AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (esimene koda)

23. mai 2008

Kohtuasi F‑79/07

Kurt-Wolfgang Braun-Neumann

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Pensionid – Toitjakaotuspension – Maksmine 50% ulatuses teise elusoleva abikaasa olemasolu tõttu – Vastuvõetamatus – Halduskaebuse hilinemine – Oluline asja läbivaatamist takistav asjaolu – Läbivaatamine omal algatusel – Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra ajaline kohaldamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles K. Braun-Neumann palub mõista parlamendilt tema kasuks tagasiulatuvalt kuni 1. augustini 2004 välja ülejäänud poole tema toitjakaotuspensionist, mida ta sai oma abikaasa, Gisela Mandti, sündinud Neumann, surma tõttu 25. juulil 2004, 1670,84 euro suuruste kuumaksetena, millele lisanduvad intressid vastavalt Euroopa Keskpanga laenamise püsivõimaluse intressimäärale, mida on suurendatud 3% võrra.

Otsus: Jätta hagi osaliselt vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagi vastuvõetavus – Hindamine hagi esitamisel kehtivatest normidest juhindudes

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 77)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Vorminõuded – Puudumine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

4.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Ehkki Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 77 sätestatud norm, mille kohaselt võib Avaliku Teenistuse Kohus igal ajal omal algatusel, olles pooled ära kuulanud, otsustada, et esineb asja läbivaatamist takistav avalikul huvil põhinev asjaolu, ja jätta hagi põhistatud määrusega läbi vaatamata ilma menetlust jätkamata, on menetlusnorm, mida kohaldatakse selle jõustumise päevast kõikidele Avaliku Teenistuse Kohtus pooleliolevatele kohtuasjadele, ei kehti eelöeldu normide kohta, mille alusel võib Avaliku Teenistuse Kohus kõnealust artiklit kohaldades pidada hagi ilmselgelt vastuvõetamatuks, ja nendeks normideks võivad olla ainult hagi esitamise päeval kehtivad normid.

(vt punkt 33)

2.      Personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud halduskaebuse ja hagi esitamise tähtajad, mis vastavad õiguskindluse nõudele ja vajadusele vältida õigusemõistmise käigus diskrimineerimist või meelevaldsust, on kehtestatud avalikes huvides ning neid ei tohi jätta poolte ja kohtuniku määrata; kohtuniku ülesandeks on kontrollida, ka omal algatusel, kas neist tähtaegadest on kinni peetud. Asjaolu, et institutsioon on andnud sisulise vastuse hilinenult esitatud kaebusele, ei tähenda, et neist kohustuslikest tähtaegadest võiks kõrvale kalduda või et Avaliku Teenistuse Kohus ei peaks kontrollima, ka omal algatusel, kas neist on kinni peetud.

(vt punktid 37 ja 49)

Viited:

Euroopa Kohus: 7. juuli 1971, kohtuasi 79/70: Müllers vs. CES (EKL 1971, lk 689, punkt 18); 12. juuli 1984, kohtuasi 227/83: Moussis vs. komisjon, (EKL 1984, lk 3133, punkt 13); 4. veebruar 1987, kohtuasi 227/83: Cladakis vs. komisjon, 276/85 (EKL 1987, lk 495, punkt 11); 29. juuni 2000, kohtuasi C‑154/99 P: Politi vs. Euroopa Koolitusfond (EKL 2000, lk I‑5019, punkt 15).

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 1991, kohtuasi T‑19/90: Von Hoessle vs. kontrollikoda (EKL 1991, lk II‑615, punkt 23); 25. september 1991, kohtuasi T‑54/90: Lacroix vs. komisjon (EKL 1991, lk II‑749, punkt 25); 23. märts 2000, kohtuasi T‑197/98: Rudolph vs. komisjon (EKL AT 2000, lk. I‑A‑55 ja II‑241, punkt 41); 17. jaanuar 2001, kohtuasi T‑14/99: Kraus vs. komisjon, EKL AT 2001, lk I‑A‑7 ja II‑39, punkt 20).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2007, kohtuasi F‑64/05: Veramme vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 20 ja 21)

3.      Isikut kahjustav meede on selline, millel on otseselt ja vahetult isiku huve mõjutavad siduvad õiguslikud tagajärjed, mis toovad kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis. Asjaolu, et meede on mitteametlik, ei muuda selle meetme kahjustavat iseloomu, kuna selles osas puuduvad vorminõuded ning see meede võib olla ka suuline.

(vt punktid 39 ja 47)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 30. juuni 1993, kohtuasi T‑46/90: Devillez jt vs. parlament, (EKL 1990, lk II‑699, punkt 14); 16. aprill 2002, kohtuasi T‑51/01: Fronia vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑43 ja II‑187, punkt 31).

Avaliku Teenistuse Kohus: 28. juuni 2006, kohtuasi F‑101/05: Grünheid vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑55 ja II‑A‑1‑199, punkt 33 ja viidatud kohtupraktika); 24. mai 2007, liidetud kohtuasjad F‑27/06 ja F‑75/06: Lofaro vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 57, selle peale on esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtusse, kohtuasi T‑293/07 P).

4.      Kuigi on soovitav, et isikut kahjustavas meetmes oleks märgitud õiguskaitsevahendid ning nendega seotud tähtajad, ei saa asjaolu, et sellist märget ei ole, kasutada vastuväitena selle meetme peale esitatud hagi vastuvõetamatusele juhul, kui eelnev halduskaebus on esitatud hilinenult, kuna puuduvad õigusnormid, mis kohustaks sellist märget tegema.

(vt punktid 48 ja 50)