Language of document : ECLI:EU:F:2009:53

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

4. juuni 2009(*)

Avalik teenistus – Europoli töötajad – Töölevõtmine – Valikumenetlus – Töölevõtmise tingimused – Lähetatud riiklik ekspert – Europoli personalieeskirjade artikkel 6 – Europoli direktori 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 lõige 4

Kohtuasjas F‑11/08,

mille ese on hagi, mille esitas Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooni Euroopa Politseiameti kohta (Europoli konventsioon) artikli 40 lõike 3 ja Europoli personalieeskirjade artikli 93 lõike 1 alusel

Jörg Mölling, Euroopa Politseiametisse lähetatud riiklik ekspert, elukoht Haag (Madalmaad), esindaja: advokaat P. de Casparis, hiljem advokaadid P. de Casparis, N. D. Dane ja W. J. Dammingh,

hageja,

versus

Euroopa Politseiamet (Europol), esindajad: D. Neumann ja D. El Khoury, keda abistasid advokaadid B. Wägenbaur ja R. Van der Hout,

kostja,

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda),

koosseisus: koja esimees S. Van Raepenbusch, kohtunikud I. Boruta ja H. Kanninen (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik R. Schiano,

arvestades kirjalikus menetluses ja 9. septembri 2008. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Jörg Mölling esitas elektroonilise hagiavalduse, mis saabus Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 22. jaanuaril 2008 (originaal esitati sama aasta 25. jaanuaril), paludes tühistada Europoli 10. oktoobri 2007. aasta otsuse, millega keelduti teda lubamast osaleda Europoli uimastiüksuse peaspetsialisti (first officer) vaba ametikoha täitmiseks korraldatud valikumenetluses.

 Õiguslik raamistik

2        Europoli personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 1 lõige 1 sätestab käesolevas kohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis:

„[…] personalieeskirju kohaldatakse kõikide Europoli lepinguliste töötajate suhtes. Kõnealused töötajad on:

–        Europoli töötajad, kelle hulka kuuluvad üksnes [Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooni Euroopa Politseiameti kohta] artikli 2 lõikes 4 nimetatud pädevatest ametiasutustest värvatud töötajad ning töötajad, kes võivad olla värvatud nii neist asutustest kui ka väljastpoolt,

–        kohalikud töötajad, kui neid on […] personalieeskirjades sõnaselgelt nimetatud.” [Siin ja edaspidi (v.a artikkel 6) on Europoli personalieeskirju tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]

3        Personalieeskirjade artikli 2 lõige 1 sätestab:

„[…] personalieeskirjade kohaldamisel tähendab „Europoli töötaja” töötajat, kes on võetud tööle 1. lisas esitatud ametikohtade loendis sisalduvale ametikohale, välja arvatud need, mis on märgitud kohalike töötajate ametikohtadeks.

Kõigi nende ametikohtade puhul on ette nähtud, milliseid võib täita üksnes [Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooni Euroopa Politseiameti kohta] artikli 2 lõikes 4 nimetatud pädevatest ametiasutustest värvatud töötajatega ning milliseid ka muude töötajatega.

Töötajatele, kes võetakse ametikohale, mida võib täita üksnes pädevatest ametiasutustest värvatud töötajatega, võib nimetatud ametikohal pakkuda üksnes ajutist lepingut vastavalt artiklile 6.”

4        Europoli ametikohad loetletakse personalieeskirjade 1. lisa lõikes 1, mille alusel „on Europoli ametikohad lõiget 3 arvesse võttes eelkõige järgmised ametikohad: [...]”. Lisa 1 lõike 1 viimases lõigus märgitakse, et „seda nimekirja saab muuta haldusnõukogu ühehäälse otsusega”.

5        Personalieeskirjade artikli 6 kohaselt:

„Kõik Europoli töötajad, ükskõik kas nad võetakse tööle ametikohale, mida saab täita üksnes [Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooni Euroopa Politseiameti kohta] artikli 2 lõikes 4 nimetatud pädevatest ametiasutustest värvatud töötajatega, või ametikohale, mille suhtes seda piirangut ei kohaldata, võetakse algselt tööle tähtajaliselt, üheks kuni viieks aastaks.

Esimesi lepinguid võib pikendada. Tähtajaliste lepingute kogukestus koos kõikide pikendamistega on maksimaalselt üheksa aastat.

Tähtajatult võib tööle võtta üksnes töötajaid ametikohtadele, mida ei pea tingimata täitma [Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva konventsiooni Euroopa Politseiameti kohta] artikli 2 lõikes 4 nimetatud pädevatest ametiasutustest värvatud töötajatega, pärast seda, kui nad on olnud teenistuses vähemalt kuus aastat kahe tähtajalise lepingu alusel, ja kelle töötulemused on olnud väga head.

[…]”.

