EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

15. detsember 2015

Liidetud kohtuasjad F‑101/14, F‑102/14 ja F‑103/14

Nicole Clarke jt

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Ühtlustamisameti töötajad – Tähtajaline leping, milles on ülesütlemisklausel – Lepingut lõpetav klausel juhuks, kui teenistujat ei kanta konkursi reservnimekirja– Ülesütlemisklausli jõustumise kuupäev – Avalikud konkursid OHIM/AD/01/13 ja OHIM/AST/02/13

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagid, millega N. Clarke, S. Dickmanns ja E. Papathanasiou paluvad sisuliselt tühistada 28. novembri 2013. aasta otsused, millega Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet“) juhataja otsustas, et nende ajutise töötaja lepingutes sisalduvat ülesütlemisklauslit kohaldades toob nende avalike konkursside OHMI/AD/01/13 ja OHMI/AST/02/13 reservnimekirjadesse kandmata jätmine kaasa nende töösuhte lõppemise ühtlustamisametiga.

Otsus:      Jätta hagid rahuldamata. Jätta N. Clarke’i, E. Papathanasiou ja S. Dickmannsi kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja pool Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukuludest. Jätta pool Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Huve kahjustav akt – Mõiste – Otsus kohaldada ajutise teenistuja lepingu ülesütlemise klauslit, mille kohaselt töösuhte säilimine sõltub teenistuja kandmisest avaliku konkursi reservnimekirja – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajalise lepingu ülesütlemine – Leping ülesütlemisklausliga, mida kohaldatakse sellisesse reservnimekirja kandmata jätmise korral, mis koostati tööstusomandi valdkonda hõlmava avaliku konkursi tulemusel – Konkursiteade, mis näeb ette intellektuaalomandile spetsialiseerumise – Klausli kohaldatavus

3.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele ja -järku määramine – Ametnikuna ametisse nimetatud ajutine teenistuja – Endise ajutise teenistujana omandatud töökogemuse arvesse võtmine – Puudumine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele viitamise võimatus

(Personalieeskirjad, artikkel 32 ja XIII lisa artikli 5 lõige 4; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 8)

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajaline leping ülesütlemisklausliga juhuks, kui teenistujat ei kanta avaliku konkursi reservnimekirja – Ajutise teenistuja tööle ennistamine ülesütlemisklauslit rakendava otsuse tühistamise tulemusel – Teenistuja tööle ennistamine uue lepingu raames – Tööle ennistamine, mida ei saa analüüsida kui tähtajalise lepingu hilisemat pikendamist

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punktid a ja b ning artikli 8 esimene ja teine lõik; nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 5 lõige 1)

1.      Nii eelnev halduskaebus kui ka hagi peavad personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohaselt olema suunatud huve kahjustava akti peale, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis võivad otse ja viivitamatult mõjutada hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis.

Seega otsus konkursiteate avaldamise tõttu rakendada asjaomase isiku ajutise teenistuja lepingus sisalduvat ülesütlemisklauslit kahjustab tema huve selles osas, milles selline klausel seab töösuhte säilimise sõltuvusse ajutise teenistuja nime kandmisest selle teatega hõlmatud konkursi reservnimekirja. See on nii, arvestades eriti seda, et tema kandmine Euroopa Personalivaliku korraldatud avaliku konkursi tulemusel koostatud reservnimekirja ei ole kindel.

(vt punktid 44 ja 45)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 13.7.2000, Hendrickx vs. Cedefop, T‑87/99, EU:T:2000:191, punkt 37.

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, 20.5.2010, komisjon vs. Violetti jt, T‑261/09 P, EU:T:2010:215, punkt 46.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 14.4.2011, Clarke jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, F‑82/08, EU:F:2011:45, punktid 54, 74, 76 ja 81.

2.      Ajutise teenistuja lepingus sisalduva sellise ülesütlemisklausli sõnastus, mis näeb ette lepingu lõppemise juhul, kui teenistujat ei kanta Euroopa Personalivaliku Ameti korraldatud tema tegevusüksuse ja tööstusomandi valdkonda hõlmava järgmise avaliku konkursi reservnimekirja, ei saa siiski põhimõtteliselt välistada seda, et intellektuaalomandi valdkonnas korraldatud konkurss võiks nõuetekohaselt olla hõlmatud selle teenistuja lepingu sätetega, kuna spetsialiseerumine tööstusomandile on lahutamatu osa intellektuaalomandi valdkonnast.

