AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)

9. september 2008

Kohtuasi F‑18/08

Luis Ritto

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Alusetult saadu tagastamine – Majapidamistoetus – Maksmise ilmne alusetus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega L. Ritto palub tühistada komisjoni 14. mai 2007. aasta otsuse, milles talle teatati, et tal ei ole alates 1. septembrist 2001 õigust majapidamistoetusele ning et summa, mida ta on nimetatud kuupäevast alates asjaomase toetusena saanud, tuleb personalieeskirjade artikli 85 alusel tagastada, kusjuures kõnealune otsus on tehtud koos komisjoni 1. ja 21. juuni 2007. aasta otsustega, milles määrati kindlaks summade tagastamise viis, ning ta palub ka tühistada komisjoni 7. novembri 2007. aasta otsuse, millega jäeti eelnimetatud otsuste peale esitatud kaebus rahuldamata.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

Ametnikud – Alusetult saadu tagastamine – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikkel 85; VII lisa artikli 1 lõige 3)

Personalieeskirjade artikli 85 esimesest lõigust tuleneb, et alusetult makstud summa sissenõudmiseks tuleb tõendada, et toetuse saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus või et enammaksmine oli nii ilmne, et ta ei saanud seda mitte teada. Kui puudub tõend selle kohta, et toetuse saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus, tuleb tuvastamaks, kas seadusliku aluse puudumine pidi olema ilmne, uurida maksmise asjaolusid.

Väljend „nii ilmne”, millega kirjeldatakse personalieeskirjade artikli 85 esimeses lõigus maksmise seadusliku aluse puudumist, ei tähenda seda, et alusetult makstud summade saajalt ei eeldata mingitki järelemõtlemist ja kontrolli, vaid et summa tuleb tagasi maksta, kui viga ei saanud tavapäraselt hoolsale ametnikule märkamatuks jääda.

Personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõige 3 võimaldab igal ametnikul – ka sellisel, kellel puudub juriidiline haridus – saada teada, et õigus majapidamistoetusele tekib üksnes juhul, kui abikaasa töötasu ei ületa teatavat piirmäära. Lisaks peaks ametnikehierarhias kõrgel tasemel olev staažikas ja kogenud ametnik tingimata olema teadlik tagajärgedest, mille toob kaasa personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõikes 3 osutatud piirmäära ületamine.

Asjaolu, et ametnik peab igal aastal esitama administratsioonile oma abikaasa töötasu kohta tõendi, ei jäta ametnikku ilma võimalusest näha tõendi põhjal ise, et asjaomane palgatulu ületab personalieeskirjade VII lisa artikli 1 lõikes 3 osutatud piirmäära. Igal juhul ei mõjuta asjaolu, et administratsioon tegi vea või oli hooletu, personalieeskirjade artikli 85 kohaldamist, mis eeldab just olukorda, et administratsioon on toetuse seadusliku aluseta maksmisel teinud vea. Küsimus ei seisne selles, kas administratsioonile oli viga ilmne või mitte, vaid selles, kas viga oli ilmne asjaomasele isikule. Kuna hagejal nagu kõigil ametnikel on isiklik huvi kontrollida talle igakuiselt tehtavaid makseid, siis ei saa tema olukorda võrrelda administratsiooni omaga, mis on kohustatud tagama tuhandete töötasude ja mitmesuguste toetuste tasumise.

(vt punktid 29–31, 34, 36, 39 ja 40)

Viited:

Euroopa Kohus: 27. juuni 1973, kohtuasi 71/72: Kuhl vs. nõukogu (EKL 1973, lk 705, punkt 11); 11. juuli 1979, kohtuasi 252/78: Broe vs. komisjon (EKL1979, lk 2393, punktid 11 ja 13); 11. oktoober 1979, kohtuasi 142/78: Berghmans vs. komisjon (EKL 1979, lk 3125, punkt 9).

Esimese Astme Kohus: 12. juuli 1990, kohtuasi T‑111/89: Scheiber vs. nõukogu (EKL 1990, lk II‑429, punkt 43); 10. veebruar 1994, kohtuasi T‑107/92: White vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑41 ja II‑143, punkt 38); 24. veebruar 1994, kohtuasi T‑38/93: Stahlschmidt vs. parlament (EKL AT 1994, lk I‑A‑65 ja II‑227, punkt 23); 5. november 2002, kohtuasi T‑205/01: Ronsse vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑211 ja II‑1065, punktid 47–49); 15. juuli 2004, liidetud kohtuasjad T‑180/02 ja T‑113/03: Gouvras vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑225 ja II‑987, punkt 76).