Language of document : ECLI:EU:C:2019:106

EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)

7. veebruar 2019(*)

Eelotsusetaotlus – Eelarvega seotud kasinusmeetmed – Palga vähendamine riigi avalikus teenistuses – Üksikasjalikud eeskirjad – Erinev mõju – Sotsiaalpoliitika – Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78/EÜ – Artikli 2 lõige 1 ja lõike 2 punkt b – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 21 – Kohtunike sõltumatus – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik

Kohtuasjas C‑49/18,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunal Superior de Justicia de Catalunya (Kataloonia kõrgeim kohus, Hispaania) 28. detsembri 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 26. jaanuaril 2018, menetluses

Carlos Escribano Vindel

versus

Ministerio de Justicia,

EUROOPA KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja president A. Arabadjiev (ettekandja), kohtunikud E. Levits, M. Berger, C. Vajda ja P. G. Xuereb,

kohtujurist: H. Saugmandsgaard Øe,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades seisukohti, mille esitasid:

–        Escribano Vindel, kes esindas ennast ise,

–        Hispaania valitsus, esindajad: J. García‑Valdecasas Dorrego ja A. Gavela Llopis,

–        Euroopa Komisjon, esindajad: L. Flynn, H. Krämer ja J. Baquero Cruz,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb seda, kuidas tõlgendada ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 21 ning nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT 2000, L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79), artikli 2 lõiget 1 ja lõike 2 punkti b.

2        Taotlus on esitatud Carlos Escribano Vindeli ja Ministerio de Justicia (justiitsministeerium, Hispaania) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab C. E. Vindeli palga vähendamist Hispaania riigi eelarvepoliitikaga seotud muudatuste raames.

 Õiguslik raamistik

 Liidu õigus

3        Direktiivi 2000/78 artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva direktiivi eesmärk on kehtestada üldine raamistik, et võidelda usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu töö saamisel ja kutsealale pääsemisel ning tagada liikmesriikides võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine.“

4        Direktiivi artikli 2 lõikes 1 ning lõike 2 punktis b on ette nähtud:

„1.      Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „võrdse kohtlemise põhimõte“, et ei esine otsest ega kaudset diskrimineerimist ühelgi artiklis 1 nimetatud põhjusel.

2.      Lõike 1 kohaldamisel:

[…]

b)      peetakse kaudseks diskrimineerimiseks seda, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab konkreetse usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumusega isikud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui:

i)      kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ja selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud […]

[…]“.

5        Direktiivi artikli 6 lõike 1 punkt b on sõnastatud järgmiselt:

„Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:

[…]

b)      vanuse, töökogemuse või tööstaažiga seotud tööle pääsemise või teatavate töösoodustuste miinimumtingimuste kehtestamine“.

 Hispaania õigus

6        1. juuli 1985. aasta konstitutsioonilise seaduse 6/1985 kohtute kohta (Ley Orgánica 6/1985 del Poder Judicial; BOE nr 157, 2.7.1985, lk 20632) artiklis 299 on ette nähtud, et kohtunikel on kolm ametikategooriat, nimelt Tribunal Supremo (kõrgeim kohus, Hispaania) kohtunik (magistrado), kohtunik (magistrado) ja nooremkohtunik (juez).

7        2010. aasta riigieelarvet käsitleva 23. detsembri 2009. aasta seaduse 26/2009 (Ley 26/2009 de Presupuestos Generales del Estado para el año 2010; BOE nr 309, 23.12.2009, lk 108804; edaspidi „LPGE 2010“) artikli 32.1.II. lõikes 1 on ette nähtud, et alates 1. juunist 2010 vähendatakse erinevate kategooriate kohtunike põhipalku 9,73% võrreldes seni kehtinud palkadega.

8        LPGE 2010 artikli 32.1.II lõike 4 teine lõik on sõnastatud järgmiselt:

„Aasta arvestuses vähendatakse kohtunike ja prokuröride lisatasusid 6% kohtunike ja prokuröride puhul ning 5% nooremkohtunike ja nooremprokuröride puhul, võrreldes 31. mai 2010. aasta seisuga kehtinud tasudega.“

9        20. mai 2010. aasta dekreetseaduse (Real Decreto-Ley 8/2010; BOE nr 126, 24.5.2010, lk 45070) artikliga 1 muudeti LPGE 2010 artiklit 32 osas, mis puudutab kohtunike palku ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. maini 2010.

10      2011. aasta riigieelarvet käsitleva 22. detsembri 2010. aasta seaduse 39/2010 (Ley 39/2010 de Presupuestos Generales del Estado para el año 2011; BOE nr 311, 23.12.2010, lk 105744) (edaspidi „LPGE 2011“) artiklis 31.1 on esiteks ette nähtud, et erinevate kategooriate kohtunike palgad jäävad sama suureks, nagu on kehtestatud LPGE 2010 artikli 32.1.II lõikega 1, 20. mai 2010. aasta dekreetseadusega 8/2010 muudetud redaktsioonis, ja teiseks, et lisatasud ei tõuse võrreldes 31. detsembril 2010 kehtinud tasudega.

