Language of document : ECLI:EU:F:2013:156

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(ainukohtunik)

23. oktoober 2013

Kohtuasi F‑98/12

Kathleen Verstreken

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2008. aasta edutamine – 2009. aasta edutamine – Otsus jätta hageja edutamata – Põhjendamine – Üldine ja stereotüüpne põhjendus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega K. Verstreken palub tühistada 7. novembri 2011. aasta otsuse jätta ta 2008. ja 2009. aasta edutamise raames palgaastmele AD 12 edutamata, mille Euroopa Liidu Nõukogu võttis vastu Avaliku Teenistuse Kohtu 15. detsembri 2010. aasta otsuse kohtuasjas F‑14/09: Campos jt vs. nõukogu (edaspidi „kohtuotsus Almeida Campos”) täitmiseks.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Nõukogu 7. novembri 2011. aasta otsus, millega K. Verstreken jäeti 2008. ja 2009. aasta edutamise raames edutamata. Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja K. Verstrekeni kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnikud – Edutamine – Edutamata jäetud kandidaadi kaebus – Rahuldamata jätmise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Üldine ja stereotüüpne põhjendus, mis on samaväärne põhjenduse täieliku puudumisega

(Personalieeskirjad, artiklid 25 ja 45 ning artikli 90 lõige 2)

Ehkki ametisse nimetav asutus ei pea põhjendama edutamata jäetud ametnikke puudutavaid edutamisotsuseid, peab ta põhjendama otsust, millega lükatakse tagasi edutamata jäetud ametniku personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebus, kuna selle otsuse põhjendust peetakse kokkulangevaks põhjendusega, mille peale kaebus esitati.

Lisaks ei saa nõuda, et ametisse nimetav asutus põhjendab kaebuse rahuldamata jätmise otsust nii, et ta läheb kaugemale nimetatud kaebuses esitatud väidetest, selgitades eelkõige, mis põhjustel on igal edutataval ametnikul suuremad teened kui kaebuse esitajal. Kuna edutamine toimub vastavalt personalieeskirjade artiklile 45 valiku alusel, piisab kaebuse rahuldamata jätmise otsuses viitest sellele, et ametniku individuaalsele olukorrale on rakendatud edutamist puudutavaid seadusest tulenevaid ja personalieeskirjades sätestatud tingimusi.

Kaebuse rahuldamata jätmise üldine ja stereotüüpne põhjendus, mis ei sisalda ühtegi viidet asjaomase isiku konkreetsele olukorrale ning mis eelkõige ei selgita kuidagi, kuidas ametisse nimetav asutus kohaldas personalieeskirjade artiklis 45 ette nähtud kriteeriume individuaalsele olukorrale, on tegelikult samaväärne põhjenduse täieliku puudumisega.

(vt punktid 29–32)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 20. veebruar 2002, kohtuasi T‑117/01: Roman Parra vs. komisjon (punktid 27 ja 31); 29. september 2005, kohtuasi T‑218/02: Napoli Buzzanca vs. komisjon (punkt 74).

Avaliku Teenistuse Kohus: 28. september 2011, kohtuasi F‑9/10: AC vs. nõukogu (punkt 29); 10. november 2011, kohtuasi F‑18/09: Merhzaoui vs. nõukogu (punktid 71 ja 75); 8. veebruar 2012, kohtuasi F‑11/11: Bouillez jt vs. nõukogu (punkt 22); 14. november 2012, kohtuasi F‑75/11: Bouillez vs. nõukogu (punkt 26).