EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)
14. oktoober 2008(*)
Avalik teenistus – Avalik konkurss – Suulise katse mitteläbimine – Reservnimekirja kandmata jätmine – Põhjendamiskohustus – Konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus – Institutsiooni keeldumine menetlust korraldava meetme täitmisest
Kohtuasjas F‑74/07,
mille ese on hagi, mille esitas EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel
Stefan Meierhofer, elukoht München (Saksamaa), esindaja: advokaat H.‑G. Schiessl,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: B. Eggers ja K. Herrmann,
kostja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees H. Kreppel, kohtunikud H. Tagaras (ettekandja) ja S. Gervasoni,
kohtusekretär: ametnik R. Schiano,
arvestades kirjalikus menetluses ja 23. aprilli 2008. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Stefan Meierhofer esitas faksiga hagiavalduse, mis saabus Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 3. juulil 2007 (originaal esitati sama aasta 5. juulil), paludes sisuliselt esiteks tühistada Euroopa Ühenduste Personalivaliku Ameti (EPSO) korraldatud konkursi EPSO/AD/26/05 komisjoni 10. mai 2007. aasta otsus, millega teda teavitati, et ta ei läbinud nimetatud konkursi suulist katset, ja 19. juuni 2007. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema taotlus 10. mai 2007. aasta otsus uuesti läbi vaadata, ning teiseks hinnata uuesti seda katset ja kanda ta reservnimekirja.
Õiguslik raamistik
Ühenduse õiguse üldnormid ja personalieeskirjad
2 EÜ artikkel 253 sätestab:
„Euroopa Parlamendi ja [Euroopa Liidu N]õukogu ühiselt vastuvõetud määrustes, direktiivides ja otsustes ning samasugustes nõukogu või [Euroopa Ühenduste K]omisjoni õigusaktides märgitakse põhjendused, millel need rajanevad, ning viidatakse kõikidele ettepanekutele ja arvamustele, mille saamist käesolevast lepingust tulenevalt tuli taotleda.”
3 Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 25 teine lõik on sõnastatud järgmiselt:
„Igast käesolevate personalieeskirjade kohaselt tehtud konkreetsest otsusest teatatakse kohe kirjalikult asjaomasele töötajale. Igas ametniku kahjuks tehtud otsuses peab sisalduma põhjendus.”
4 Personalieeskirjade III lisa artikkel 6 näeb ette:
„[Konkursikomisjoni] menetlus on konfidentsiaalne.”
[Täpsustatud tõlge].
Konkursiteade
5 EPSO avaldas 20. juulil 2005 Euroopa Liidu Teatajas konkursiteate avaliku konkursi EPSO/AD/26/05: õigus (ELT C 178 A, lk 3) kohta.
6 Esiteks on selle konkursiteate jaotise A „Ametikohustuste laad, sobivuskriteeriumid (nõutav profiil)” I punktis „Ametikohustuste laad” nähtud ette „Euroopa Liidu tegevust puudutavate analüüsi‑, kavandamis‑, uurimis‑ ja kontrolliülesannete täitmine”; õigust käsitlev jagu on koostatud järgmiselt:
„EPSO/AD/26/05: õigus
– [ü]henduse õigusaktide eelnõude kavandamine, analüüsimine ja väljatöötamine;
– juriidiline nõustamine;
– teadusuuringud siseriikliku, ühenduse ja rahvusvahelise õiguse valdkonnas;
– osalemine rahvusvahelisi kokkuleppeid käsitlevates läbirääkimistes;
– otsuste eelnõude analüüsimine ja ettevalmistamine, näiteks konkurentsiõiguse valdkonnas;
– siseriiklike õigussüsteemide analüüsimine ja järelevalve, et kontrollida nende vastavust ühenduse õigusele;
– uurimine kohtueelses menetluses (ühenduse õiguse rikkumised, kaebused jne);
– erinevad kohtumenetlusega seotud ametikohustused; institutsioonide seisukohavõttude väljatöötamine kohtuvaidluste raames, peamiselt Euroopa Ühenduste Kohtus või Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtus; juriidilised ametikohustused Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu kantseleides;
– kavandamis‑, ettevalmistamis‑ ja kohaldamistöö justiits‑ ja siseasjade valdkonnas.” [Siin ja edaspidi on osundatud konkursiteadet tsiteeritud mitteametlikus tõlkes].
