ega põhjendanud asjaomast ekslikku eeldust, olgugi et apellant esitas mitmeid vastupidiseid näiteid. Küsimus kas Üldkohti otsuse põhjendused on vastuolulised või ebapiisavad, kujutab endast väljakujunenud kohtupraktika kohaselt õigusküsimust.

Teine apellatsioonkaebuse väide:

Vaidlustatud kohtuotsus on vastuolus liidu õiguse üldpõhimõtetega, muu hulgas võrdse kohtlemise põhimõtte ja omavolikeeluga. Ühtlustamisameti praktika kohaselt on selge, et sõnalist osa HIPER ei saa samastada sõnaga „hyper“. Nimetatud praktika on välja kujunenud enne vaidlusaluse tähise registreerimise taotluste esitamist ja on kestnud edasi ka pärast seda. Käesolev juhtum erineb juhtudest, kus taotleja viitab üksnes varasematele registreeringutele. Asjaolust, et vaidlusaluste taotluste vaidlustamise järel ei esitanud ühtlustamisamet enam vastuväiteid kaubamärgi „HIPER“ vastu, tõendab et vaidlusalune registreering on ilmselgelt vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtte ja omavolikeeluga.

____________

¹     Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta, ELT L 78, lk 1.

²     ECLI:EU:T:2013:14

³     ECLI:EU:C:2014:2065