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

11      C. Escribano Vindel, kes on Juzgado de lo Social n° 26 de Barcelona (Barcelona töökohus nr 26, Hispaania) üheliikmelise kohtu kohtunik, vaidlustas Tribunal Superior de Justicia de Catalunyas (Kataloonia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania) oma 2011. aasta palgateatised, väites, et esiteks on nende puhul tegemist LPGE 2011 artikli 31.1 alusel vastu võetud haldusaktidega, ja teiseks tähendavad need „eelneva aasta samade perioodidega võrreldes olulist vähendamist“, mis on Hispaania põhiseadusega vastuolus.

12      Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas 30. märtsi 2015. aasta kohtumäärusega Tribunal Constitucionalile (Hispaania konstitutsioonikohus) küsimuse LPGE 2011 artikli 31.1 põhiseaduslikkuse kohta, tuues välja, et justiitsministeeriumi koostatud aruande kohaselt väheneb 5. palgaastmel olevate ja kõige madalamat palka teenivate nooremkohtunike palk 7,16%, 4. palgaastmel olevate üheliikmeliste kohtute kohtunike (nagu C. Escribano Vindel) palk 6,64% ja 1. palgaastmel olevate kõige kõrgema palgaga kõrgemate kohtute kohtunike palk 5,90%.

13      Tribunal Constitucionali (konstitutsioonikohus) täiskogu jättis 15. detsembri 2015. aasta kohtumäärusega selle küsimuse läbi vaatamata ja leidis, et vaidlusalune säte ei riku muu hulgas Hispaania põhiseaduse artikliga 14 kaitstud võrdsuse põhimõtet. See kohus leidis nimelt, et Hispaania kohtunikud ei ole objektiivselt sarnases olukorras, sest nad kuuluvad erinevatesse kategooriatesse ja töötavad erinevatel ametikohtadel.

14      Eelotsusetaotluse esitanud kohus tegi 24. veebruari 2016. aasta kohtumäärusega pooltele ettepaneku esitada seisukohad küsimuses, kas nad leiavad, et kõnealused palga vähendamise meetmed on harta seisukohast diskrimineerivad. C. Escribano Vindel väitis vastuseks, et need meetmed on kaudne diskrimineerimine vanuse või tööstaaži alusel, sest palga vähenemine on suurem 5. palgaastme nooremkohtunike jaoks, mis on kohtusüsteemis tööle asumise algaste, ja kuhu on koondatud kõige nooremad ja ilma teenistusstaažita kohtunikud. Seetõttu on väliselt neutraalsel sättel sõltuvalt vanusest või teenistusstaažist proportsionaalselt ebasoodsam mõju.

15      Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on esiteks tekkinud küsimus, kas vaidlusalused liikmesriigi õigusnormid, mille eesmärk on eelarvepuudujäägi vähendamine, nagu nõuab Euroopa Liit, kujutavad endast vanuselist diskrimineerimist, mis on harta ja direktiiviga 2000/78 keelatud. Ta märgib sellega seoses, et palga vähendamise määr, mis vaidlusaluste normidega ette nähakse, on 5. palgaastmel olevate nooremkohtunike ja 4. palgaastmel olevate üheliikmeliste kohtute kohtunike jaoks suurem kui teiste kohtunikekategooriate jaoks. Ta leiab, et kõige nooremad ja kõige lühema teenistusstaažiga kohtunikud panustavad seega kõige suuremal määral eelarvepuudujäägi vähendamisse, ilma et see neile pandud konkreetne koorem oleks objektiivselt ja asjakohaselt põhjendatud.

16      Teiseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas vaidlusalused liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette palga vähenemise selliste kriteeriumide kohaselt, mis ei võta arvesse täidetavaid ametiülesandeid ega teenistusstaaži ja näevad ette proportsionaalselt suurema palgavähenduse väikseimat palka saavate kohtunike jaoks, kahjustavad kohtute sõltumatuse üldpõhimõtet.

17      Ta viitab sellega seoses kõigepealt Euroopa Nõukogu poolt 8.–10. juulil 1998 vastu võetud Euroopa harta kohtunike staatuse kohta artiklile 6, seejärel Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. novembril 2010 vastu võetud soovitusele CM/Rec(2010)12 „Kohtunikud: sõltumatus, tulemuslikkus ja vastutus“, ja viimaks kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepaneku kohtuasjas Associação Sindical dos Juízes Portugueses (C‑64/16, EU:C:2018:395) punktidele 74–79.

18      Neil asjaoludel otsustas Tribunal Superior de Justicia de Catalunya (Kataloonia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.      Kas liidu õiguses kehtivat diskrimineerimiskeelu üldpõhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnorm ehk [LPGE 2011] artikkel 31.1, milles sätestati palga vähendamise eri protsendimäärad, mis on osutunud kõige koormavamaks selliste kohtu liikmete jaoks, kes saavad kõige väiksemat palka, kohustades neid tegema riigi rahanduse toetamiseks suuremaid ohverdusi (diskrimineerimiskeelu põhimõte)?

