Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 10. märtsil 2020 – BM, DM, EN versus Getin Noble Bank S.A.
(kohtuasi C-132/20)
Kohtumenetluse keel: poola
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sąd Najwyższy
Põhikohtuasja pooled
Kassatsioonkaebuse esitajad: BM, DM, EN
Vastustaja: Getin Noble Bank S.A.
Eelotsuse küsimused
1. Kas ELL artiklit 2, artikli 4 lõiget 3, artikli 6 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikli 47 lõigetega 1 ja 2 ning ELTL artikli 267 kolmandat lõiku ning põhiõiguste harta artiklit 38 ja nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes1 artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et sõltumatu, erapooletu ja nõuetekohase pädevusega kohus Euroopa Liidu õiguse tähenduses on organ, millesse kuulub isik, kes on esimest korda või korduvalt (kõrgema astme kohtusse) kohtuniku ametikohale nimetatud totalitaarse, mittedemokraatliku, kommunistliku valitsemiskorraga riigi täidesaatva võimu poliitilise organi (Poola Rahvavabariigi Riiginõukogu) poolt selle riigi justiitsministri taotlusel, võttes arvesse järgmist: 1) ametisse nimetamise kriteeriumide osas puudub läbipaistvus, 2) kohtunik on võimalik igal ajal tagasi kutsuda, 3) kohtunike valiku protsessis ei osale kohtute nõukoda ega 4) asjassepuutuvad riigiasutused, demokraatlike valimiste tulemusel kokku pandud koosseisus, mis võib nõrgendada usaldust, mida kohtud demokraatlikus ühiskonnas peavad sisendama?
2. Kas esimeses küsimuses kirjeldatud probleemi lahendamisel mängib rolli asjaolu, et kohtuniku ametikohale nimetamine (kõrgeima astme kohtutes) võis toimuda nõutud tööperioodi (staaži) tunnustamise alusel ja hinnangu alusel tööle ametikohal, millele isiku vähemalt esimesel korral nimetas esimeses küsimuses viidatud poliitiline organ selles küsimuses kirjeldatud korra alusel, mis võib nõrgendada usaldust, mida kohtud demokraatlikus ühiskonnas peavad sisendama?
3. Kas esimeses küsimuses kirjeldatud probleemi lahendamisel omab tähtsust asjaolu, et kohtuniku ametikohale nimetamise (kõrgeima astme kohtutes, v.a Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)) tingimuseks ei olnud kohtunikuvande andmine, milles kohtunik lubaks järgida demokraatliku ühiskonna väärtusi, ja et esmakordsel ametisse nimetamisel andis asjassepuutuv isik vande kaitsta kommunistlikku riigikorda ja nn rahvavabariigi õiguskorda, mis võib nõrgendada usaldust, mida kohtud demokraatlikus ühiskonnas peavad sisendama?
4. Kas ELL artiklit 2, artikli 4 lõiget 3, artikli 6 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikli 47 lõigetega 1 ja 2 ning ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga ning põhiõiguste harta artiklit 38 ja direktiivi 93/13/EMÜ artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et sõltumatu, erapooletu ja nõuetekohase pädevusega kohus Euroopa Liidu õiguse tähenduses on organ, millesse kuulub isik, kelle esmakordsel või korduval (kõrgema astme kohtus) kohtuniku ametikohale nimetamisel on jämedalt rikutud Euroopa Liidu liikmesriigi põhiseaduse sätteid, kuivõrd hiljem kohtuniku ametisse nimetatud isiku kandidatuuri esitas organ (Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda)), mis ei ole kookõlas liikmesriigi põhiseadusega, mida on kinnitanud Euroopa Liidu liikmesriigi põhiseaduskohus, ja mille tagajärjel võib nõrgeneda usaldus, mida kohtud demokraatlikus ühiskonnas peavad sisendama?
5. Kas ELL artiklit 2, artikli 4 lõiget 3, artikli 6 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikli 47 lõigetega 1 ja 2 ning ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga ning põhiõiguste harta artiklit 38 ja direktiivi 93/13 artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et sõltumatu, erapooletu ja nõuetekohase pädevusega kohus Euroopa Liidu õiguse tähenduses on organ, millesse kuulub isik, kelle kandidatuur on esmakordsel või korduval (kõrgema astme kohtus) kohtuniku ametisse nimetamisel esitatud hindamiseks organile (Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda)), mis ei ole kooskõlas liikmesriigi põhiseadusega, kui see hindamisprotseduur ei vasta kandidaatide valimise reeglite avatuse ja läbipaistvuse kriteeriumile, mis võib nõrgendada usaldust, mida kohtud demokraatlikus ühiskonnas peavad sisendama?
6. Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, artiklit 2, artikli 4 lõiget 3 ja artikli 6 lõiget 3 koostoimes põhiõiguste harta artikli 47 lõigetega 1 ja 2 ning ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga ning põhiõiguste harta artiklit 38 ja direktiivi 93/13 artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Liidu liikmesriigi viimase astme kohus (Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)) peab selleks, et tagada tõhus kohtulik kaitse, eesmärgiga takistada ebaõiglaste tingimuste püsivat kasutamist lepingutes, mille müüjad ja tarnijad tarbijatega sõlmivad, kohustatud menetluse igal etapil omal algatusel hindama järgmist:
a) kas sõltumatu, erapooletu ja nõuetekohase pädevusega kohtu kriteeriumitele Euroopa Liidu õiguse tähenduses vastab kohus, millele on viidatud esimeses ja neljandas küsimustes, olenemata nendes punktides nimetatud kriteeriumide hindamise mõjust ebaõiglasi lepingutingimusi käsitleva kohtuotsuse sisule;
b) kas menetlus kohtus, mida on nimetatud esimeses ja neljandas küsimustes, on kehtiv.
7. Kas ELL artiklit 2, artikli 6 lõikeid 1 ja 3 ning artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes põhiõiguste harta artikli 47 lõigetega 1 ja 2 ning ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga ning põhiõiguste harta artiklit 38 ja direktiivi 93/13 artikli 7 lõikeid 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et kohtu või selle liikmeks oleva kohtuniku sõltumatuse puudumise tuvastamist Euroopa Liidu õiguse kohaselt esimeses kuni viiendas küsimuses viidatud põhjustel võivad takistada Euroopa Liidu liikmesriigi põhiseaduse kohtute ülesehitust või kohtunike ametisse nimetamist käsitlevad sätted, mis võivad muuta võimatuks kohtuniku ametisse nimetamise tõhususe hindamise?
____________
1 EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.