6        Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva 26. juuli 1995. aasta konventsiooni Euroopa Politseiameti kohta (EÜT C 316, lk 2; ELT eriväljaanne 19/08, lk 12, edaspidi „Europoli konventsioon”) artikli 2 lõige 4 määratleb personalieeskirjade artiklis 6 nimetatud pädevaid ametiasutusi järgmiselt:

„Käesolevas konventsioonis tähendab „pädev ametiasutus” kõiki liikmesriikide riigiorganeid, kes siseriikliku õiguse kohaselt vastutavad kuritegude ärahoidmise ja nende vastu võitlemise eest.”

7        Personalieeskirjade teise jaotise kolmas peatükk „Töölevõtmise tingimused” sisaldab artiklit 24, mis on sõnastatud järgmiselt:

„1. Europoli töötajate töölevõtmisel püütakse tagada, et asutus saab oma teenistusse pädevaimad, tulemuslikemad ja usaldusväärseimad isikud. Europoli töötajate valikul võetakse peale isiku sobivuse ja erialase kvalifikatsiooni arvesse ka vajadust tagada kõikide liikmesriikide kodanike ja Euroopa Liidu ametlike keelte piisav esindatus. Europol järgib võrdsete võimaluste poliitikat.

2. Europoli töötaja võib võtta tööle üksnes vastavalt artikli 2 lõikele 1 ning tingimusel, et:

a)      ta on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ja tal on kõik kodaniku õigused;

b)      tal on täidetud kõik talle sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega pandud kohustused;

c)      ta täidab tema kohustuste täitmiseks vajalikke moraalinõudeid;

d)      ta on füüsiliselt võimeline oma kohustusi täitma;

e)      ta esitab tõendi ühe Euroopa Liidu ametliku keele väga hea oskuse kohta ja teise Euroopa Liidu ametliku keele rahuldava oskuse kohta oma kohustuste täitmiseks vajalikul tasemel.

[…]

4. Europoli töötajate töölevõtmisel järgitavad valikumenetlused on sätestatud […] personalieeskirjade] 2. lisas.”

8        Personalieeskirjade 2. lisa artikli 5 esimese lõigu kohaselt teeb „[k]valifikatsiooni, kogemust, ametikohal nõutavaid omadusi ning vajaduse korral personalieeskirjade artiklis 24 sätestatud eelvalikut arvesse võttes […] valimiskomisjon saadud avalduste seast esialgse valiku”.

9        Europoli direktori 8. detsembri 2006. aasta otsuse personalieeskirjade artikli 6 rakendamise üldpoliitika kohta (edaspidi „8. detsembri 2006. aasta otsus”) põhjenduses 6 märgitakse:

„Põhjus, miks Europoli kõigile ametikohtadele [mida saab täita üksnes Europoli konventsiooni artikli 2 lõikes 4 nimetatud siseriiklike pädevate ametiasutuste töötajatega] tööle võetud töötajate teenistusaega on piiratud kahe tähtajalise lepinguga, seisneb selles, et liikmesriigid soovivad Europoli töötajate rotatsiooni ning et nad naaseksid tööle siseriiklikesse pädevatesse ametiasutustesse (rotatsiooni põhimõte) […]” („The reason for prescribing a maximum period of service for all Europol staff on bold posts under two fixed-term contracts is that the Member States want a rotation of such staff members who should subsequently be re-integrated into the service of their competent national authority (the rotation principle) […]”).

10      8. detsembri 2006. aasta otsuse põhjenduses 15 märgitakse, et „personalieeskirjade artikli 6 ja 2. lisa mõistliku tõlgenduse kohaselt võib Europol leida, et Europoli endine töötaja saab pärast töölt eemalolekut kandideerida uuele ametikohale, mis tagab, et kõiki teatavale ametikohale kandideerivaid Europolis töötavaid ja muid isikuid koheldakse võrdselt ning ükski kandidaat ei saa valikumenetlust mõjutada” („Based on a reasonable interpretation of Article 6 and Appendix 2 of the Staff Regulations, Europol is not prevented from considering a previous staff member as eligible to apply for a new post following a period of absence which ensures that all candidates for a particular post, internal or external, are in an equal position and that no candidate may have influenced a forthcoming recruitment campaign”).