2.      Kas liidu õiguse üldpõhimõtet tagada kohtute sõltumatus õiglase, stabiilse ja kohtunikkonna liikmete ülesannetele vastava palga abil tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune liikmesriigi õigusnorm nagu [LPGE 2011] artikkel 31.1, mis ei arvesta kohtu liikmete tööülesannete laadi ja olulisust ega teenistusstaaži ja tähendab avaliku sektori kulutuste jätkusuutlikkuse tagamiseks suuremat ohverdust selliste kohtu liikmete jaoks, kes saavad kõige väiksemat palka (kohtute sõltumatuse põhimõte)?“

 Eelotsuse küsimuste analüüs

 Eelotsusetaotluse vastuvõetavus

19      Hispaania valitsuse hinnangul on eelotsusetaotlus vastuvõetamatu, sest Euroopa Kohtule ei ole antud esitatud küsimustele vastamiseks vajalikku teavet. Eelotsusetaotlus ei täpsusta nimelt piisavalt põhikohtuasja asjaolusid, asjasse puutuvaid liikmesriigi õigusnorme ega tõlgendamist vajavaid liidu õiguse norme.

20      Täpsemalt, mainitud ei ole C. Escribano Vindeli vanust, teenistusstaaži ega tasustamise korda. Samuti ei käsitle justiitsministeeriumi aruanne 1. palgaastet, millel on C. Escribano Vindel, vaid 4. ja 5. palgaastet.

21      Liikmesriigi õigusliku raamistiku selgitamisel ei piisa üksnes viidetest LPGE 2011‑le ja konstitutsioonilise seaduse 6/1985 kohtute kohta artiklile 301, et mõista Hispaania kohtute liikmete tasustamise korda ja seda, kuidas kõikide avaliku sektori töötajate palgavähendust neile liikmetele kohaldati.

22      Euroopa Komisjon ei esita küll vastuvõetamatuse vastuväidet, kuid märgib, et eelotsusetaotlus ei sisalda mingit teavet palgavähenduse tegeliku majandusliku mõju kohta C. Escribano Vindeli ega teiste kohtunike või nooremkohtunike jaoks ja piirdub protsentide loetlemisega, täpsustamata, millistelt summadelt neid arvutatakse.

23      Mingit teavet ei ole esitatud ka palgavähenduse mõju kohta Audiencia Provinciali (provintsikohus, Hispaania) või Audiencia Nacionali (üleriigiline kohus, Hispaania) kohtunike ega Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) kohtunike jaoks. Peale selle võrdleb justiitsministeeriumi aruanne ainult kolme liiki ametikohtade olukorda, mis on valitud „näidisena“, et „illustreerida“ seda, kuidas palgavähenduse koguprotsent erineb sõltuvalt sellest, kui suure osa moodustab lisatasu kogupalgast.

24      Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale on ELTL artiklis 267 ette nähtud Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelise koostöö raames üksnes asja menetleva ja selle lahendamise eest vastutava liikmesriigi kohtu ülesanne kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsusetaotluse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega, kui esitatud küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud vastama (27. juuni 2017. aasta kohtuotsus Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania, C‑74/16, EU:C:2017:496, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

25      Järelikult eeldatakse, et liidu õigust puudutavad küsimused on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (27. juuni 2017. aasta kohtuotsus Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania, C‑74/16, EU:C:2017:496, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

26      Viimasega seoses tuleb meenutada, et vajadus jõuda liidu õiguse sellise tõlgenduseni, mida liikmesriigi kohus saab kasutada, nõuab, et liikmesriigi kohus määratleks esitatud küsimuste faktilise ja õigusliku raamistiku või vähemalt selgitaks nende küsimuste aluseks olevaid faktilisi eeldusi (27. juuni 2017. aasta kohtuotsus Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania, C‑74/16, EU:C:2017:496, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

27      Käesoleval juhul tuleb kõigepealt tõdeda, et erinevalt sellest, mida väidab Hispaania valitsus, on eelotsusetaotluse esitanud kohus selgelt välja toonud need liidu õiguse põhimõtted, mida eelotsuse küsimused puudutavad.

28      Järgmiseks tuleb nentida, et Hispaania valitsus märgib õigustatult, et eelotsusetaotluses on antud vaid elementaarne ülevaade liikmesriigi õiguslikust raamistikust. Kui aga muu hulgas võtta arvesse selle valitsuse ja komisjoni esitatud kirjalikke seisukohti, mis seda raamistikku kinnitavad ja täpsustavad, siis ilmneb kõigist Euroopa Kohtu käsutuses olevatest asjaoludest koos võetuna, et eelotsusetaotlus sisaldab siiski selle õigusliku raamistiku olulisi elemente, mille pinnalt eelotsuse küsimused on esitatud.

