AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

21. veebruar 2008

Kohtuasi F-19/06

Maria Magdalena Semeraro

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – 2004. aasta hindamine – Personalieeskirjade artikkel 43 – Põhjendamiskohustus – Edutamine – Atesteerimismenetlus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles M. M. Semeraro palub eelkõige tühistada tema karjääriarengu aruanne, mis on koostatud ajavahemiku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2004 kohta.

Otsus: Tühistada hageja karjääriarengu aruanne, mis on koostatud ajavahemiku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2004 kohta. Mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Hinde alandamine võrreldes varasema hindega

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

2.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Koostamine – Ühise hindamiskomitee poole pöördumine

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

3.      Ametnikud – Atesteerimismenetlus – Komisjoni üksikasjalikud rakenduseeskirjad – Kandidatuuride üle otsustamise pädevus

(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 10 lõige 3)

1.      Administratsioonil on kohustus kõiki karjääriarengu aruandeid piisavalt ja üksikasjalikult põhjendada ning teha asjaomasele isikule võimalikuks esitada nende põhjenduste kohta oma märkused. Põhjenduste piisavust hinnatakse mitte ainult nende sõnastust, vaid ka vaidlustatud akti vastuvõtmise faktilist ja õiguslikku konteksti silmas pidades.

Teatud juhtudel tuleb põhjendamisele veel erilist tähelepanu pöörata, seda eriti siis, kui aruandes on eelneva aruandega võrreldes hindeid alandatud. On tähtis, et asutuse poolt fikseeritud hinde alandamine oleks põhjendatud selliselt, et see võimaldab ametnikul mõista selle põhjusi ning vajaduse korral Avaliku Teenistuse Kohtul teostada kohtulikku kontrolli selle üle.

Ametniku üldhinde alandamise põhjenduseks ei saa olla üksnes see, et pärast tema edutamist tema hindeid automaatselt korrigeeritakse. Niisiis peavad hindaja ja aruande kinnitaja ametniku edutamist arvesse võttes siiski hindama ametniku sooritusi uuel palgaastmel, et teha vajaduse korral kindlaks, kas tema töötulemused on tõepoolest halvemad kui teistel ametnikel, kes on sellel palgaastmel kauem töötanud.

(vt punktid 47, 48 ja 56)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. juuni 2002, kohtuasi T‑187/01: Mellone vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑81 ja II‑389, punkt 27); 30. september 2004, kohtuasi T‑16/03: Ferrer de Moncada vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑261 ja II‑1163, punktid 49 ja 53); 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑253 ja II‑1169, punkt 31); 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑50/04: Micha vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑339 ja II‑1499, punkt 36); 16. mai 2006, kohtuasi T‑73/05: Martin Magone vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑107 ja II‑A‑2‑485, punkt 48).

2.      Edasikaebuse hindajalt ei või karjääriarengu aruande piisava põhjendatuse korral nõuda, et ta selgitaks täiendavalt põhjusi, mille tõttu ta ei järginud hindamise ühiskomitee soovitusi, välja arvatud juhul, kui nimetatud konsultatiivorgani arvamuses osundatakse erakorralistele asjaoludele, millest piisab, et tekitada kahtlust esialgse hinnangu kehtivuses ja põhjendatuses, ning kui selles arvamuses taotletakse eeltoodust tulenevalt edasikaebuse hindaja erihinnangu andmist nende asjaoludega kaasnevaile tagajärgedele.

(vt punkt 49)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Mellone vs. komisjon (punkt 33).

3.      Personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 lõikes 3 on ette nähtud, et enne 1. maid 2004 teenistuses olnud C‑ ja D‑kategooria ametnikud võivad piiranguteta siirduda abiteenistujate tegevusüksusesse muu hulgas atesteerimismenetluse alusel. Seejärel on öeldud, et atesteerimismenetlus põhineb ametnike staažil, kogemustel, teenetel ja väljaõppel ning et atesteerimismenetluse ühiskomitee kontrollib ametnike sobivust atesteerimiseks. Veel on selgitatud, et institutsioonid võtavad vastu eeskirjad selle korra rakendamiseks enne 1. maid 2004.

Sel eesmärgil võttis komisjon 7. aprillil 2004 vastu otsuse, millega kehtestatakse atesteerimismenetluse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad. Selle otsuse artikli 3 kohaselt koosneb atesteerimismenetlus neljast etapist: abiteenistujate tegevusüksusesse kuuluvate selliste ametikohtade arvu kindlaksmääramine, mis võidakse täita atesteeritud ametnikega, ja kandideerimiskutse avaldamine; kandidaatide sobivaks tunnistamine; sobivaks tunnistatud kandidaatide nimekirja koostamine pingerea alusel; abiteenistujate tegevusüksusesse kuuluvatele ametikohtadele kandideerimine.

Atesteerimiseks sobivad kandidaadid pannakse pingeritta 7. aprilli 2004. aasta otsuse artikli 6 lõikes 1 toodud kriteeriumide järgi: haridustase, teenistusstaaž C‑ või D‑kategoorias, kogemused ja teened, mida hinnatakse olemasolevate karjääriarengu aruannete põhjal. Sobivaks tunnistatud ametnikud võivad selle järjestuse vaidlustada atesteerimismenetluse ühiskomitees, kes esitab oma arvamuse. Ametisse nimetav asutus otsustab asja edasise käigu.

Kõnealuse otsuse artikli 6 lõike 2 kohaselt määrab kriteeriumide väärtuse ja nende kaalu kindlaks ametisse nimetav asutus enne 31. detsembrit 2004 pärast seda, kui atesteerimismenetluse ühiskomitee on esitanud oma arvamuse, ning neid võib igal aastal selle asutuse otsusega atesteerimismenetluse ühiskomitee soovitusel kohandada.

Komisjoni ametisse nimetava asutuse 11. mai 2005. aasta otsuse, millega määratakse 2005. aasta atesteerimisel kohaldatavad järjestamise kriteeriumid, punkti 1.1 kohaselt selleks, et pääseda sobivate ametnike nimekirja, peab atesteerimiseks sobivaks tunnistatud ametniku kohta eelmisel aastal koostatud iga‑aastases karjääriarengu aruandes olema märgitud, et tal on potentsiaali B*‑kategooria ametikohustuste täitmiseks. Järelikult, kui atesteerimismenetluses arvessevõetavas viites antud vastus on negatiivne, välistab see ametniku võimaluse edasi jõuda atesteerimismenetluse kolmandasse etappi, et saada 7. aprilli 2004. aasta otsuse artikli 6 lõikes 1 sätestatud nimekirja. Sellest tuleneb, et osutatud punkt 1.1 jätab ametisse nimetava asutuse ilma õigusest teha sobivaks tunnistatud ametnike nimekirja kohta lõplik otsus ning välistab atesteerimismenetluse ühiskomitee sekkumise selles menetlusstaadiumis.

7. aprilli 2004. aasta otsuse artikli 6 lõikes 2, mille alusel tehti 11. mai 2005. aasta otsus, ei ole lubatud 7. aprilli 2004. aasta otsuses sätestatud menetlusest kõrvale kalduda. Järelikult ületab 11. mai 2005. aasta otsuse punkt 1.1 7. aprilli 2004. aasta otsuse artikli 6 lõikes 2 ette nähtud volituse piire. Seega karjääriarengu aruandes sisalduv selline õigusvastane viide, mis atesteerimismenetluses arvesse võetakse, muudab karjääriarengu aruande õigusvastaseks ja järelikult tuleb see tühistada.

(vt punktid 66, 67, 69, 70, 74, 76 ja 78–82)