Language of document :

22. juulil 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Austria Vabariik

(kohtuasi C-328/20)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: D. Martin, B.-R. Killmann)

Kostja: Austria Vabariik

Hageja nõuded

tuvastada, et kuna Austria Vabariik on kehtestanud nende töötajate, kelle lapsed elavad alaliselt teises liikmesriigis, peretoetuste ja maksusoodustuse vormis lapsetoetuse suhtes korrigeerimismehhanismi, on Austria Vabariik rikkunud määruse (EÜ) nr 883/20041 artiklitest 7 ja 67, määruse nr 883/2004 artiklist 4 ja määruse (EL) nr 492/20112 artikli 7 lõikest 2 tulenevaid kohustusi;

tuvastada, et kuna Austria Vabariik on kehtestanud ka nende võõrtöötajate, kelle lapsed elavad alaliselt teises liikmesriigis, peresoodustuste, pere ainukese töötaja maksusoodustuse, üksikvanema maksusoodustuse ja elatise maksusoodustuse suhtes korrigeerimismehhanismi, on Austria Vabariik rikkunud määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikest 2 tulenevaid kohustusi;

mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt.

Väited ja peamised argumendid

Austria annab seal töötavatele isikutele nende laste eest ühtsete paušaalsete summadena perehüvitisi ja sotsiaalse soodustusena peretoetusi ning lapse maksusoodustuse, samuti maksusoodustuse peresoodustuse, pere ainukese töötaja maksusoodustuse, üksikvanema maksusoodustuse ja elatise maksusoodustuse vormis. Alates 1. jaanuarist 2019 näevad Austria õigusnormid ette, et neid toetusi korrigeeritakse vastavalt selle liikmesriigi hinnatasemele, kus laps alaliselt viibib.

Esimene väide:

Komisjon väidab, et peretoetus ja lapse maksusoodustus on perehüvitised määruse nr 883/2004 tähenduses. Selle määruse artiklite 7 ja 67 kohaselt on keelatud see, et liikmesriik seab perehüvitiste maksmise või nende suuruse sõltuvaks sellest, et töötaja pereliikmed elavad hüvitisi maksvas liikmesriigis. Korrigeerimismehhanismi ettenägemine tähendab aga, et Austria eristab lastega seotud hüvitisi lähtuvalt sellest, millises liikmesriigis lapsed elavad. Austria rikub sellega määruse nr 883/2004 artikleid 7 ja 67.

Teine väide:

Lisaks väidab komisjon, et selline korrigeerimine Austria poolt seab need hüvitist saama õigustatud isikud, kelle lapsed elavad kõrgema hinnatasemega liikmesriigis, paremasse olukorda võrreldes nende isikutega, kelle lapsed elavad Austrias, kusjuures isikuid, kelle lapsed elavad madalama hinnatasemega liikmesriigis, koheldakse halvemini. Austria lähtub aga sellest, et korrigeerimisega kaasneb riigieelarve kokkuhoid, mis saab tähendada ainult seda, et selliste hüvitiste ja soodustuste saajate hulgas on rohkem neid isikuid, kelle lapsed elavad Austriast madalama hinnatasemega liikmesriikides.

Korrigeerimismehhanismiga näeb Austria seega kokkuvõttes ette kaudse diskrimineerimise, mis kahjustab võõrtöötajaid. Sellise diskrimineerimise põhjendamiseks ei nähtu ühtegi legitiimset eesmärki. Austria rikub seega võrdse kohtlemise nõuet, nagu see sisaldub peretoetuste ja lapse maksusoodustuse osas määruse nr 883/2004 artiklis 4 ja määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikes 2, ning peresoodustuse, pere ainukese töötaja maksusoodustuse, üksikvanema maksusoodustuse ja elatise maksusoodustuse osas määruse nr 492/2011 artikli 7 lõikes 2.

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (EMPs ja Šveitsis kohaldatav tekst) (ELT 2004, L 166, lk 1).

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrus (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires EMPs kohaldatav tekst (ELT 2011, L 141, lk 1).