29      Mis viimaseks puudutab faktilise raamistiku kirjeldust, siis Hispaania valitsus ja komisjon märgivad õigustatult, et esitatud teave on lünklik. Sellele vaatamata on eelotsusetaotluses piisavalt andmeid, et mõista nii eelotsuse küsimusi kui ka nende ulatust.

30      Seega tuleb asuda seisukohale, et eelotsusetaotlus sisaldab faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis võimaldavad Euroopa Kohtul anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse.

31      Seega on eelotsusetaotlus vastuvõetav.

 Sisulised küsimused

 Sissejuhatavad märkused

32      Tuleb rõhutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul talle esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastada. Asjaolu, et liikmesriigi kohus on eelotsuse küsimuses vormiliselt viidanud liidu õiguse teatavatele sätetele, ei takista Euroopa Kohut esitamast sellele kohtule kogu tõlgenduslikku teavet, mis võib viimasel aidata menetletavat kohtuasja lahendada, olenemata sellest, kas liikmesriigi kohus on neile aspektidele oma küsimustes viidanud või mitte. Euroopa Kohus võib selleks liikmesriigi kohtu esitatud materjalist ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendusest välja valida need liidu õiguse aspektid, mis vajavad vaidluse eset silmas pidades tõlgendamist (27. juuni 2017. aasta kohtuotsus Congregación de Escuelas Pías Provincia Betania, C‑74/16, EU:C:2017:496, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

33      Käesoleval juhul tuleb eelkõige kõiki eelotsust taotleva kohtu esitatud asjaolusid ning Hispaania valitsuse ja komisjoni esitatud seisukohti arvestades eelotsusetaotluse esitanud kohtule sellise tõlgendusliku teabe andmiseks eelotsuse küsimused ümber sõnastada.

34      Esiteks ilmneb nimelt esimese küsimuse puhul osas, milles sellega palutakse tõlgendada „liidu õiguses kehtivat diskrimineerimiskeelu üldpõhimõtet“, eelotsusetaotlusest, et eelotsust taotleval kohtul on täpsemalt tekkinud küsimus, kas harta artiklit 21 ning direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 1 ja lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas.

35      Teiseks ilmneb sellesama esimese küsimuse puhul osas, milles see puudutab selliseid „kohtu [liikmeid], kes saavad kõige väiksemat palka“, eelotsusetaotlusest ühest küljest, et selle rühma moodustavad 5. palgaastmel olevad nooremkohtunikud, ja teisest küljest, et C. Escribano Vindel ei kuulu sellesse rühma. Nimelt leiavad nii Hispaania valitsus kui ka komisjon, et eelotsust taotleva kohtu esitatud andmetest ilmneb, et C. Escribano Vindel on 1. palgaastmel, samas kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tundub olevat arvamusel, et ta on 4. palgaastmel.

36      Kolmandaks, kuigi teise küsimuse sõnastuse kohaselt palutakse selles tõlgendada „liidu õiguse üldpõhimõtet tagada õiglase, stabiilse ja kohtu liikmete ülesannetele vastava palga abil kohtute sõltumatus“, ilmneb eelotsusetaotlusest, et sisuliselt on eelotsust taotleval kohtul tekkinud küsimus, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et kohtute sõltumatuse põhimõttega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas.

37      Neljandaks, kuna C. Escribano Vindel tegutseb ainult enda nimel, tuleb sellele küsimusele vastamisel arvesse võtta ainult tema olukorda (vt selle kohta 27. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Associação Sindical dos Juízes Portugueses, C‑64/16, EU:C:2018:117, punkt 28).

 Esimene küsimus, mis puudutab diskrimineerimist vanuse või teenistusstaaži alusel

38      Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas harta artiklit 21 ning direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 1 ja lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisest tulenevate piirangute tõttu vastu võetud palga vähendamise üldmeetmete raames vähendati kohtu liikmete põhipalku ja lisatasusid erinevate protsendimäärade võrra, mille tulemuseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel protsentuaalselt suuremad palgavähendused kahel madalamal palgaastmel olevate kohtunike jaoks kui kõrgemal palgaastmel olevate kohtunike jaoks, samas kui esimesena nimetatud kohtunikud saavad teisena nimetatutest väiksemat palka ning on üldiselt nooremad ja lühema teenistusstaažiga.

39      Selle kohta tuleb esiteks märkida, et igasuguse diskrimineerimise ja sealhulgas vanuse tõttu diskrimineerimise keeld on kirjas Euroopa Liidu põhiõiguste harta – millel on alates 1. detsembrist 2009 samasugune õigusjõud nagu aluslepingutel – artiklis 21, ja seda keeldu on töö saamise ja kutsealale pääsemise valdkonnas täpsustatud direktiivis 2000/78 (vt selle kohta 8. septembri 2011. aasta kohtuotsus Hennigs ja Mai, C‑297/10 ja C‑298/10, EU:C:2011:560, punkt 47).