11      8. detsembri 2006. aasta otsuse artikkel 1 määratleb teatavaid kõnealuses otsuses kasutatud väljendeid järgmiselt:

„(punkt 1) Europoli ametikohad: kõik ametikohad, mis kuuluvad või peaksid kuuluma personalieeskirjade 1. lisas esitatud Europoli ametikohtade loetellu (v.a direktor, asedirektorid ja kohalikud töötajad), mis on ette nähtud personalieeskirjade artiklites 98–100 [„Europol Post”: Any post that is included or is intended to be included in the list of Europol posts set out in Appendix 1 of the Staff Regulations, with the exception of the Director, the Deputy Directors and local staff as provided for by Articles 98–100 of the Staff Regulations];

[…]

(punkt 6) „siseriiklikud pädevad ametiasutused”: Europoli konventsiooni artikli 2 lõike 4 kohaselt kõik liikmesriikide riigiorganid, kes siseriikliku õiguse kohaselt vastutavad kuritegude ärahoidmise ja nende vastu võitlemise eest [„Competent Authority”: In accordance with Article 2(4) of the Europol Convention, all public bodies existing in the Member States which are responsible under national law for preventing and combating criminal offences];

(punkt 7) „poolpaksus kirjas märgitud ametikoht”: kõik ametikohad, mida saab täita üksnes pädevatest ametiasutustest tööle võetud töötajatega [„Bold Post”: Any Europol post which can be filled only by staff engaged from a Competent Authority];

(punkt 8) „ametikoht, mis ei ole poolpaksus kirjas märgitud”: kõik ametikohad, mida saab täita töötajatega, kes ei ole tingimata tööle võetud pädevatest ametiasutustest [„Non-bold Post”: Any Europol post which can be filled by staff that do not need to be engaged from a Competent Authority].”

12      8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkt 3 sätestab, et „ilma et see piiraks artikli 2 punkti 4 sätete kohaldamist, saavad Europoli töötajad sõlmida Europoliga vaid ühe esimese lepingu” („Without prejudice to Article 2.4 below, only one First Contract shall be entered into with any individual”).

13      8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 kohaselt „loetakse pärast 18-kuulist ajavahemikku, mil endine töötaja on olnud Europoli mis tahes ametikohalt eemal, ja pärast uue valikumenetluse läbiviimist sõlmitav uus tööleping esimeseks lepinguks” („After a period of 18 months during which a former member of staff has been detached from any Europol post, and following a new selection procedure, any new Employment Contract shall be deemed to be a First Contract”).

14      Europoli konventsiooni artikli 40 lõige 3 sätestab, et „Europoli töötajate suhtes kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa ühenduste ajutiste töötajate ja abiteenistujate suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud eeskirjades nimetatud sätteid edasikaebamise kohta”. Personalieeskirjade artiklite 92 ja 93 sätted vastavad Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 sätetele, mis Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artikli 117 kohaselt on analoogia alusel kohaldatavad Euroopa ühenduste ajutistele teenistujatele ja abiteenistujatele.

 Vaidluse taust

15      Hageja, kes on Saksa politsei ametnik, astus Europoli teenistusse 1. septembril 1999 uimastiüksuse peaspetsialistina (first officer). Tema leping – mis sõlmiti vastavalt Europoli personalieeskirjade artikli 6 esimesele taandele redaktsioonis, mis kehtis enne nõukogu 4. detsembri 2006. aasta otsuse, millega muudetakse Europoli personalieeskirju (ELT C 311, lk 1), vastuvõtmist – lõppes 31. augustil 2005.

16      Sel kuupäeval ennistati hageja tööle Saksa politseis, kus hageja töötas juba enne 1. septembrit 1999, ning Saksa politsei lähetas ta 1. septembrist 2005 lähetatud eksperdina (seconded expert) Europoli. Seda lähetust, mis oleks algselt pidanud lõppema 28. veebruaril 2007, pikendati hageja lähetuslepinguga 28. veebruarini 2008. Hageja sõnul andis Europol lähetuse algusest alates teada, et lähetuse lõppedes võib ta „tulla töötajana Europoli tagasi”.

17      Europol avaldas 13. juulil 2007 teate uimastiüksuse peaspetsialisti (first officer) vaba ametikoha (edaspidi „vaidlusalune ametikoht”) täitmiseks. Vaba ametikoha teate punkti 3.1 „Üldtingimused” (personalieeskirjade artikkel 24) kohaselt peab vaidlusalusel ametikohal töötaja „olema Euroopa Liidu ühe liikmesriigi pädevate ametiasutuste töötaja ning omama kõiki kodanikuõigusi (ametikoht märgitud poolpaksus kirjas)”.

18      Hageja kandideeris vaidlusalusele ametikohale.

19      Personalieeskirjade 2. lisas ette nähtud valimiskomisjon tegi kandidaatide seas esialgse valiku, paigutades hageja esikohale.

20      Europoli uimastiüksuse juhataja andis 10. oktoobril 2007 hagejale suuliselt teada, et tema kandidatuur ei ole vastuvõetav, sest see ei vasta 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 tingimustele. Uimastiüksuse juhataja sõnul ei olnud hageja olnud Europoliga sõlmitud ja 1. septembrist 1999 kuni 31. augustini 2005 kehtinud lepingu lõppemise järel vähemalt 18 kuud Europoli mis tahes ametikohalt eemal, nagu näeb ette nimetatud säte.

21      Hageja esitas 11. oktoobril 2007 Europoli 10. oktoobri 2007. aasta otsuse peale kaebuse, vaidlustades selle, kuidas Europol oli 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 tõlgendanud.

