AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)
26. september 2011
Kohtuasi F‑31/06
Marco Pino
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetamine – Personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõige 2 – Ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkurss, mis on avaldatud enne 1. maid 2004 – Enne 1. maid 2006 reservnimekirja kantud kandidaat – Palgaastmele määramine – Sellise korrutusteguri kohaldamine, mis on väiksem kui üks – Edutamispunktide kaotamine
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega M. Pino palub peamiselt tühistada otsused, millega ta määrati kõrgemasse kategooriasse osas, milles nende otsustega määrati ta madalamale palgaastmele, kui see palgaaste, millele teda oleks pidanud vastavalt personalieeskirjade sätetele määrama.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. Jätta menetlusse astuja nõukogu kohtukulud tema enda kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Konkursiteates nimetatud tegevusüksuse palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad, artikkel 31; XIII lisa artikli 5 lõige 2)
2. Ametnikud – Teenistuskäik – Vanalt karjäärisüsteemilt uuele üleminekut reguleerivate üleminekusätete kehtestamine – Palgaastmele määramise eeskirjad
(Personalieeskirjad, XIII lisa artikli 2 lõige 1 ja artikli 5 lõige 2)
3. Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused
4. Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue karjäärisüsteemi kehtestamine määrusega nr 723/2004 – Palgaastmele määramise üleminekusätted
(Personalieeskirjad; nõukogu määrus nr 723/2004)
5. Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi – Väide, et on rikutud menetlusnorme – Administratsiooni piiratud pädevus
(Personalieeskirjad, artikkel 91)
6. Ametnikud – Töötasu – Pärast määruse nr 723/2004 jõustumist kohaldatavad üleminekueeskirjad – Palaastme ja korrutusteguri kindlaksmääramine
(Personalieeskirjad, artikkel 45a; XIII lisa artikkel 2, artikli 5 lõige 2 ning artiklid 7 ja 8)
7. Ametnikud – Edutamine – Kategooria muutumine sisekonkursi tulemusel – Õigus edutamispunktide säilimisele – Puudumine
(Personalieeskirjad, artikkel 45; XIII lisa artikkel 5)
1. Ametnike personalieeskirjade artikli 31 lõige 1 sätestab, et konkursi edukalt läbinud isikud nimetatakse läbitud konkursi teates nimetatud tegevusüksuse palgaastmele.
Kuigi sellest sättest järeldub kindlalt, et sisekonkursi edukalt läbinud isikud tuleb määrata palgaastmele, mis on märgitud selle konkursi teates, mille tulemusel nad on tööle võetud, tuleb siiski nentida, et täidetavate ametikohtade taseme ja konkursi läbinud isikute nendele ametikohtadele määramise tingimuste määratlemine, mille suhtes institutsioon toimis endiste personalieeskirjade raames konkursiteateid koostades, ei saanud pikendada nende mõju 1. maist 2004 hilisema ajani, mille liidu seadusandja oli määranud ametnike uue karjääristruktuuri jõustumiseks.
Personalieeskirjade artikli 31 lõigust 1 tulenevalt konkursi edukalt läbinud isikute õigust sellele, et neile määratakse konkursiteates märgitud palgaaste, saab kohaldada üksnes juba kehtivale õigusele, sest otsuse õiguspärasust hinnatakse selle vastuvõtmise ajal kehtinud õiguslike asjaolude alusel ja järelikult ei saa administratsioon olla selle sätte alusel kohustatud võtma vastu otsust, mis ei ole seadusandja poolt muudetud personalieeskirjadega kooskõlas ja on seega õigusvastane.
Kontekstis, mida iseloomustab asjaolu, et uue karjäärisüsteemi raames kaotati alates 1. maist 2004 enne seda kuupäeva avaldatud konkursiteates märgitud palgaastmed, võis seadusandja võtta vastu personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2, et lahendada sellele olukorrale omased raskused ning otsustada, kuidas määrata ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks korraldatud sisekonkursi edukalt läbinud ja enne 1. maid 2006 reservnimekirja kantud ning nende konkursside alusel pärast 1. maid 2004 uude kategooriasse määratud isikute palgaaste.