7 Teiseks on selle konkursiteate jaotises B „Konkursi käik” toodud järgmised eeskirjad, mis käsitlevad suulist katset ja reservnimekirja kandmist:
„3. Suuline katse ja punktide andmine
e. Vestlus konkursikomisjoniga eelkõige kandidaadi põhikeeles, mis võimaldab hinnata tema sobivust jaotise A I punktis nimetatud ametikohustuste täitmiseks. Selle vestluse käigus kontrollitakse eelkõige konkursi valdkonnaga seonduvaid konkreetseid teadmisi ning Euroopa Liidu, selle institutsioonide ja poliitikavaldkondade tundmist. Kontrollitakse ka teadmisi teisest keelest. Vestluse käigus hinnatakse samuti võimet tööga kohaneda Euroopa Liidu avalikus teenistuses multikultuurilises keskkonnas.
Katse eest võidakse anda 0–50 punkti (nõutav miinimum: 25 punkti).
[...]
5. Reservnimekirja kandmine
Konkursikomisjon koostab kandidaatidest [...] (jaotis A, konkursi edukalt läbinute arv), kes said kirjaliku katse d ja suulise katse e eest kokku parimad punktisummad ning kummalgi katsel nõutava miinimumi, reservnimekirjad konkursi kohta ja teeneterühma (maksimaalselt neli rühma) kohta ning rühmasiseselt tähestikulises järjekorras.
[...]”.
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
8 Hageja, kes on Saksamaa kodanik, osales konkursil EPSO/AD/26/05. Olles edukalt läbinud eelvaliku testid ja kirjalikud katsed, osales ta 29. märtsil 2007 suulisel katsel.
9 Konkursi EPSO/AD/26/05 komisjoni esimees teatas hagejale 10. mai 2007. aasta kirjaga, et ta sai suulise katse eest 24,5 punkti, mis ei ulatu seega nõutava miinimumini 25/50, ning teda ei saa kanda reservnimekirja.
10 Hageja esitas 11. mai 2007. aasta kirjaga taotluse eespool nimetatud 10. mai 2007. aasta otsus uuesti läbi vaadata, väites kokkuvõtte põhjal, mille ta koostas ise suulise katse järel ja mis on lisatud hagiavaldusele, et ta vastas selle katse jooksul õigesti vähemalt 80% küsimustest. Hageja nõudis seega, et talle suulise katse eest antud punktisummat kontrollitaks, ning teise võimalusena selgitataks, mitu punkti ta sai iga selle katse käigus esitatud küsimuse eest.
11 Konkursi EPSO/AD/26/05 komisjoni esimees teatas hagejale 19. juuni 2007. aasta kirjaga, et olles tema kandidatuuri uuesti läbi vaadanud, ei näinud konkursikomisjon põhjust tema tulemusi muuta. Selles kirjas seletati hagejale ka esiteks, et erialaste teadmiste osas ületas mitterahuldavate vastuste arv rahuldavate vastuste arvu, ning teiseks, et suuline katse viidi läbi vastavalt konkursiteates täpsustatud kriteeriumidele ja kuna personalieeskirjade III lisa artiklis 6 on nähtud ette, et konkursikomisjoni menetlus on konfidentsiaalne, ei saa kandidaatidele edastada hindamistabelit („marking grid”) ega nende suulisel katsel saadud punktisummade jaotust („breakdown of their marks for the oral test”).