22      Europoli 23. oktoobri 2007. aasta otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

 Menetlus ja poolte nõuded

23      Avaliku Teenistuse Kohus palus kodukorra artikli 55 lõike 2 punktis d sätestatud menetlust korraldavate meetmete raames pooltel esitada teatavad dokumendid.

24      Dokumentide esitamise taotluse täitmiseks esitas hageja Europoliga ajavahemikuks 1. septembrist 1999 kuni 31. augustini 2005 sõlmitud töölepingu ärakirja. Europol esitas omalt poolt vaidlusaluse ametikoha teate ärakirja, dokumendid kahe ülejäänud kandidaadi kohta, kes osalevad kõnealuse ametikoha valikumenetluses ja kellele hageja viitas „võrdse kohtlemise põhimõtte” rikkumisele tugineva väite raames, ning uimastiüksusesse lähetatud eksperdi ametikirjelduse („Job description for the Seconded Expert to the Drugs Unit”), mille on koostanud hageja ja heaks kiitnud Europoli uimastiüksuse juhataja.

25      Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        tühistada Europoli 10. oktoobri 2007. aasta otsus, millega keelduti teda lubamast osaleda uimastiüksuse vaidlusaluse ametikoha valikumenetluses;

–        tühistada 23. oktoobri 2007. aasta otsus, millega jäeti kaebus rahuldamata;

–        mõista kulud, sh advokaaditasu välja Europolilt.

26      Europol palub Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        jätta kaebus rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Hagi ese

27      Peale selle, et hageja taotleb Europoli 10. oktoobri 2007. aasta selle otsuse tühistamist, millega keelduti teda lubamast osaleda vaidlusaluse ametikoha valikumenetluses, palub hageja tühistada ka 23. oktoobri 2007. aasta otsus, millega jäeti tema kaebus rahuldamata. Selles osas tuleb meenutada, et selliste tühistamisnõuete eesmärk, mis on formaalselt esitatud kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale, kui sellel otsusel puudub autonoomne sisu, on esitada Avaliku Teenistuse Kohtule menetlemiseks akt, mille peale kaebus esitati (vt selle kohta Euroopa Kohtu 17. jaanuari 1989. aasta otsus kohtuasjas 293/87: Vainker vs. parlament, EKL 1989, lk 23, punkt 8; Esimese Astme Kohtu 6. aprilli 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑309/03: Camós Grau vs. komisjon, EKL 2006, lk II‑1173, punkt 43; Avaliku Teenistuse Kohtu 4. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑103/07: Duta vs. Euroopa Kohus, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 23, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtusse, kohtuasi T‑475/08 P).

28      Hageja esitas oma kaebuse Europoli 10. oktoobri 2007. aasta otsuse peale, millega keelduti teda lubamast osaleda vaidlusaluse ametikoha valikumenetluses. Seetõttu tuleb järeldada, et hageja hagi on esitatud selle otsuse peale.

 Õiguslik käsitlus

29      Hageja esitab hagi toetuseks kaks väidet, millest esimene tugineb 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 lõike 4 väärale kohaldamisele ja õiguskindluse põhimõtte rikkumisele ning teine võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele.

30      Kõigepealt tuleb uurida väidet, mis tugineb 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 lõike 4 väärale kohaldamisele ja õiguskindluse põhimõtte rikkumisele.

 Poolte argumendid

31      Hageja tuletab kõigepealt meelde, et 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 kohaselt loetakse pärast 18-kuulise ajavahemiku möödumist, mil endine töötaja on olnud Europoli mis tahes ametikohalt eemal (any Europol post), ja pärast uue valikumenetluse läbiviimist sõlmitav uus tööleping esimeseks lepinguks.

32      Hageja väidab seejärel, et pärast Europoliga sõlmitud lepingu lõppemist 31. augustil 2005 töötas ta Europolis „lähetatud eksperdina”. Kuna seda ametikohta ei ole personalieeskirjade 1. lisas nimetatud, ei oleks tohtinud keelduda teda lubamast osaleda vaidlusaluse ametikoha valikumenetluses põhjusel, et ta ei vasta 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punktis 4 ette nähtud tingimustele.

33      Hageja lisab, et seda, miks Europol eristab väljendeid „Europol post” ja „Europol Post”, milles sõna „post” kirjutatakse kord väikese, kord suure algustähega, ei ole 8. detsembri 2006. aasta otsuses kuidagi põhjendatud. Kui selline mõisteline erinevus on olemas, peaks see olema kõnealuses otsuses välja toodud. Nii personalieeskirjades kui ka 8. detsembri 2006. aasta otsuses kasutatakse neid kaht väljendit meelevaldselt.

34      Lõpuks märgib hageja, et ta töötas Europolis kuus aastat, Europoli töötajate „rotatsiooni” tähtaeg on aga üheksa aastat.

