Photo USA Electronic Graphic, Inc. 27. jaanuaril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 18. novembri 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-394/13 : Photo USA Electronic Graphic, Inc. versus Euroopa Liidu Nõukogu
(kohtuasi C-31/15 P)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Photo USA Electronic Graphic, Inc. (esindaja: advokaat K. Adamantopoulos)
Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Ancàp SpA, Cerame-Unie AISBL, Confindustria Ceramica, Verband der Keramischen Industrie eV
Apellandi nõuded
tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 18. novembri 2014. aasta otsus kohtuasjas T-394/13: Photo USA Electronic Graphic, Inc. vs. nõukogu, millega Üldkohus jättis rahuldamata tühistamishagi, mis esitati nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes1 peale;
lõpetada uurimine ja tühistada määrus (EL) nr 412/2013; ja
mõista Euroopa Liidu Nõukogult välja käesolevas kohtuastmes ning kohtuasja T-394/13 menetlusega kaasnenud apellandi kohtukulud.
Väited ja peamised argumendid
Apellant väidab, et Üldkohtu järeldustes tema esimese, kolmanda ja neljanda väite osas esineb mitmeid õigusnormi rikkumisi ning esitatud tõendite moonutusi. Seetõttu leiab apellant, et vaidlustatud kohtuotsus tuleks tühistada. Lisaks väidab apellant, et tema esimest, teist ja kolmandat väidet toetavad asjaolud on piisavalt tõendatud, et Euroopa Kohus saaks nende üle otsustada.
Apellant esitab esimese väite kohta kaks põhjendust. Esiteks, Üldkohus on rikkunud õigusnormi, kuna pani apellandile kohustuse tõendada, et institutsioonid on teinud mõlema asjaolu asjakohaseks pidamisega hindamisvea. Üldkohtu varasema praktika kohaselt piisab sellest, kui apellant tõendab kas seda, et institutsioonid on teinud hindamisvea seoses asjaoludega, mida nad peavad asjakohaseks, või seda, et muude asjakohaste asjaolude kohaldamist ei olnud vaja arvesse võtta. Selles osas on tuvastus, et institutsioonid tegid kolmest asjakohaseks peetavast asjaolust kahe hindamisel vea, piisav, et vabastada apellanti tõendamiskoormisest. Lisaks, sellisele järeldusele jõudes on Üldkohus oma vaidlustatud otsuses moonutanud tõendeid ja faktilisi asjaolusid.
Kolmanda ja neljanda väite kohta esitab apellant neli põhjendust. Esiteks, Üldkohus on ebaõigesti tõlgendanud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed2 (algmäärus) artikli 3 lõikeid 2 ja 7, kuna leidis, et institutsioonid on kohustatud analüüsima konkurentsivastase tegevuse mõju liidu tootmisharule alles pärast seda, kui pädev konkurentsiasutus on lõplikus otsuses konkurentsivastase tegevuse tuvastanud. Teiseks, lükates tagasi apellandi taotluse avalikustada valimisse kaasatud liidu tootjad, on Üldkohus moonutanud tõendeid ja rikkunud õigusnormi, järeldades, et ta võib uurida institutsioonide tegutsemise kooskõla algmääruse artikli 3 lõigetega 2 ja 4 teadmata, kes on valimisse kaasatud liidu tootjad. Kolmandaks, pannes apellandile kohustuse esitada otsest tõestusmaterjali konkurentsivastase tegevuse mõju üle valimisse kaasatud liidu tootjatele olukorras, kus valimisse kaasatud tootjate nimed on jäetud saladuseks, on vaidlustatud kohtuotsuses ebaõigesti tõlgendatud algmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 7 ja pandud apellandile ebamõistlik tõendamiskoormis. Neljandaks, Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuses ebaõigesti tõlgendanud algmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 7, kui leidis, et asjaomaseid kohustusi saab täita pigem pelgalt katteta oletuste kui tegeliku analüüsiga.
________________________1 ELT L 131, lk 1.
2 ELT L 343, lk 51.