AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)
8. juuli 2010
Kohtuasi F‑126/06
Salvatore Magazzu
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetamine – Ametnikuna ametisse nimetatud ajutised teenistujad – Enne uute personalieeskirjade jõustumist avaldatud konkursi reservnimekirja kantud kandidaadid – Palgaastmele määramine uusi ebasoodsamaid sätteid kohaldades – Omandatud õigused – Diskrimineerimiskeelu põhimõte – Personalieeskirjade XIII lisa artiklid 2, 5 ja 12
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega S. Magazzu palub tühistada komisjoni 13. detsembri 2005. aasta otsuse, millega ta nimetati katseajal olevaks ametnikuks, osas, milles ta määrati palgaastme A*6 järku 2.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, artikli 31 lõige 1; XIII lisa artikli 5 lõiked 2 ja 4, artikli 12 lõige 3 ning artikli 13 lõige 1; nõukogu määrus nr 723/2004)
2. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjääristruktuuri kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 5 lõige 4; nõukogu määrus nr 723/2004)
1. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 4 viitab ajutistele teenistujatele, kes on kantud „ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks sobivate kandidaatide loetellu” ja „sisekonkursi[…] [läbinud] kandidaatide loetellu”. Kuigi „ühest kategooriast teise üleviimise” konkurss on olemuselt samuti sisekonkurss, tuleb seda sätet tõlgendada nii, et tagataks selle kasulik mõju, vältides võimalikul määral tõlgendust, mis viiks järelduseni, et see säte on üleliigne. Ilmneb, et seadusandja pidas „sisekonkursi” all silmas alaliselt ametisse nimetamise konkursse, mille eesmärk on kõiki Euroopa avalikule teenistusele juurdepääsu kohta käivaid personalieeskirjade sätteid järgides võimaldada nende teenistujate töölevõtmist ametnikena, kellel on juba institutsioonis töötamise teatud kogemus ning kes on osutunud võimeliseks täitma täitmisele kuuluvaid ametikohti. Seda tõlgendust toetab personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 2, milles on nimetatud ainult ametnikke, kes on kantud „ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks sobivate kandidaatide loetellu”, ilma et mainitaks ametnikke, kes on kantud „sisekonkursi[…] [läbinud] kandidaatide loetellu”. Selline viide oleks olnud põhjendamatu, kuna see ei käsitle täpsemalt nende teenistujate alaliselt ametisse nimetamist, kes juba on ametnikud.
Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks on vaja, et toimuks üleminek „varasemast kategooriast” „uude kategooriasse”, kas siis sellise konkursi tulemusel, mille alusel koostati „ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks sobivate kandidaatide loetelu”, või siis alaliselt ametisse nimetamise sisekonkursi tulemusel, mis on toonud kaasa sellise ühest kategooriast teise ülemineku. Nii on seadusandja oma laia kaalutlusõiguse raames, mis tal on üleminekusätete ja palgaastme ja -järgu määramise vallas, kõrvale kaldunud üldreeglist uute töölevõetud ametnike palgaastme ja -järgu määramise kohta, mis on välja toodud personalieeskirjade artikli 31 lõikes 1, mida täiendavad personalieeskirjade XIII lisa artikli 12 lõige 3 või artikli 13 lõige 1, mis käsitlevad konkursi edukalt läbinud isikuid, kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2006 ja kes on tööle võetud ajavahemikus 1. mai 2004 kuni 30. aprill 2006 ning pärast 1. maid 2006, ning on jätnud õiguse määrata konkursiteates nimetatud palgaastmest erinevale palgaastmele teenistujad, kes on tööle võetud katseajal olevate ametnikena ning kellel on juba institutsioonis töötamise teatud kogemus ning kes on pärast eespool nimetatud konkursse osutunud võimeliseks täitma kõrgema kategooria ametikohti.
(vt punktid 39, 40, 43 ja 44)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 6. märts 1997, liidetud kohtuasjad T‑40/96 ja T‑55/96: de Kerros ja Kohn-Bergé vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑47 ja II‑135, punktid 45 ja 46); 12. november 1998, kohtuasi T‑294/97: Carrasco Benítez vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑601 ja II‑1819, punkt 51).
2. Kui puuduvad sellekohased täpsed viited, siis ei ole mingit põhjust arvata, et seadusandja soovis laiendada personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 4 korda liidu institutsioonidest väljapoole jäävatele kandidaatidele mõeldud avaliku konkursi edukalt läbinud isikutele ning ametnikele ja teenistujatele, kes võivad samuti sellisel konkursil osaleda. Avaliku konkursi või sisekonkursi edukalt läbinud ajutiste teenistujate võrdne kohtlemine ei eelda samuti personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 4 laia tõlgendust, mis tähendaks avaliku konkursi edukalt läbinute hõlmamist. Tuleb tõdeda, et need ajutised teenistujad, kes on edukalt läbinud konkursi, mis on korraldatud ametikohtade täitmiseks, millel on sama kategooria, kuhu nad juba kuuluvad, ei ole samas olukorras nende isikutega, kes on edukalt läbinud konkursi, mille eesmärk või tagajärg on võimaldada kõrgemasse kategooriasse üleviimist ning seega nende karjääri otsustavat edasiminekut. See, et seadusandja on personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõiget 4 vastu võttes taganud, et ajutisi teenistujaid saaks katseajal olevate ametnikena erandkorras nimetada palgaastmele, mis neil oli varasemas kategoorias, ei too seadusandja eesmärki arvestades kaasa meelevaldset või ilmselgelt ebasobivat eristamist võrreldes nende ajutiste teenistujatega, kes on ametnikena tööle võetud pärast avalikku konkurssi kategooriaase, kuhu nad kuuluvad.
Lisaks rikuks personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 4 lai tõlgendus sama konkursi edukalt läbinute võrdset kohtlemist, kes vastavalt kohtupraktikale on sarnases faktilises ja õiguslikus olukorras ning kellele peab osaks saama sama kohtlemine eelkõige palgaastme määramisel, kui puuduvad erinevat kohtlemist objektiivselt õigustavad põhjendused. Erinev kohtlemine vastavalt sellele, kas töölevõtmine toimus enne personalieeskirjade reformi jõustumist, võib olla objektiivselt põhjendatud vajadusega tagada seadusandja vabadus teha teenistuse huvides muudatusi personalieeskirjade sätetes, isegi kui muudetud sätted on ametnikele varasematest ebasoodsamad.
(vt punktid 48–50)
Viited:
Euroopa Kohus: 5. detsember 1974, kohtuasi 176/73: Van Belle vs. nõukogu (EKL 1974, lk 1361, punkt 8); 22. detsember 2008, kohtuasi C‑443/07 P: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (EKL 2008, lk I‑10945, punkt 79).
Esimese Astme Kohus: 9. juuli 1997, kohtuasi T‑92/96: Monaco vs. parlament (EKL AT 1997, lk I‑A‑195 ja II‑573, punkt 55); 16. märts 2004, kohtuasi T‑11/03: Afari vs. EKP (EKL AT 2004, lk I‑A‑65 ja II‑267, punkt 65); 11. juuli 2007, kohtuasi T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (EKL 2007, lk II‑2523, punkt 86).