35      Europol tuletab esiteks meelde, mis on 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 mõte. Europoli sõnul reguleerib personalieeskirjade artikkel 6 nende töötajate lepinguid, kes töötavad poolpaksus kirjas märgitud ametikohtadel (bold posts), see tähendab ametikohtadel, mida saab täita üksnes siseriiklikes politsei- ja tolliasutustes tööle võetud töötajatega, keda ennistatakse pärast Europoliga sõlmitud lepingu lõppemist tööle vastavates ametiasutustes. Personalieeskirjade artikli 6 kohaselt on nimetatud lepingud ajaliselt piiratud ning see selgitab 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 sätteid, mille kohaselt võib Europoli endine töötaja sõlmida Europoliga uue lepingu alles pärast vähemalt 18-kuulise „eemaloleku” lõppemist.

36      Teiseks märgib Europol, et hageja esitatud väide ei ole 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 sõnastusega ega selle eesmärgiga seoses põhjendatud.

37      8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkt 4 näeb ette kaks põhjust, mis peavad mõlemad olema täidetud. Hageja täidab esimese tingimuse – ta on töötanud Europolis. Seevastu ei ole ta olnud 18 kuud „Europoli ametikohalt eemal”. Selles osas väidab Europol, et „Europoli mis tahes ametikohalt eemal” olemiseks ei tohi 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 tähenduses olla Europoli ja tema endise töötaja vahel ühtki juriidilist ega faktilist sidet.

38      Europol väidab seejärel, et 8. detsembri 2006. aasta otsuse põhjenduse 6 kohaselt soovivad Europoli konventsiooni liikmesriigid, et Europoli töötajad, kes täidavad poolpaksus kirjas märgitud ametikohti, töötaksid Europoli teenistuses üksnes piiratud aja, et võimaldada „rotatsiooni” ning nende naasmist tööle asjaomaste päritoluriikide ametiasutustesse. Europoli sõnul tuleb 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punktis 4 kasutatud väljendit „Europoli mis tahes ametikohalt eemal” tõlgendada sellele vastavalt.

39      Peale selle võib 8. detsembri 2006. aasta otsuse põhjenduse 15 kohaselt Europoli endine töötaja kandideerida pärast Europoli ametikohalt „eemal olemist” uuele ametikohale, mis tagab kõigi kandidaatide võrdse kohtlemise.

40      Käesoleval juhul lähetas liikmesriik hageja üks päev pärast Europoliga sõlmitud kuueaastase lepingu lõppemist Europoli „lähetatud eksperdina”. Sel ametikohal jätkas hageja Europoli jaoks töötamist viimase järelevalve all.

41      Lõpuks lasub Europoli sõnul hagejal kohustus tõendada, et ta täidab kõiki 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punktis 4 esitatud tingimusi. Hageja on aga piirdunud peamiselt sellega, et vaidlustab väljendite „Europol post” ja „Europol Post” erinevuse, mis tuleneb sõna „post” kirjutamisest kord väikese, kord suure tähega „p”.

 Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang

42      Personalieeskirjade artikli 2 lõike 1 esimene lõik sätestab kõigepealt, et „personalieeskirjade kohaldamisel tähendab „Europoli töötaja” töötajat, kes on võetud tööle 1. lisas esitatud ametikohtade loendis sisalduvale ametikohale, välja arvatud need, mis on märgitud kohalike töötajate ametikohtadeks”.

43      Personalieeskirjade artikli 2 lõike 1 teine lõik näeb seejärel ette, et tuleb eristada „[ametikohti], milliseid võib täita üksnes Europoli konventsiooni artikli 2 lõikes 4 nimetatud pädevatest ametiasutustest värvatud töötajatega ning milliseid ka muude töötajatega”.

44      Lõpuks tuleneb personalieeskirjade artikli 2 lõike 1 kolmandast lõigust, et töötajale, kes on võetud tööle ametikohal, mida saab täita üksnes Europoli konventsiooni artikli 2 lõikes 4 osutatud pädevates ametiasutustes tööle võetud töötajaga, võib pakkuda üksnes ajutist lepingut. Selles sättes viidatakse personalieeskirjade artiklile 6, milles määratakse kindlaks tähtajalise lepingu maksimaalne kestus. See kestus, mis personalieeskirjade artikli 6 kohaselt on üheksa aastat, oli enne nõukogu 4. detsembri 2006. aasta otsuse, millega muudetakse Europoli personalieeskirju, vastuvõtmist kuus aastat.

45      Käesoleval juhul kehtib ametikoha suhtes, millel hageja 1. septembrist 1999 kuni 31. augustini 2005 töötas, personalieeskirjade artikli 2 lõikes 1 ette nähtud ajaline piirang ning seetõttu pidi hageja 31. augustil 2005 sellelt töökohalt lahkuma.