Poolte nõuded ja menetlus
12 Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– tühistada konkursi EPSO/AD/26/05 komisjoni 10. mai 2007. aasta otsus;
– tühistada konkursi EPSO/AD/26/05 komisjoni 19. juuni 2007. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema 11. mail 2007 esitatud uuesti läbivaatamise taotlus;
– kohustada komisjoni hindama 29. märtsil 2007 toimunud suulist katset uuesti, võttes arvesse kehtivaid hindamiskriteeriume;
– kohustada komisjoni tegema uut otsust hageja kandmise kohta ühenduse personalivalikumenetluse EPSO/AD/26/05 reservnimekirja, võttes arvesse katse uut tulemust;
– kohustada komisjoni põhjendama otsuseid, mis ta peab kolmanda ja neljanda taande kohaselt tegema;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
13 Komisjon palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.
14 Menetlust korraldavate meetmete raames, mis otsustati kodukorra artikli 55 alusel võtta, palus Avaliku Teenistuse Kohus komisjonil kohtuistungi esialgses ettekandes, mis saadeti pooltele 7. veebruaril 2008, esitada enne kohtuistungit:
a) hageja hindamistabel ja suulise katse eest saadud punktisummade jagunemine („marking grid” ja „breakdown of [the] marks for the oral test”), millele on viidatud 19. juuni 2007. aasta otsuses, millega hageja esitatud uuesti läbivaatamise taotlus jäeti rahuldamata;
b) igasugune muu teave, mis käsitleb hageja suulisel katsel esinemise taseme hindamist;
c) loetelu teiste suulisel katsel elimineeriva punktisumma saanud kandidaatide punktidest ilma nimedeta;
d) arvutused, mille tulemusena saadi hageja punktisummaks suulise katse eest täpne tulemus 24,5/50.
15 Pärast seda, kui pooltel oli palutud käsitleda oma kaitsekõnedes põhjalikult väidet, mille kohaselt rikuti põhjendamiskohustust, märgiti samas kohtuistungi esialgses ettekandes esiteks, et nimetatud menetlust korraldavate meetmete eesmärk oli „maksimeerida kasulik mõju, mida evis mainitud väidet käsitlev arutelu (samuti arutelu, mis käsitleb väidet, mille kohaselt ilmselgelt rikuti kehtivaid hindamiskriteeriume ja mis on sisuliselt põhjendamisväitega seotud)”, ning teiseks, et nimetatud esialgse ettekande punktides a–d esitatud teave edastatakse hagejale ulatuses, milles see edastamine on kooskõlas konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse põhimõttega, ja/või pärast seda, kui sellest on vajadusel välja jäetud mõned andmed, mille avalikustamine oleks selle põhimõttega vastuolus.
16 Vastuseks menetlust korraldavatele meetmetele edastas komisjon kirjaga, mis saabus Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse faksiga 18. veebruaril 2008 (originaal esitati sama aasta 19. veebruaril) Avaliku Teenistuse Kohtule – nagu nõutud esialgse ettekande punktis c – teiste suulist katset mitteläbinud kandidaatide elimineerivate punktisummade tabeli ilma nimedeta. Komisjon keeldus aga täitmast selle ettekande punktides a, b ja d nimetatud menetlust korraldavaid meetmeid, väites sisuliselt, et kui ei ole tõendeid, et konkursikomisjoni tööd reguleerivaid eeskirju oleks rikutud, ei õigusta ainuüksi väide, et põhjendamiskohustust on rikutud, muude Avaliku Teenistuse Kohtu nõutud dokumentide esitamist, sest konkursikomisjoni menetlus on konfidentsiaalne. Komisjon märkis lisaks, et ta pole kohustatud niisugust teavet ega neid dokumente esitama, vaatamata sellele, kas Avaliku Teenistuse Kohus võtab menetlust korraldavad meetmed nagu käesoleval juhul või teeb menetlustoiminguid.
17 Hageja esitas Avaliku Teenistuse Kohtule 20. märtsil 2008 märkused, mis kannavad 17. märtsi 2008. aasta kuupäeva ning käsitlevad komisjoni suhtes võetud menetlust korraldavaid meetmeid ja eelkõige viimase keeldumist täita kõik Avaliku Teenistuse Kohtu nõuded.
18 19. mail 2008 esitas komisjon Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleile vastumärkused hageja eespool nimetatud märkuste kohta.
