AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)

7. mai 2008

Kohtuasi F‑36/07

Giorgio Lebedef

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamine – 2005. aasta hindamine – Karjääriarengu aruanne – Töötajate esindajad – Ametiühingualane ja personalieeskirjadejärgne esindamine – Osaline lähetus ametiühingualase esindamise eesmärgil – Konsulteerimine ad hoc hindamisrühmaga

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles G. Lebedef palub tühistada tema karjääriarengu aruanne ajavahemiku 1. jaanuar – 31. detsember 2005 kohta ja täpsemalt selle aruande Eurostati koostatud osa, mis puudutab nimetatud ajavahemikku.

Otsus: Tühistada hageja karjääriarengu aruande osa, mille koostas Eurostat ajavahemiku 1. jaanuar – 31. detsember 2005 kohta. Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Ese – Osaline tühistamine

(Personalieeskirjad, artiklid 43, 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – Koostamine

(Personalieeskirjad, artikkel 43; II lisa artikli 1 kuues lõik)

1.      Kuigi personalieeskirjade artiklis 43 on hindamismenetluse puhul ette nähtud vaid üks hindamisaruanne, ei saa seda tõlgendada nii, et nimetatud artikliga on vastuolus see, kui institutsioonid näevad ette eraldi hindamise asjaomase tegevuse iga erineva valdkonna jaoks, et võtta eelkõige arvesse töötajate esindajate olukorda. Niisugune eraldi hindamine arvestab adekvaatselt töötajate esindaja töö autonoomsusega, eriti siis, kui ta on esindajaks lähetuse raames, mil asjaomane isik on selles tööaja osas, mil ta on lähetuses, vabastatud tööülesannete täitmisest oma teenistustalituses, et ta saaks keskenduda esindusülesannetele. Kirjeldatud olukorras on kõik hindamisaruanded omavahel lahutamatult seotud ning on seega vaidlustatavad aktid. Järelikult puudub oht, et ühenduse kohus otsustab ultra petita, kui ta analüüsib neist vaid ühe aruande seaduslikkust.

(vt punktid 30 ja 31)

2.      Hindamissüsteemis, mille komisjon on kehtestanud personalieeskirjade artikli 43 üldiste rakendussätetega, milles on ühelt poolt ette nähtud erieeskirjad nende lähetuses olevate ametnike hindamiseks, kes on lähetuses töötajate esindajaks olemise tõttu ja kes on selles tööaja osas, mil nad on lähetuses, vabastatud tööülesannete täitmisest oma teenistustalituses, et nad saaksid keskenduda esindusülesannetele, ning teiselt poolt on ette nähtud kohustuslik konsulteerimine ad hoc hindamisrühmaga, kui hinnatakse neid töötajate esindajaid, kes kuuluvad teise kategooriasse kui lähetuses olevad esindajad; nimetatud rühmaga konsulteerimine on kohustuslik ka juhul, kui osalises lähetuses viibiva ametniku puhul tuleb hinnata seda tööaja osa, mille ametnik pühendab oma teenistusosakonnale sel ajal, kui ta tegeleb ka esindamisega.

Nimelt, kuna komisjon ise nõustub sellega, et osalises lähetuses olevad ametnikud võivad tegeleda esindamisülesannetega ka ülejäänud tööajal, mil nad peaksid töötama teenistustalituse heaks, kuigi ainult täites „pistelisi” ja lühiajalisi ülesandeid, siis on ad hoc hindamisrühmaga konsulteerimine ainus viis selle tagamiseks, et töötajate esindajad ei kannaks hindamisel kahju oma esindamistegevuse tõttu. Ilma selleta esineks nende karjääriarengu aruande koostamise eesmärgil tehtud hindamisel lünki ja see võiks neid kahjustada, rikkudes personalieeskirjade II lisa artikli 1 kuuenda lõigu eeskirja, mille eesmärk on just kaitsta personalikomitee liikmete ja nende ametnike personalieeskirjadest tulenevaid õigusi, kes on delegeeritud personalieeskirjades ette nähtud või institutsiooni poolt loodud organisse.

Konsulteerimata jätmist ei saa hüvitada asjaoluga, et ad hoc hindamisrühma esimees oli lähetuseks kasutatud tööaja osa kohta koostatud karjääriarengu aruande kinnitaja ega ka teenistustalituse hindajate otsekontaktiga hinnatavaga ega ka asjaoluga, et selle tööaja osa kohta, mil ametnik oli kindlaksmääratud talituse teenistuses, koostatud karjääriarengu aruande koostajad võtsid arvesse aruannet, mis puudutab lähetuse tööaega, sest need asjaolud on hinnatava jaoks igal juhul nõrgem tagatis, kui konsulteerimine ad hoc hindamisrühmaga.

Niisugusele järeldusele tuleb jõuda sõltumata sellest, kui suure osa tööajast oli osalises lähetuses ametnik kohustatud pühendama teenistustalitusele ja mida ta kasutas esindamisülesannete täitmiseks, isegi kui need võtsid kogu kõnealuse aja. Ametniku võimalik kuritarvitav käitumine, mis seisneks selles, et ta tegeleb teenistustalituse tööks mõeldud tööaja jooksul esindamisülesannetega, mis lähevad kaugemale „pistelistest” ja lühiajalistest ülesannetest, ei muuda kuritarvitavaks tema taotlust, et konsulteeritaks ad hoc hindamisrühmaga, kui koostatakse tema karjääriarengu aruannet tööaja selle osa kohta, mil ta on kohustatud täitma teenistustalituse ülesandeid. Kui komisjon leiab, et ametniku käitumine on õigusvastane, peab ta algatama vastavad menetlused, nagu näiteks loata puudumiste kohta, selle asemel et teda karistada, jättes ta ilma tagatisest, mis peab tavaliselt olema kõigil töötajate esindajail.

Ad hoc hindamisrühmaga konsulteerimata jätmine kujutab endast seega rikutud normi sisu ja eesmärki arvestades olulise vorminõude rikkumist ning selle tõttu tuleb tühistada aruanne, millega normi on rikutud, ilma et oleks vaja tõendada kahju tekkimist.

(vt punktid 46‑50, 52 ja 56)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 13. detsember 2007, kohtuasi T‑113/05: Angelidis vs. parlament (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 62 ja 76)