46      Siiski tuleb märkida, et norm, mis näeb ette personalieeskirjade artikli 2 lõikes 1 nimetatud isikute töölepingu maksimaalse kestuse, ei võta Europolilt võimalust sõlmida nende isikutega uue töölepingu pärast seda, kui nad on olnud Europoli mis tahes ametikohalt eemal 18 kuud. 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkt 4 sätestab, et „pärast 18-kuulist ajavahemikku, mil endine töötaja on olnud Europoli mis tahes ametikohalt eemal, ja pärast uue valikumenetluse läbiviimist loetakse sõlmitav uus tööleping esimeseks lepinguks”.

47      Käesolevas asjas seisneb vaidlusalune küsimus selles, kas ametikoht, millele hageja asus 1. septembrist 2005 ja millel ta pidi algselt töötama 18 kuud, kuid mida hiljem pikendati 28. veebruarini 2008, on ametikoht, mille tõttu on hageja 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 kohaselt vaidlusalusele ametikohale sobimatu.

48      Europol ei väida, et hageja töötas 1. septembrist 2005 kuni 28. veebruarini 2008, mil ta oli lähetatud Europoli eksperdina, personalieeskirjade 1. lisas nimetatud ametikohal. Europol väidab siiski, et kui 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkt 4 osutab „Europoli mis tahes ametikohale” (any Europol post), ei piirduta selles personalieeskirjade 1. lisas nimetatud Europoli ametikohtadega. Selle väite toetuseks märkis Europol oma otsuses, millega ta jättis hageja kaebuse rahuldamata, et 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 sõnastuses ei viidata väljendi „Europol Post” määratlusele, mida näeb ette kõnealuse otsuse artikli 1 punkt 1. Europoli sõnul tähendab asjaolu, et 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punktis 4 kasutatud sõna „post” ei ole kirjutatud suure algustähega „p” – nagu selle otsuse artikli 1 punktis 1 – seda, et väljend „Europol post” puudutab kõiki Europoli ametikohti, mitte ainult neid, mida on nimetatud 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 1 punktis 1.

49      Hageja lükkab hagiavalduses Europoli selle argumendi ümber ning viimane ei ole sellele vastuväitele kostja vastuses reageerinud. Siiski täpsustas Europol kohtuistungil ettekandja kohtuniku küsimusele vastates, et ta jääb neid tagajärgi puudutava argumendi juurde, mida sõnas „post” kasutatud väike täht „p” avaldab 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punktile 4.

50      Europol väidab lisaks, et 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 sõnastus kinnitab tõlgendust, mida ta on nimetatud artikli sätetele andnud, kuna asjaomane säte osutab Europoli mis tahes ametikohale (detached from any Europol post), viidates sellele, et kõnealuse artikli 2 punkt 4 seab tingimuseks mitte üksnes juriidilise, vaid ka igasuguse faktilise sideme puudumise Europoli ja tema endise töötaja vahel.

51      Lõpuks väidab Europol, et grammatilist tõlgendust, mille ta on andnud 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punktile 4, kinnitab nende sätete eesmärgi analüüs.

52      Kõigepealt tuleb uurida, kas 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 grammatiline tõlgendus kinnitab Europoli seisukohta.

53      Ühelt poolt seoses küsimusega, kas väljendis „Europol post” tuleb sõnale „post” omistada kitsas tähendus lähtuvalt sellest, kas see on kirjutatud suure või väikese tähega „p”, tuleb esiteks märkida, et 8. detsembri 2006. aasta otsuse artiklis 1 algavad kõik selles määratletud mõisted suure algustähega.

54      Teiseks tuleneb 8. detsembri 2006. aasta otsuse sõnastusest, et väljendis „Europol post” on kirjutatud sõna „post” väikese tähega „p” mitte üksnes artikli 2 punktis 4, vaid kõigis asjaomastes sätetes (artikli 1 punkt 7, artikli 1 punkt 8, artikli 5 punkt 5, artikli 5 punkt 5.1, artikli 5 punkt 5.2), samas aga ei ole sel mõistel kõigis neis sätetes 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 1 punktiga 1 võrreldes ilmselgelt teistsugust sisu, vastasel korral muutuks väljendi „Europol Post” määratlemine selles artiklis täiesti sisutuks. Järelikult ei tee 8. detsembri 2006. aasta otsus lähtuvalt sellest, kas sõna „post” on kirjutatud suure või väikese tähega „p”, väljenditel „Europol Post” ja „Europol post” süstemaatilist vahet.

55      Kolmandaks tuleb märkida, et personalieeskirjade 1. lisa ingliskeelses versioonis kasutatakse sõna „post” väikese tähega „p” nii pealkirjas kui teksti osas.