40      Teiseks tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et ametnike ja sealhulgas kohtunike palgatingimused kuuluvad selle direktiivi kohaldamisalasse (vt selle kohta 19. juuni 2014. aasta kohtuotsus Specht jt, C‑501/12–C‑506/12, C‑540/12 ja C‑541/12, EU:C:2014:2005, punkt 37, ning 9. septembri 2015. aasta kohtuotsus Unland, C‑20/13, EU:C:2015:561, punkt 29).

41      Kolmandaks tuleb märkida, et direktiivi 2000/78 artikli 1 ning artikli 2 lõike 1 ja lõike 2 punkti b kohaselt on keelatud kaudne diskrimineerimine „usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel […] töö saamisel ja kutsealale pääsemisel“.

42      Neljandaks, mis puudutab oletust, et esineb kaudne vanuseline diskrimineerimine, siis tuleb märkida, et direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 punkti b kohaselt peetakse kaudseks diskrimineerimiseks seda, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab konkreetse vanusega isikud teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui kõnealusel sättel, kriteeriumil või taval on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on kohased ja vajalikud (14. märtsi 2018. aasta kohtuotsus Stollwitzer, C‑482/16, EU:C:2018:180, punkt 22).

43      Seega tuleb kontrollida, kas sellist töötajat nagu C. Escribano Vindel koheldakse tema vanuse tõttu ebasoodsamalt, kui koheldakse teist isikut sarnases olukorras, või kas põhikohtuasjas kõne all olev säte võib ta seada selle vanusekategooria alusel, kuhu ta kuulub, ebasoodsamasse olukorda kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti b tähenduses (vt analoogia alusel 28. veebruari 2018. aasta kohtuotsus John, C‑46/17, EU:C:2018:131, punkt 22).

44      Selle kohta tuleb kõigepealt märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole täpsustanud C. Escribano Vindeli vanust ega määratlenud teist isikut, kes on C. Escribano Vindeliga sarnases olukorras, vaid on piirdunud märkimisega, et põhikohtuasjas kõne all olevatel õigusnormidel on 4. ja 5. palgaastmel olevatele kohtunikele ebasoodsam mõju kui 1. palgaastmel olevatele kohtunikele.

45      Järgmiseks, sellest tuleneb, et kui C. Escribano Vindel peaks olema 1. palgaastmel, nagu ta on Hispaania valitsuse ja komisjoni hinnangul, siis ei saaks teda lugeda vanuselise diskrimineerimise ohvriks, sest sel juhul kuuluks ta nende kohtunike hulka, kelle jaoks põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid on eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel soodsamad kui teiste jaoks.

46      Viimaseks, kui C. Escribano Vindel peaks olema 4. palgaastmel, nagu tundub arvavat eelotsusetaotluse esitanud kohus, siis tuleb kindlaks teha, kas sellel palgaastmel on kohtunikud, kes on teatava vanusega, ja mis erineb selle poolest kategooriast, kus on 1. palgaastmel olevad kohtunikud.

47      Samas tuleb selle kohta ühelt poolt märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole maininud ühtegi kindlat vanusekategooriat, mida diskrimineeritakse, vaid on sisuliselt piirdunud tähelepanekuga, et keskmiselt on 5. palgaastmel olevad kohtunikud nooremad kui 4. ja 1. palgaastmel olevad kohtunikud. Täpsemalt ei ilmne eelotsusetaotlusest, et eelotsusetaotluse esitanud kohus oleks tuvastanud konkreetse vanusevahe 4. palgaastme ja 1. palgaastme vahel.

48      Teisalt väidab Hispaania valitsus, et nendel palgaastmetel ei ole teatavasse vanusekategooriasse kuuluvad kohtunikud, sest ainus vanusepiirang kohtunikuks saamisel on nõue, et isik ei tohi enne ametisse astumist olla jõudnud kohtuniku pensioniikka, ja kohtu liikmetel ei ole kohustust tõusta kõrgematele ametikohtadele ja palgaastmetele või kõrgematesse kategooriatesse, vaid nad võivad olenemata vanusest jääda nooremkohtunikeks.

49      Eelotsusetaotluse esitanud kohtul, kes ainsana omab vahetut teavet talle lahendamiseks esitatud kohtuasja kohta, tuleb siiski teostada vajalik kontroll, et selgitada välja, kas teatud vanusegruppi kuuluvad kohtunikud on koondatud nendele palgaastmetele.

50      Viiendaks tuleb seoses olukordade sarnasuse nõudega täpsustada, et esmalt ei ole nõutud mitte seda, et olukorrad oleksid identsed, vaid üksnes seda, et need oleksid sarnased; teisalt tuleb olukordade sarnasust hinnata mitte üldiselt ja abstraktselt, vaid asjaomase juhtumi asjaoludest lähtudes ja konkreetselt asjaomast tööd silmas pidades (19. juuli 2017. aasta kohtuotsus Abercrombie & Fitch Italia, C‑143/16, EU:C:2017:566, punkt 25).

