Language of document : ECLI:EU:F:2014:23

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

25. veebruar 2014

Kohtuasi F‑118/11

Luigi Marcuccio

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetava asutuse otsus ametniku pensionile saatmise ja invaliidsustoetuse määramise kohta – Otsus, mis ei käsitle pensionile saatmise aluseks olnud haiguse kutsehaiguseks tunnistamist – Ametisse nimetava asutuse kohustus tunnistada haigus kutsehaiguseks – Personalieeskirjade artikli 78 viies lõik – Vajadus kutsuda kokku uus töövõimetuskomitee – Personalieeskirjade artiklit 73 kohaldades tehtud varasema otsuse asjakohasus – Kodukorra artikkel 76 – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu hagi

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega L. Marcuccio palub eelkõige tühistada Euroopa Komisjoni vaikimisi tehtud otsus, millega jäeti rahuldamata tema taotlus, et komisjon võtaks otsuse, mis puudutab või on seotud institutsiooni poolt hageja töövõimetuse tõttu pensionile saatmise aluseks olnud haiguse kutsehaiguseks tunnistamisega, ning mõista välja hüvitised kahju eest, mis talle tekitati ja jätkuvalt tekitatakse alates 30. maist 2005 komisjoni õigusvastase tegevusetusega, mis seisneb selles, et ei ole võetud otsust selle haiguse kutsehaiguseks tunnistamise kohta.

Otsus:      Jätta hagi osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Kostja vastuse esitamine – Tähtaeg – Peatatud menetluse uuendamine – Tähtaja algus

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 39 lõiked 1 ja 3, artikli 100 lõige 3 ja artikkel 116; personalieeskirjad, artikli 91 lõige 4 ja artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnike hagid – Hagi, mis käsitleb administratsiooni poolt otsuse tegemata jätmist – Väited keeldumise tühistamise ja tegevusetuse tuvastamise kohta – Üks ja sama õiguskaitsevahend

(ELTL artikli 263 neljas lõik ja artikli 265 kolmas lõik; personalieeskirjad, artikli 90 lõiked 1 ja 2)

3.      Ametnikud – Pension – Invaliidsuspension – Haiguse määratlemine kutsehaigusena – Töövõimetuskomitee pädevus

(Personalieeskirjad, artiklid 11, 73 ja 78; VIII lisa artikkel 13)

4.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Põhjendamise ebapiisavus – Kohtumenetluse käigus reeglitega kooskõlla viimine – Tingimused

(ELTL artikli 296 teine lõik; personalieeskirjad, artikkel 25)

5.      Ametnikud – Pension – Invaliidsuspension – Haiguse määratlemine kutsehaigusena – Menetluse alustamine pärast hagi esitamist – Tagajärjed

(Personalieeskirjad, artiklid 73 ja 78)

1.      Personalieeskirjade artikli 91 lõike 4 alusel peatatud asjas tähendab kaebuse vaikimisi rahuldamata jätmise otsus menetluse peatamise lõppu ning kostjal on kostja vastuse esitamiseks alates peatamise lõpust Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 39 lõike 1 ja artikli 100 lõike 3 alusel kahekuuline tähtaeg, mida pikendatakse kümne päeva võrra. Sellised tähtajad põhinevad avalikul huvil ning need ei ole seega ei poolte ega Avaliku Teenistuse Kohtu määrata, mistõttu menetluse uuendamine sellistel asjaolud, samuti nagu ka kõnesoleva tähtaja arvutamine, ei sõltu teabest, mida Avaliku Teenistuse Kohus peab ametlikult andma.

Seega toob kostja kiri, mida tuleb pidada tähtaegselt esitatud kostja vastuseks, millega palutakse Avaliku Teenistuse Kohtul kohtuotsust mitte teha, kaasa hageja sellise taotluse rahuldamata jätmise, millega palutakse kodukorra artikli 116 alusel tema nõuete rahuldamist tagaseljaotsusega.

(vt punktid 35–38)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 14. november 2006, kohtuasi F‑4/06: Villa jt vs. parlament (punktid 24 ja 26 ning seal viidatud kohtupraktika); 23. aprill 2008, kohtuasi F‑103/05: Pickering vs. komisjon (punktid 49 ja 51); 7. juuli 2011, kohtuasi F‑21/11: Pirri vs. komisjon (punkt 14).

2.      Tühistamisnõuded, mis on vastavalt seotud personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 ja personalieeskirjade artikli 90 lõikega 2, võivad sarnaselt Euroopa Liidu aktide õiguspärasuse hagidega olla suuresti eristatamatud hagist, millega palutakse tühistada akt, millega keelduti vastu võtmast otsust ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel, ja hagist, millega palutakse tuvastada see, et institutsioon ei võtnud õigusvastaselt vastu otsust ELTL artikli 265 kolmanda lõigu alusel, kusjuures need kaks sätet kujutavad endast üksnes ühte ja sama õiguskaitsevahendit.

(vt punkt 52)

Viide:

Euroopa Kohus: 18. november 1970, kohtuasi 15/70: Chevalley vs. komisjon (punkt 6).

3.      Töövõimetuse tõttu ametniku pensionile saatmise menetluses ei saa ametisse nimetav asutus võtta otsust sellise haiguse kutsehaiguseks tunnistamise kohta, mis põhjendab töövõimetuse tõttu pensionile saatmist, ilma et tal selle tegemiseks oleks selle jaoks moodustatud töövõimetuskomitee arvamust, kusjuures töövõimetuskomitee moodustamisel peab ametnik abistama nii selle komitee moodustavatest arstidest ühe määramisega kui ka kõikide andmete esitamisega, mis võivad töövõimetuskomiteele olla tarvilikud tema tööks meditsiiniliste hinnangute andmisel.