56      Lõpuks, kui 8. detsembri 2006. aasta otsuse vastuvõtja kavatsus oli väljenditel „Europol post” ja „Europol Post” vahet teha, siis oleks hea õigusloome tava kohaselt pidanud selle otsuses selgelt välja tooma, seda ei ole aga tehtud.

57      Teiselt poolt tuleb nentida, et veenev ei ole argument, mille kohaselt näitab sõna „any” kasutamine 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punktis 4 esitatud väljendis „any Europol post” seda, et nimetatud väljend hõlmab igasuguseid töösuhteid, mitte üksnes personalieeskirjade 1. lisas osutatud ametikohti. Kõnealust väljendit saab tegelikult mõista ka nii, et see osutab mis tahes ametikohale 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 1 punktis 1 kasutatud väljendi „Europol Post” määratluse tähenduses. Selles osas tuleb märkida, et väljendit „Europol Post” määratletakse 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 1 punkti 1 tähenduses kui „any post”, mis on nimetatud personalieeskirjade 1. lisa loetelus. Lisaks kasutatakse 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 1 punktide 7 ja 8 sätetes väljendit „Any Europol post”, samas aga hõlmavad need sätted kahtlemata üksnes selle otsuse artikli 1 punktis 1 määratletud ametikohti.

58      Kõigist neist kaalutlustest tuleneb, et 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 grammatiline tõlgendus ei võimalda anda selle otsuse artikli 1 punktis 1 määratletud väljendile „Europol post” sisu, mis erineks väljendi „Europol Post” omast, ja seega kinnitada Europoli väidet, mille kohaselt väljend „any Europol post” hõlmab peale personalieeskirjade 1. lisas nimetatud ametikohtade ka teisi ametikohti.

59      Käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et olles ajavahemikul 1. septembrist 2005 kuni 28. veebruarini 2008 Europolis tööl lähetatud eksperdina – sellist ametikohta ei ole personalieeskirjade 1. lisa loetelus nimetatud – oli hageja „Europoli mis tahes ametikohalt eemal” 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 tähenduses.

60      On selge, et hageja ja Europoli vahel ei olnud ajavahemikul 1. septembrist 2005 kuni 28. veebruarini 2008 lepingulist suhet. Hageja lähetamine Europoli eksperdina tuleneb Europoli ja „Polizeipräsident in Berlin” vahelisest kokkuleppest, mis määrab kindlaks hageja õigusliku staatuse, ülesanded, õigused ja kohustused. Lisaks tuleb märkida, et personalieeskirjad ega Europoli otsused, mille ta esitas Esimese Astme Kohtule, ei näe ette sätteid lähetatud ekspertide kohta. Nendest kaalutlustest tuleneb, et lähetatud eksperdina oli hageja Saksa politsei ametnik, kelle Saksa politsei oli andnud Europoli käsutusse asjaomase kokkuleppe raames ja selles nimetatud tingimustel.

61      Jääb veel üle kontrollida, kas Europoli esitatud faktilised asjaolud võivad seda järeldust kahtluse alla seada.

62      Selles osas tuleb märkida, et üks personalieeskirjade artiklis 6 ette nähtud maksimaalse teenistusaja kindlaksmääramise eesmärke on 8. detsembri 2006. aasta otsuse põhjenduse 6 kohaselt tagada töötajate „rotatsioon” selliselt, et isikud, kes on Europolis töötanud maksimaalse lubatud aja, tuleb ennistada tööle nende siseriiklikus ametiasutuses.

63      Käesoleval juhul on Europol esitanud Avaliku Teenistuse Kohtule 19. juuli 2006. aasta dokumendi „Job Description for the Seconded Expert to the Drugs Unit”, mille on koostanud hageja ja heaks kiitnud Europoli uimastiüksuse juhataja, ning sellest nähtub, et hageja pidi aktiivselt osalema selle üksuse tavapärases töös, teatavatel juhtudel ka esindama Europoli, ning oli kohustatud uimastiüksuse juhataja äraolekul viimast asendama. Samuti on kõnealuses dokumendis märgitud, et „lähetatud eksperdina ja oma ülesannete raames juhendab ja koordineerib ta uimastiüksuse erinevate osakondade põhitegevusi, kinnitab heaks ja annab nõusoleku jaotada välispartneritele töödokumente, raporteid ning muid dokumente, annab meediale intervjuusid ja nõustab uimastiüksuse juhatajat poliitikaküsimustes. Uimastiüksuse juhataja ja lähetatud ekspert viivad läbi igapäevaseid koosolekuid” („[i]n his capacity as Seconded Expert and his special tasking, he supervises and co-ordinates the operational activities in the various Sections of the Drugs Unit, approves and authorises the distribution, to external partners, of operational documents, reports and other products, gives interviews to the media and advises the Head of the Drugs Unit on policy matters[; d]aily meetings between the Head of the Drugs Unit and the Seconded Expert take place”).