Vastab tõele, et personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõikes 2 kehtestatud palgaastmele määramine ei vasta enne 1. maid 2004 konkursiteadetes avaldatud palgaastmetele ning et see säte on vastuolus reegliga, mis on ette nähtud personalieeskirjade artiklis 31, mis on üle võetud endiste personalieeskirjade artiklist 31. Sellegipoolest, kui arvestada personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2 eesmärki, siis see säte on üleminekusäte ja erinorm, mis võib seetõttu sisaldada kindlaksmääratud ametnike rühma suhtes kohaldatavat erandit personalieeskirjade artiklis 31 ette nähtud üldreeglist. Tuleb meenutada, et piirangud, mis on seotud ühelt ametnike karjääri puudutavalt halduskorralduselt teisele üleminekuga, võivad nimelt kohustada administratsiooni kalduma ajutiselt ja teatud piires kõrvale tavapäraselt kõnealuste olukordade suhtes kohaldatavate pidevalt kehtivate reeglite ja põhimõtete rangest kohaldamisest.
(vt punktid 66–70)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 100 ja 109).
Avaliku Teenistuse Kohus: 30. september 2010, kohtuasi F‑20/06: De Luca vs. komisjon (punkt 86 ja seal viidatud kohtupraktika), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse (kohtuasi T‑563/10 P).
2. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikega 1 kehtestati soodsam seos endiste ja uute palgaastmete vahel, võrreldes sama lisa artikli 5 lõikes 2 ette nähtud palgaastme ja ‑järgu määramisega nendele ametnikele, kes on edukalt läbinud ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud konkursi. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikega 1 sooviti 1. mail 2004 siiski pelgalt muuta 30. aprilli 2004 seisuga ametnikuks olnud isikute palgaastmeid eesmärgiga kohandada nende suhtes kohaldatavaks uus karjäärisüsteem, mis oli kavas täielikult jõustada 1. mail 2006, ning sellele ei saa omistada kirjeldatud ajutise seose loomisest laiemat ulatust. Nimetatud sätet ei saa seega kohaldada sellise ametniku palgaastme määramisel, kelle kõrgemasse kategooriasse määramine toimus alles 27. aprillil 2005, arvestades, et ta on edukalt läbinud ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursi, mille teade avaldati enne 1. maid 2004 ja mille sobivate kandidaatide loetelu koostati enne 1. maid 2006.
(vt punkt 75)
Viide:
Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punktid 112–115).
3. Õigus nõuda õiguspärase ootuse kaitset laieneb kõigile isikutele, kes leiavad end olukorrast, millest ilmneb, et liidu administratsioon on neile konkreetseid tagatisi andes tekitanud põhjendatud ootusi, edastades täpset teavet, mis on tingimusteta ja kooskõlaline ning pärineb pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest.
Seevastu ei saa selle põhimõtte rikkumisele toetuda administratsiooni poolt antud konkreetsete tagatiste puudumisel.
(vt punktid 80 ja 81)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 19. märts 2003, kohtuasi T‑273/01: Innova Privat-Akademie vs. komisjon (punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika); eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 96).
4. Võrdse kohtlemise põhimõtet rikutakse, kui erinevaid olukordi käsitletakse sarnaselt või vastupidi koheldakse erinevalt kaht isikute gruppi, kelle õiguslik ja faktiline olukord ei ole oluliselt erinev.
Sellega seoses ei saa avaliku konkursi edukalt läbinud isikuid – kes on kantud sobivate kandidaatide loetellu enne 1. maid 2004, mil jõustus määrus nr 723/2004 (millega muudetakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi), kuid kes nimetati ametnikeks alles pärast seda kuupäeva – vaadelda kuuluvatena samasse kategooriasse sama konkursi edukalt läbinud isikutega, kes võeti tööle enne 1. maid 2004.