51      Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes on ainsana pädev faktilisi asjaolusid hindama, peab kindlaks tegema, kas 4. palgaastmel olevad kohtunikud on 1. palgaastmel olevate kohtunikega sarnases olukorras (vt analoogia alusel 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Grupo Norte Facility, C‑574/16, EU:C:2018:390, punkt 49).

52      Samas ilmneb Euroopa Kohtu käsutuses olevatest asjaoludest, et on selge, et erinevate kategooriate kohtunike põhipalku vähendati ühtviisi 9,73% ja põhikohtuasjas vaidluse all olev väidetav erinev kohtlemine tuleneb ühest küljest kohtu liikmete lisatasude vähemulatuslikust vähendamisest ja teisest küljest palgaastemete vahelistest erinevustest selles, millise proportsionaalse osa kogutasust moodustavad põhipalk ja lisatasud.

53      Hispaania valitsus ja komisjon täpsustavad selles kontekstis, et lisatasu hõlmab lisatasu teenistusstaaži eest, teenistuskoha hüvitist, mis võtab eelkõige arvesse kohtuniku tööpiirkonda ja täidetavate ülesannetega objektiivselt seotud esindusnõudeid, ning erihüvitist nende ülesannetega kaasneva vastutuse, väljaõppe, keerukuse või koormavuse eest. Nimetatud valitsus ja see institutsioon leiavad, et lisatasude erinevused on tingitud objektiivsetest asjaoludest, mis eristavad erinevaid kohtunike kategooriaid, ja need kategooriad ei ole sarnases olukorras.

54      Peale selle on eelotsusetaotluse esitanud kohus ise märkinud, et Tribunal Constitucionali (konstitutsioonikohus) täiskogu asus 15. detsembri 2015. aasta määruses seisukohale, et asjasse puutuvad isikud ei ole objektiivselt sarnases olukorras, sest kohtu liikmed on jagatud eri kategooriatesse ja töötavad erinevatel ametikohtadel.

55      Seetõttu – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontroll seda kinnitab – ei ilmne, et põhikohtuasjas kõne all olev erinev kohtlemine puudutab sarnaseid olukordi või et sellel on kaudne seos vanusega.

56      Järelikult tuleb asuda seisukohale, et eelotsust taotleva kohtu esitatud asjaoludest ei ilmne, et põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid toovad kaasa vanuselise diskrimineerimise.

57      Kuuendaks, mis puudutab võimalikku diskrimineerimist teenistusstaaži alusel, siis ühest küljest tuleb tõdeda, et seda kriteeriumi ei ole direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikes 1 ja lõike 2 punktis b ette nähtud keelus loetletud kriteeriumide hulgas. Vastupidi, see kriteerium on selle direktiivi artikli 6 lõike 1 punktis b loetletud kriteeriumide hulgas, mis võivad õigustada erinevat kohtlemist vanuse alusel.

58      Teisest küljest tuleb märkida, et isegi kui käesoleval juhul saaks väljaspool kõnealuse direktiivi kohaldamisala kohaldada harta artiklit 21, ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustanud C. Escribano Vindeli teenistusstaaži ega nimetatud ühtegi teist isikut, kes on C. Escribano Vindeliga sarnases olukorras, ega ka määratlenud ühtegi muud konkreetset teenistusstaaži kategooriat, mida koheldakse ebasoodsamalt. Eelkõige ei saa, arvestades Hispaania valitsuse seisukohti, mis on kokku võetud eespool punktis 48, eeldada, et erinevad palgaastmed vastavad konkreetsetele teenistusstaaži kategooriatele.

59      Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et eelotsust taotleva kohtu esitatud asjaoludest ei ilmne, et põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid toovad kaasa vanuselise diskrimineerimise, mis on vastuolus harta artikliga 21 ning direktiivi 2000/78 artikli 2 lõikega 1 ja lõike 2 punktiga b.

60      Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et harta artiklit 21 ning direktiivi 2000/78 artikli 2 lõiget 1 ja lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli käigus ei selgu teistsuguseid asjaolusid, ei ole nende sätetega vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisest tulenevate piirangute tõttu vastu võetud palga vähendamise üldmeetmete raames vähendati kohtu liikmete põhipalku ja lisatasusid erinevate protsendimäärade võrra, mille tulemuseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel protsentuaalselt suuremad palgavähendused kahel madalamal palgaastmel olevate kohtunike jaoks kui kõrgemal palgaastmel olevate kohtunike jaoks, samas kui esimesena nimetatud kohtunikud saavad teisena nimetatutest väiksemat palka ning on üldiselt nooremad ja lühema teenistusstaažiga.