Sellest tuleneb, et konkursiteade, mis näeb ette spetsialiseerumise intellektuaalomandile, võib olla hõlmatud ülesütlemisklausli sätetega mitte ainult selle konkursiteate sisuga seoses, mis näeb ette katsete teoreetilise raamistiku, vaid samuti võttes arvesse katsete läbiviimise tegelikke tingimusi, kusjuures neid tingimusi tuleb hinnata kohtule esitatud asjaolusid ja pooltevahelist võistlevat menetlust arvestades.

(vt punkt 57)

3.      Sellise otsuse otsene ega viivitamatu tagajärg, millega rakendatakse ajutise teenistuja lepingus sisalduvat ülesütlemisklauslit, mis seab tema töösuhte säilimise sõltuvusse avaliku konkursi reservnimekirja kandmisest, ei ole asjaomase isiku määramine tegevusüksusse ja palgaastmele, mida konkurss hõlmas. Asjaomane isik ei saa seega tõhusalt väita, et selline otsus rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, põhjendusel, et selle tagajärjel määrati ta samale palgaastmele kui algajad, tema töökogemusele vaatamata.

Igal juhul vastutab otsuse eest asuda liidu avalikku teenistusse kas konkursi või lepingulise suhte raames üksnes asjaomane isik ning see otsus võib mõjutada endise lepinguga teenistuja teenistuskäiku ametnikuna, ilma et sellised tagajärjed saaks omistada ametisse nimetavale asutusele. Nimelt ei saa möönda, et konkursi kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet saab rikkuda seetõttu, et on olemas iga kandidaadi konkreetsest olukorrast tulenevad erinevused.

(vt punkt 94)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 5.4.2005, Hendrickx vs. nõukogu, T‑376/03, EU:T:2005:116, punkt 33.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 17.10.2013, Vasilev vs. komisjon, F‑77/12, EU:F:2013:150, punkt 31.

4.      Teenistujat, kellega on sõlmitud ebakindel leping ülesütlemisklausliga, mis võimaldab administratsioonil tema leping lõpetada, kui teenistuja ei läbi edukalt avalikku konkurssi, ei saa kohustada selleks, et ta vaidlustab selle klausli juba lepingu allkirjastamisel. Kuna ülesütlemisklausi lisamine toimub teatud arvu üksik- või üldkohaldatavaid otsuseid sisalduva komplekse toimingu tulemusel, siis asjaomasel teenistujal peab olema õigus täiendavalt vaidlustada selle klausli õiguspärasus, mis sisaldub tema tööle ennistamise protokollis, isegi kui tegemist on üksikjuhtumiga, juhul kui administratsioon võtab vastu otsuse selle teenistuja suhtes ülesütlemisklausli rakendamise kohta.

Mis puudutab teenistujat, kelle tööle ennistamine on otsustatud ELTL artikli 266 alusel, täites kohtuotsust, millega tühistati otsus rakendada tema suhtes nimetatud ülesütlemisklauslit, siis toimus selline tööle ennistamine tema eelmise ajutise teenistuja lepingu, mitte tema uue lepingu raames. Selle tööle ennistamise tulemusel paigutatakse selle lepingu täitmisel asjaomane teenistuja tagasiulatuvalt tagasi alates ülesütlemise otsuse jõustumise kuupäevast. Kui nimetatud lepingut analüüsida kui esimest pikendamist muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu tähenduses, siis tööle ennistamise protokoll ei saa endast kujutada teist pikendamist samade sätete tähenduses.

Mis puudutab teenistujat, kelle tööle ennistamine toimus uue lepingu raames, siis muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimeses lõigus toodud norm peab silmas sellise ajutise teenistuja olukorda, kes pärast kahe järkestikuse tähtajalise lepingu sõlmimist jätkab oma töösuhet konkreetse institutsiooni või ametiga. Järelikult selle teenistuja tööle ennistamise protokoll ei saa endast kujutada muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a tähenduses ajutise teenistuja esimese lepingu järgmist pikendamist muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu tähenduses, kuna teenistuja töösuhe katkes eelmise lepingu ülesütlemise tõttu ligikaudu kaks aastat enne selle protokolli allkirjastamist.

Mis puudutab täiendavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu tõlgendamist, arvestades direktiivi 1999/70, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, siis selle sätte eesmärk on piirata järjestikuste ajutise teenistuja lepingute kasutamist, ning see on igal juhul hõlmatud selle raamlepingu klausli 5 lõikes 1 ette nähtud meetmetega, millega võidakse ära hoida tähtajaliste töösuhete ja töölepingute järjestikusest kasutamisest tulenevaid kuritarvitusi.

(vt punktid 104 ja 106–110)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 15.9.2011, Bennett jt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, F‑102/09, EU:F:2011:138, punktid 65, 80, 105, 106 ja 112.