Seetõttu ei kuulu enne 1. maid 2004 avaldatud ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud konkursid edukalt läbinud isikud, kes kanti reservnimekirja pärast 1. maid 2004 ning kelle saab seega määrata kõrgemasse kategooriasse alles pärast seda kuupäeva, samasse isikute gruppi kui isikud, kes läbisid edukalt ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud teised konkursid ja kes määrati kõrgemasse kategooriasse enne 1. maid 2004.
(vt punktid 96, 98 ja 99)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑368/03: De Bustamante Tello vs. nõukogu (punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika); eespool viidatud kohtuasi Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (punkt 80).
5. Ametnikul ei ole õigustatud huvi vormivea ja eelkõige põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu taotleda otsuse tühistamist, kui administratsioonil ei ole mingit kaalutlusõigust ning ta peab toimima nii, nagu ta seda tegi, kuna vaidlustatud otsuse tühistamisel saaks pelgalt teha tühistatud otsusega sisu poolest identse otsuse.
(vt punkt 112)
Viide:
Esimese Astme Kohus: 23. aprill 2002, kohtuasi T‑372/00: Campolargo vs. komisjon (punkt 62).
6. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõige 1 näeb ette, et selle lisa artikli 2 lõike 1 kohase palgaastmete ümbernimetamise tulemusel ei muutu enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnikule makstav igakuine põhipalk. Eespool viidatud artikli 7 lõige 2 sätestab sellega seoses, et iga ametniku jaoks arvutatakse 1. mail 2004 korrutustegur, mis on võrdne ametnikule enne 1. maid 2004 makstava igakuise põhipalga ja personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõikes 2 määratletud kohaldatava summa vahelise suhtega. Selle artikli lõige 3 sätestab, et uute vahepealsete palgaastmete kohaseid palku kasutatakse personalieeskirjade XIII lisa artiklis 7 osutatud tähenduses kohaldatavate summadena. Artikli 7 eesmärk on nii vältida, et palgaastme ümbernimetamise tulemusel ei muutuks endiste personalieeskirjade alusel tööle võetud ametnike igakuine põhipalk ning eelkõige ei toimuks nende alusetu rikastumine.
Personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõige 2 määrab pealegi kindlaks igakuised põhipalgad palgaastme ja ‑järgu jaoks igas vahepealses palgaastmes. Selle sätte kohaselt – koostoimes personalieeskirjade XIII lisa artikliga 8, mis reguleerib vahepealsete palgaastmete nimetamist uuteks palgaastmeteks uute personalieeskirjadega kehtestatud kahes tegevusüksuses – on tegevusüksusse AST kuuluvate erinevate palgaastmete ja ‑järkude palgad võrdsed tegevusüksuse AD palkadega, millele need vastavad.
Lisaks näeb personalieeskirjade artikkel 45a ette süsteemi, mille kohaselt alates 1. maist 2006 ei toimu tegevusüksusest AST (mis asendab endiseid B‑, C‑ ja D‑kategooriaid) üleviimine tegevusüksusesse AD (mis asendab endist A‑kategooriat) enam sisekonkursiga, vaid nn sertifitseerimismenetluses, mis põhineb koolituskava edukal läbimisel. Personalieeskirjade artikli 45a lõikes 3 on sõnaselgelt ette nähtud, et tegevusüksuse AD ametikohale nimetamine ei mõjuta palgaastet ja ‑järku, mis on ametnikul ametisse nimetamise hetkel.
Neid sätteid arvestades ilmneb, et liidu seadusandja soovis, et kõrgemasse tegevusüksusesse üleviimine tooks kaasa administraatori ülesannete täitmise ja soodsamad karjäärivõimalused, kuid mitte kohe palgatõusu.
Seega ei näe uued personalieeskirjad ametnikule ette igakuise põhipalga muutumist ei personalieeskirjade jõustumise ega nimetatud ametniku kõrgemasse tegevusüksusesse üleviimise tõttu.
