Kohtuasi C‑145/09

Land Baden‑Württemberg

versus

Panagiotis Tsakouridis

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof Baden‑Württemberg)

Isikute vaba liikumine – Direktiiv 2004/38/EÜ – Artikli 16 lõige 4, artikli 28 lõike 3 punkt a – Liidu kodanik, kes on sündinud vastuvõtvas liikmesriigis ja seal enam kui 30 aastat elanud – Vastuvõtva liikmesriigi territooriumilt eemalviibimine – Kriminaalkorras süüdimõistmine – Väljasaatmisotsus – Hädavajalikkus avaliku julgeoleku huvides

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Euroopa Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Direktiiv 2004/38 – Sisenemis‑ ja riigis elamise õigusele avaliku korra või julgeoleku huvides kehtestatav piirang – Kaitse väljasaatmise vastu – Tingimus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikli 28 lõike 3 punkt a)

2.        Euroopa Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Direktiiv 2004/38 – Sisenemis‑ ja riigis elamise õigusele avaliku korra või julgeoleku huvides kehtestatav piirang – Väljasaatmisotsus – Arvesse võetavad asjaolud – Siseriikliku kohtu hinnang

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artiklid 27 ja 28)

3.        Euroopa Liidu kodakondsus – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Direktiiv 2004/38 – Sisenemis‑ ja riigis elamise õigusele avaliku korra või julgeoleku huvides kehtestatav piirang – Kaitse väljasaatmise vastu – Erandid

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38, artikli 28 lõiked 2 ja 3)

1.        Direktiivi 2004/38 (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) artikli 28 lõike 3 punkti a tuleb tõlgendada selliselt, et määramaks kindlaks, kas liidu kodanik elas vastuvõtvas liikmesriigis väljasaatmisotsusele eelneva kümne aasta jooksul, mis on otsustav kriteerium sellest sättest tuleneva kõrgendatud kaitse saamiseks, tuleb iga üksikjuhtumi puhul arvesse võtta kõiki asjakohaseid aspekte, eelkõige huvitatud isiku vastuvõtvast liikmesriigist eemalviibimiste igakordset ja kogukestust ning nende sagedust, samuti põhjuseid, mis tõid kaasa selle, et ta vastuvõtvast liikmesriigist lahkus ning mille alusel saab tuvastada, kas need eemalviibimised osutavad sellele, et tema isiklike, perekondlike või professionaalsete huvide kese on viidud üle teise liikmesriiki või mitte.

(vt punkt 38, resolutsiooni punkt 1)

2.        Direktiivi 2004/38 (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) kohaldamisel tuleb eelkõige kaaluda ühelt poolt asjaomase isiku käitumisest avalikult julgeolekule tuleneva ohu erakordsust, mida tuleb vajaduse korral hinnata väljasaatmisotsuse tegemise ajal, eriti lähtudes määratud ja kantud karistustest, kriminaaltegevuses osalemise määrast, kahju ulatusest ning vajaduse korral kuriteo korduvuse ohust, ning teiselt poolt ohtu kahjustada Euroopa Liidu kodaniku ühiskonda taasintegreerumist liikmesriigis, kuhu ta on igati integreerunud – mis ei ole ainuüksi viimase huvides, vaid ka liidu huvides üldiselt.

Määratud karistust tuleb arvestada kui nende faktorite kogumi üht elementi. Viieaastase vanglakaristuse määramine ei saa tuua kaasa väljasaatmisotsust, ilma et arvesse oleks võetud eelmises punktis kirjeldatud asjaolusid – selle kindlakstegemine on siseriikliku kohtu ülesanne. Selle hindamise raames tuleb võtta arvesse põhiõigusi, mille järgimise Euroopa Kohus tagab, kuna isikute vaba liikumist takistada võiva siseriikliku meetme õigustamiseks saab üldisest huvist tulenevatele põhjustele tugineda üksnes siis, kui kõne all oleva meetme puhul on selliste õigustega arvestatud, eelkõige õigusega era‑ ja perekonnaelu puutumatusele, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8.

(vt punktid 50–52)

3.        Direktiivi 2004/38 (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) artikli 28 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et võitlus narkootiliste ainetega grupiviisilise kaubitsemisega seotud kuritegevuse vastu on hõlmatud mõistega „avaliku julgeoleku huvides hädavajalik”, mis võib õigustada väljasaatmisotsuse tegemist liidu kodaniku suhtes, kes on vastuvõtvas liikmesriigis elanud eelnevad kümme aastat.

Direktiivi 2004/38 artikli 28 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et võitlus narkootiliste ainetega grupiviisilise kaubitsemisega seotud kuritegevuse vastu on hõlmatud mõistega „avaliku korra või julgeolekuga seonduvad tõsised põhjused”.

(vt punkt 56, resolutsiooni punkt 2)