Samuti peab ametnik taotlema personalieeskirjade artikli 78 viienda lõigu kohaldamist ning kui on esitatud taotlus tunnistada, et hageja töövõimetus tekkis töökohustuste täitmise ajal, siis peab asjaomane institutsioon põhimõtteliselt algatama kutsehaiguseks tunnistamise menetluse. Siiski ei saa institutsioon end vabastada töövõimetuskomiteega uuesti konsulteerimisest ja tunnistada mainitud haigus ilma igasuguste vorminõueteta kutsehaiguseks.

Lisaks võttes arvesse asjaolu, et artiklitele 73 ja 78 vastavad menetlused võivad õiguspäraselt anda lahknevad meditsiinilised tulemused samas faktilises olukorras, eelkõige küsimuses, kas ühe ja sama ametniku haigus on kutsehaigus, ei saa ametisse nimetav asutus seda enam tugineda järeldustele, mis tunnistavad haiguse kutsehaiguseks personalieeskirjade artikli 73 alusel, selleks et rahuldada kohe taotlus tunnistada personalieeskirjade artikli 78 viienda lõigu alusel seda, et haigus, millega põhjendati huvitatud isiku pensionile saatmist, on samuti kutsehaigus.

Lõpuks ei pea liidu kohus asuma asjaomase institutsiooni või töövõimetuskomitee asemele, et teha ise kindlaks, kas pensionile saatmise otsust põhjendav haigus on kutsehaigus, kui ei ole algatatud mingit kutsehaiguseks tunnistamise menetlust.

(vt punktid 58–63, 66 ja 68)

Viited:

Euroopa Kohus: 12. jaanuar 1983, kohtuasi 257/81: K vs. nõukogu (punktid 11, 12, 14, 15 ja 20).

Esimese Astme Kohus: 27. veebruar 1992, kohtuasi T‑165/89: Plug vs. komisjon (punkt 67); 14. mai 1998, kohtuasi T‑165/95: Lucaccioni vs. komisjon (punkt 149); 1. juuli 2008, kohtuasi T‑262/06 P: komisjon vs. D. (punkt 70).

Avaliku Teenistuse Kohus: 22. mai 2007, kohtuasi F‑97/06: López Teruel vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punktid 48 ja 68); 1. veebruar 2008, kohtuasi F‑77/07: Labate vs. komisjon (punkt 12); 30. juuni 2011, F‑14/10: Marcuccio vs. komisjon (punkt 60); 6. november 2012, kohtuasi F‑41/06 RENV: Marcuccio vs. komisjon (punktid 98 ja 99).

4.      Põhjendamiskohustuse ulatust tuleb igal üksikjuhtumil hinnata võttes arvesse konkreetseid asjaolusid. Otsus on piisavalt põhjendatud, kui see võeti vastu asjaomasele ametnikule teadaolevatel asjaoludel, mis võimaldasid tal aru saada tema suhtes võetud meetme ulatusest.

Ebapiisava põhjendamise korral võivad menetluse käigus esitatud põhjendused erandkorras muuta esemetuks väite põhjendamiskohustuse rikkumise kohta.

Sel juhul võib administratsioon kohtumenetluse käigus piisavalt täiendada vaikimisi tehtud keeldumise otsuse põhjendusi, eriti kui viimati nimetatud otsust tuleb analüüsida kui „olukorda kirjeldavat” rahuldamata jätmise otsust ning mis sellisena ei otsusta kuidagi ette ära selle menetluse tulemusel võetavat otsust.

(vt punktid 71–73 ja 78)

Viited:

Euroopa Kohus: 26. november 1981, kohtuasi 195/80: Michel vs. parlament (punkt 22); 27. märts 1985, kohtuasi 12/84: Kypreos vs. nõukogu (punkt 8); 8. märts 1988, liidetud kohtuasjad 64/86, 71/86–73/86 ja 78/86: Sergio jt vs. komisjon (punkt 52); 28. veebruar 2008, kohtuasi C‑17/07 P: Neirinck vs. komisjon (punktid 50 ja 51).

Esimese Astme Kohus: 20. märts 1991, kohtuasi T‑1/90: Pérez-Mínguez Casariego vs. komisjon (punkt 73); 6. juuli 1995, kohtuasi T‑36/93: Ojha vs. komisjon (punkt 60); 12. detsember 2002, kohtuasi T‑135/00: Morello vs. komisjon (punkt 28); 1. aprill 2004, kohtuasi T‑198/02: N vs. komisjon (punkt 70); 6. juuli 2004, kohtuasi T‑281/01: Huygens vs. komisjon (punkt 105); 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (punkt 36).

Avaliku Teenistuse Kohus: 31. märts 2011, kohtuasi F‑10/10: Hecq vs. komisjon (punkt 68).

5.      Etteheide, et hageja haiguse kutsehaiguseks tunnistamise menetlust ei ole algatatud, on faktiliselt alusetu, kui ametisse nimetav asutus pärast asjaomase ametniku hagi esitamist tema taotluse rahuldas.

Neil asjaoludel tuleb ametisse nimetaval asutusel esiteks enne otsuse tegemist uuesti pöörduda töövõimetuskomitee poole, kes peab kontrollima, kas hageja patoloogilisel seisul on piisavalt otsene seos konkreetse ja tüüpilise ohuga, mis on omane hageja täidetud tööülesannetele, ning teiseks peab hageja, kelle huvides tema haldusliku seisundi selgitamine on, töövõimetuskomitee kokkukutsumisel ja selle töö nõuetekohasel läbiviimisel igakülgselt abi osutama.

(vt punktid 81 ja 82)

Viide:

Euroopa Kohus: 12. juuli 1988, kohtuasi 377/87: parlament vs. nõukogu (punkt 10).