Kuigi personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõiget 2 vastu võttes tahtis seadusandja anda eelise ametnikele, kes ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud konkursside tulemusel olid tõendanud oma võimet täita kõrgema kategooria ametikohti, ei soovinud ta siiski, et see eelis oleks suurem kui ametnikel, kes alates 1. maist 2006 läbivad sertifitseerimismenetluse.
Seega vastavalt personalieeskirjade XIII lisa artiklile 7 ja kuna selles lisas puuduvad sõnaselged vastupidised sätted, tuleb sarnaselt enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnike palgaga nende ametnike palka, kes on ametisse nimetatud personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2 alusel, arvutada korrutustegurit kohaldades.
(vt punktid 131–139)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: 11. mai 2011, kohtuasi F‑71/09: Caminiti vs. komisjon (punkt 46).
7. Ametnike personalieeskirjade XIII lisa artikkel 5 ei maini ühest kategooriast teise üleviimise puhul endises kategoorias saadud edutamispunkte. Nimelt on selle artikli eesmärk muu hulgas kindlaks määrata palgaastme ja ‑järgu määramine, kui ühest kategooriast teise üleviimiseks korraldatud sisekonkursid edukalt läbinud isikud, kes on kantud enne 1. maid 2006 üleviimiseks sobivate kandidaatide loetellu, määratakse uute personalieeskirjade kohaselt kõrgemasse kategooriasse.
Sisekonkursi tulemusel kõrgemasse kategooriasse määramine on samastatav edutamisega ja seega kohaldatakse personalieeskirjade edutamist kui sellist reguleerivaid norme.
Seega osas, milles sisekonkursi tulemusel kõrgemasse kategooriasse määramine on samastatav edutamisega, peab see seda enam olema nii ühest kategooriast teise kategooriasse üleviimiseks korraldatud sisekonkursi tulemusel kõrgemasse kategooriasse määramisel: kõrgemasse kategooriasse üleviimine, mis tähendab erinevate ülesannete täitmist, kujutab endast edutamist ning kohaldatakse edutamist käsitlevaid norme.
Juhul, kui personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2 alusel kõrgemasse kategooriasse määratud ametniku saadud punkte ei kaotataks, lihtsustaks see viimase edutamist peamiselt endises kategoorias saadud punktide alusel, mis oleks vastuolus personalieeskirjade artikliga 45, mille kohaselt tuleb tema edutamiseks ametniku teeneid võrrelda sama palgaastme kolleegide teenetega. Sellest sättest ilmneb tegelikult, et administratsioon peab sama palgaastme edutatavate ametnike teenete võrdleval hindamisel arvestama edutamispunkte, mida ametnikud on saanud asjaomasel palgaastmel. Ametniku poolt enne ühest kategooriast teise üleviimist saadud punktid vastavad aga madalama kategooria ametikohal näidatud teenetele erinevat tüüpi ametiülesannete täitmisel. Need punktid on seega mõeldud madalamas kategoorias järgmisele palgaastmele edutamiseks ja neid ei saa kasutada järgmisele palgaastmele edutamiseks kõrgemas kategoorias, milles asjaomane isik ei ole oma teeneid veel tõendanud.
Sellisel juhul oleks saadud punktide säilitamise tagajärg see, et ametnikule, kelle palgaaste ja ‑järk on määratud personalieeskirjade XIII lisa artikli 5 lõike 2 alusel ühest kategooriast teise üleviimise tulemusel, antaks suurem võimalus kiirele edutamisele kui tema sama palgaastme kolleegidele, kes määrati kõrgemasse kategooriasse personalieeskirjade artikli 45 alusel, mis aga oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, mille kohaselt on kõikidel sama palgaastme ametnikel, kui neil on võrdväärsed teened, samad võimalused kõrgemale palgaastmele edutamiseks.
(vt punktid 155–157, 159 ja 160)
Viited:
Euroopa Kohus: 13. detsember 1984, liidetud kohtuasjad 20/83 ja 21/83: Vlachos vs. Euroopa Kohus (punktid 22–24).
Avaliku Teenistuse Kohus: 28. juuni 2007, kohtuasi F‑21/06: Da Silva vs. komisjon (punkt 75).