 Teine küsimus, mis puudutab kohtute sõltumatust

61      Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et kohtute sõltumatuse põhimõttega on vastuolus see, kui põhikohtuasja kaebaja suhtes kohaldatakse selliseid liikmesriigi õigusnorme, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisest tulenevate piirangute tõttu vastu võetud palgavähenduse üldmeetmete raames vähendati ilma täidetavate ülesannete laadi ja olulisust või teenistusstaaži pikkust arvesse võtmata kohtu liikmete põhipalku ja lisatasusid erinevate protsendimäärade võrra, mille tulemuseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel protsentuaalselt suuremad palgavähendused kahel madalamal palgaastmel olevate kohtunike jaoks kui kõrgemal palgaastmel olevate kohtunike jaoks, samas kui esimesena nimetatud kohtunikud saavad teisena nimetatutest väiksemat palka.

62      Sellega seoses tuleb märkida, et ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus on ette nähtud, et liikmesriigid näevad isikute õiguse tulemusliku õiguskaitse järgimise tagamiseks ette vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Seega on liikmesriikidel kohustus näha ette õiguskaitsevahendite ja menetluste süsteem, mis tagab tõhusa kohtuliku kontrolli nendes valdkondades (vt selle kohta 27. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Associação Sindical dos Juízes Portugueses, C‑64/16, EU:C:2018:117, punkt 34).

63      Sellest tuleneb, et iga liikmesriik on kohustatud tagama, et organid, mis on liidu õiguse tähenduses määratletavad „kohtuna“ ja mis kuuluvad tema kaebeõiguse süsteemi liidu õigusega hõlmatud valdkondades, vastaksid tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele (27. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Associação Sindical dos Juízes Portugueses, C‑64/16, EU:C:2018:117, punkt 37).

64      Nende tunnuste hulgas, mida tuleb arvesse võtta selle hindamisel, kas tegemist on „kohtuga“, on organi asutamine seaduse alusel, tema alalisus, tema lahendite siduvus, menetluse võistlevus, õigusnormide kohaldamine selle organi poolt ning tema sõltumatus (27. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Associação Sindical dos Juízes Portugueses, C‑64/16, EU:C:2018:117, punkt 38).

65      Sõltumatuse tagatis, mis on õigusemõistmise ülesandega lahutamatult seotud, peab laienema mitte ainult liidu tasandil liidu kohtunikele ja Euroopa Kohtu kohtujuristidele, nagu on ette nähtud ELL artikli 19 lõike 2 kolmandas lõigus, vaid ka liikmesriikide tasandil riigisisestele kohtutele (27. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Associação Sindical dos Juízes Portugueses, C‑64/16, EU:C:2018:117, punkt 42).

66      Sõltumatuse mõiste eeldab muu hulgas, et asjasse puutuv organ täidab kohtu ülesandeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, ning et ta on seega kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada selle organi liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid. Ent nagu asjasse puutuva organi liikmete ametist tagandamise keeld, on ka nende poolt täidetavate ülesannete olulisusele vastava tasu saamine kohtu sõltumatusega lahutamatult seotud tagatis (27. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Associação Sindical dos Juízes Portugueses, C‑64/16, EU:C:2018:117, punktid 44 ja 45).

67      Käesolevas asjas tuleb kõigepealt märkida, et nagu nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest, võeti põhikohtuasjas kõne all olevad palga vähendamise meetmed sarnaselt kohtuasjaga, milles tehti 27. veebruari 2018. aasta kohtuotsus Associação Sindical dos Juízes Portugueses (C‑64/16, EU:C:2018:117, punktid 46–49), vastu tingituna nõudest vähendada asjasse puutuva liikmesriigi ülemäärast eelarvepuudjääki, ja need nägid ette palga teatud ulatuses vähendamise palga suurusest sõltuva protsendi võrra. Neid meetmeid ei kohaldatud mitte ainult Hispaania kohtute liikmete suhtes, vaid laiemalt erinevate ametikandjate ja avalikus sektoris töötavate isikute, sealhulgas seadusandliku-, täitev- ja kohtuvõimu esindajate suhtes. Need on seega üldkohaldatavad meetmed, mille kaudu pidid kõik selle liikmesriigi avaliku sektori töötajad ja teenistujad andma oma panuse jõupingutusse kokku hoida, et täita Hispaania riigi ülemäärase eelarvepuudjäägi vähendamise nõuet.

68      Järgmiseks, kuna nähtuvalt käesoleva kohtuotsuse punktis 37 märgitust tuleb arvesse võtta ainult C. Escribano Vindeli olukorda, piirdub käesoleval juhul ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt tehtav analüüs kontrollimisega, kas huvitatud isikule makstav palk on pärast põhikohtuasjas kõne all oleva palgavähenduse kohaldamist vastavuses tema täidetavate ülesannete olulisusega.

69      Niisiis, nagu komisjon õigesti märgib, ei ole hindamise jaoks, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab käesoleval juhul läbi viima, olulised põhikohtuasjas kõne all oleva palgavähenduse meetod, mille puhul eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel ei võetud arvesse täidetavate ülesannete laadi ja olulisust ega teenistusstaaži ega asjaolu, et selle kohtu andmetel on selle tulemuseks protsentuaalselt suuremad palgavähendused kahel madalamal palgaastmel olevate kohtunike jaoks kui kõrgemal palgaastmel olevate kohtunike jaoks.