64      Lisaks märkis Europol kohtuistungil, et hageja täitis uimastiüksuse peaspetsialistina (first officer) ja lähetatud eksperdina täpselt samu ülesandeid. Tema kohustused ei muutunud ning hageja jätkas üksuse asejuhatajana (deputy head). Europol märkis ka, et hageja ei ole pärast 31. augustit 2005, mil tema leping lõppes, Berliinis töötanud.

65      Europol selgitas kohtuistungil samuti seda, et pärast 31. augustit 2005, mil tema leping lõppes, oli Europol praktilistel kaalutlustel huvitatud, et hageja jätkaks teistsuguses õiguslikus staatuses Europolis töötamist.

66      Hageja ei vaidlusta, et dokument „Job Description for the Seconded Expert to the Drugs Unit” annab õigesti edasi talle usaldatud ülesandeid. Siiski märkis hageja esindaja kohtuistungil, et „hagejale ei tundunud, et tema tegevus või töö on identne tegevuse või tööga, [mis hagejal oli peaspetsialistina (first officer)]; kui see oleks olnud nii, ei oleks [hageja] näinud vajadust koostada uut ülesannete kirjeldust”. Lisaks märkis hageja, et lähetatud eksperdina ei olnud tal õigust täita uimastiüksuse asejuhataja (deputy head) ülesandeid, kuna neid ülesandeid saab täita vaid Europoli töötaja.

67      Hageja kui lähetatud eksperdi juriidilise ja faktilise seisundi uurimise põhjal nähtub, et kuigi viimane ennistati 1. septembril 2005 Saksa politseis formaalselt tööle, jätkas ta teistsuguses õiguslikus staatuses põhiosas tegelikult samade ülesannete täitmist, mida ennegi. Hageja ei ole näidanud, mis osas on tema töö 1. septembrist 2005 oluliselt muutunud.

68      Siiski tuleb märkida, et ühelt poolt nõudis Europol ise, et hageja lahkuks 31. augustil 2005 oma ametikohalt, et järgida lepingu ja selle pikendamise kestuse suhtes kehtivad piirangut, mida näeb ette personalieeskirjade artikkel 6. Teiselt poolt nõustus Europol sellega, et hageja jätkab tema teenistuses töötamist lähetatud eksperdina, mis tegelikult võimaldas tagada, et hageja tööülesanded Europolis jätkuvad ning hageja sai vältida tegelikku tööle ennistamist siseriiklike ametiasutuste teenistuses.

69      Neil tingimustel ei saa Europol 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 sätete tõlgendamisel selliselt, mis on vastuolus nende sätete selge ja ühemõttelise sõnastusega, õiguspäraselt tugineda käesoleva kohtuotsuse punktides 63–65 esitatud faktilistele asjaoludele. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab juhul, kui sätte väljatöötaja kavatsust selgelt väljendavad ettevalmistavad materjalid puuduvad, lähtuda vaid sõnastatud tekstist ning anda sellele tähenduse, mis tuleneb selle grammatilisest ja loogilisest tõlgendamisest (vt selle kohta Euroopa Kohtu 1. juuni 1961. aasta otsus kohtuasjas 15/60: Simon vs. Euroopa Kohus, EKL 1961, lk 223, 244; Avaliku Teenistuse Kohtu 14. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas F‑10/06: André vs. komisjon, EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑183 ja II‑A‑1‑755, punkt 44). Seega ei saa teksti sõnastuse tõlgendust asendada tõlgendusega, mis tugineb üksikjuhtumi faktilistele kaalutlustele.

70      Kõigest eeltoodust tuleneb, et 8. detsembri 2006. aasta otsuse artikli 2 punkti 4 väärale tõlgendusele tugineva väitega tuleb nõustuda. Seetõttu tuleb Europoli 10. oktoobri 2007. aasta otsus tühistada, ilma et oleks vaja uurida hageja ülejäänud väiteid,.

 Kohtukulud

71      Kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

72      Kuna kohtuotsus on tehtud Europoli kahjuks, tuleb kõik kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja mõista Europolilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (teine koda)

otsustab:

1.      Tühistada Euroopa Politseiameti (Europol) 10. oktoobri 2007. aasta otsus, millega keelduti J. Möllingut lubamast osaleda Europoli uimastiüksuse peaspetsialisti (first officer) vaba ametikoha täitmiseks korraldatud valikumenetluses.

2.      Mõista kõik kohtukulud välja Europolilt.

Van Raepenbusch

Boruta

Kanninen

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 4. juunil 2009 Luxembourgis.

Kohtusekretär

 

      Koja esimees

W. Hakenberg

 

      H. Kanninen

Käesoleva kohtulahendi ning selles viidatud ja kohtulahendite kogumikus veel avaldamata ühenduste kohtute lahendite tekstid on kättesaadavad Euroopa Kohtu Interneti-leheküljel aadressil: www.curia.europa.eu


* Kohtumenetluse keel: hollandi.