70      Viimaseks, mis puudutab küsimust, kas C. Escribano Vindelile makstav palk on pärast põhikohtuasjas kõne all oleva palgavähenduse kohaldamist vastavuses tema täidetavate ülesannete olulisusega, siis tuleb märkida, et eelotsusetaotlus ei sisalda täpset teavet C. Escribano Vindeli palga suuruse kohta. Komisjon väidab oma seisukohtades sisuliselt, et justiitsministeeriumi aruande kohaselt on palk, mida pärast kõnealuse palgavähenduse kohaldamist saab selline 4. palgaastmel olev Barcelona üheliikmelise kohtu kohtunik nagu C. Escribano Vindel, selle linna sotsiaalmajanduslikku konteksti ja Hispaania ametnike keskmist palka arvestades piisav, ning et nimetatud aruandest selgub veel, et sellest piisab ka kohtuniku kaitsmiseks võimaliku välise sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada tema erapooletust otsuste tegemisel.

71      Olgu lisatud, et ka siis, kui oletada, et C. Escribano Vindel on 1. palgaastmel, nagu leiavad Hispaania valitsus ja komisjon, peaks komisjoni argumendid paika a fortiori, sest nagu märgitud eespool punktis 12, on sellel palgaastmel olevate kohtu liikmete palk kõrgem kui 4. palgaastmel olijate palk.

72      Eelotsusetaotluse esitanud kohtul, kes ainsana omab vahetut teavet talle lahendamiseks esitatud kohtuasja kohta, tuleb siiski teostada vajalik kontroll, et kindlaks teha, kas C. Escribano Vindelile makstav palk on pärast põhikohtuasjas kõne all oleva palgavähenduse kohaldamist vastavuses tema täidetavate ülesannete olulisusega ja tagab seega tema otsustusvabaduse.

73      Samas ei ilmne eelotsust taotleva kohtu esitatud asjaoludest, et põhikohtuasjas kõne all olevad õigusnormid tooks kaasa ELL artikli 19 lõike 1 teise lõiguga tagatud kohtute sõltumatuse põhimõtte rikkumise.

74      Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et kohtute sõltumatuse põhimõttega ei ole vastuolus see, kui põhikohtuasja kaebaja suhtes kohaldatakse selliseid liikmesriigi õigusnorme, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisest tulenevate piirangute tõttu vastu võetud palgavähenduse üldmeetmete raames vähendati ilma täidetavate ülesannete laadi ja olulisust või teenistusstaaži pikkust arvesse võtmata kohtu liikmete põhipalku ja lisatasusid erinevate protsendimäärade võrra, mille tulemuseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel protsentuaalselt suuremad palgavähendused kahel madalamal palgaastmel olevate kohtunike jaoks kui kõrgemal palgaastmel olevate kohtunike jaoks, samas kui esimesena nimetatud kohtunikud saavad teisena nimetatutest väiksemat palka; eelöeldu kehtib juhul, kui põhikohtuasja kaebajale makstav palk on pärast põhikohtuasjas kõne all oleva palgavähenduse kohaldamist vastavuses tema täidetavate ülesannete olulisusega ja tagab seega tema otsustusvabaduse – seda tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

 Kohtukulud

75      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

1.      Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 21 ning nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõiget 1 ja lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli käigus ei selgu teistsuguseid asjaolusid, ei ole nende sätetega vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisest tulenevate piirangute tõttu vastu võetud palga vähendamise üldmeetmete raames vähendati kohtu liikmete põhipalku ja lisatasusid erinevate protsendimäärade võrra, mille tulemuseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel protsentuaalselt suuremad palgavähendused kahel madalamal palgaastmel olevate kohtunike jaoks kui kõrgemal palgaastmel olevate kohtunike jaoks, samas kui esimesena nimetatud kohtunikud saavad väiksemat palka ning on üldiselt nooremad ja lühema teenistusstaažiga.

2.      ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et kohtute sõltumatuse põhimõttega ei ole vastuolus see, kui põhikohtuasja kaebaja suhtes kohaldatakse selliseid liikmesriigi õigusnorme, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisest tulenevate piirangute tõttu vastu võetud palgavähenduse üldmeetmete raames vähendati ilma täidetavate ülesannete laadi ja tähtsust või teenistusstaaži pikkust arvesse võtmata kohtu liikmete põhipalku ja lisatasusid erinevate protsendimäärade võrra, mille tulemuseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel protsentuaalselt suuremad palgavähendused kahel madalamal palgaastmel olevate kohtunike jaoks kui kõrgemal palgaastmel olevate kohtunike jaoks, samas kui esimesena nimetatud kohtunikud saavad teisena nimetatutest väiksemat palka; eelöeldu kehtib juhul, kui põhikohtuasja kaebajale makstav palk on pärast põhikohtuasjas kõne all oleva palgavähenduse kohaldamist vastavuses tema täidetavate ülesannete olulisusega ja tagab seega tema otsustusvabaduse – seda tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: hispaania.