Hagi ese
19 Tuleb tõdeda, et hageja taotleb eelkõige, et tühistataks 10. mai 2007. aasta otsus, milles talle teatati, et ta ei läbinud konkursi suulist katset, ning 19. juuni 2007. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata selle otsuse uuesti läbivaatamist käsitlev taotlus. Selles osas tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on juhul, kui konkursikandidaat taotleb konkursikomisjoni otsuse uuesti läbivaatamist, huve kahjustavaks aktiks otsus, mille see komisjon tegi pärast seda, kui oli kandidaadi olukorra uuesti läbi vaadanud (Esimese Astme Kohtu 3. aprilli 2001. aasta määrus liidetud kohtuasjades T‑95/00 ja T‑96/00: Zaur-Gora ja Dubigh vs. komisjon, EKL AT 2001, lk I‑A‑79 ja II‑379, punktid 24–27; Esimese Astme Kohtu 23. jaanuari 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑386/00: Gonçalves vs. parlament, EKL AT 2002, lk I‑A‑13 ja II‑55, punkt 39; 31. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑294/03: Gibault vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I‑A‑141 ja II‑635, punkt 22; 13. detsembri 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑173/05: Heus vs. komisjon, EKL AT 2006, lk II‑A‑2‑1695, punkt 19, ja 12. märtsi 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑100/04: Giannini vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus, mis on menetlemisel Euroopa Kohtus, kohtuasi C‑231/08 P, punkt 30). Seega asendas 19. juuni 2007. aasta otsus, mis tehti hageja 11. mail 2007 esitatud läbivaatamistaotluse tulemusena, konkursikomisjoni algse 10. mai 2007. aasta otsuse ja kujutab endast niisiis huve kahjustavat akti.
20 Järelikult tuleb asuda seisukohale, et hagi on esitatud üksnes konkursi EPSO/AD/26/05 komisjoni 19. juuni 2007. aasta otsuse peale.
Õiguslik käsitlus
Poolte argumendid
21 Hageja põhjendab oma hagi kolme väitega.
22 Kõigepealt jättis komisjon hageja väitel täitmata oma kohustuse 10. mai 2007. aasta otsust põhjendada (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 9) nii, nagu see kohustus on ette nähtud EÜ artiklis 253, arvestades, et personalieeskirjade III lisa artiklis 6 osutatud „konfidentsiaalsuskohustus” kehtib ainult kolmandate isikute ja mitte kandidaadi enda suhtes. Komisjon on seisukohal, et seoses kandidaadi juurdepääsuga konkursikomisjoni tööle tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et personalieeskirjade III lisa artikkel 6 kujutab endast erisätet, mis keelab avalikustada konkursikomisjoni hoiakuid ja kandidaate puudutavate isiklike või võrdlevate hinnangutega seotud teavet, ning edastades hagejale punktisumma, mille see suulise katse eest sai, täitis komisjon niisiis oma põhjendamiskohustuse.
23 Seejärel mainib hageja menetlusnormi rikkumist, mis on tingitud sellest, et konkursikomisjoni esimees hr Singer ei saanud seetõttu, et ei kasutanud kõrvaklappe, mis võimaldasid kuulata suulise katse sünkroontõlget prantsuse keelde, aru vastustest, mille hageja andis saksa keeles. Komisjon arvab, et see väide ei ole põhjendatud, kuna peale selle, et hr Singer valdab suurepäraselt saksa keelt ja konkursikomisjoni liikmed ei ole kohustatud kasutama sünkroontõlget, näib esiteks, et hageja ei kannatanud mingi ebavõrdse kohtlemise all, sest hr Singer ei kasutanud sünkroontõlget ühegi kandidaadi puhul 94 suulisele katsele jõudnud kandidaadist, kes vastasid saksa keeles, ning teiseks, et igal juhul ei saa seda pidada menetluseeskirjade eiramiseks.
24 Lõpuks väidab hageja, et võttes arvesse tema suulisel katsel antud täielike ja vaieldamatult õigete vastuste suurt hulka, on alla 50% jääv punktisumma konkursikomisjoni tööd reguleerivate eeskirjade ja kehtivate hindamiskriteeriumide ilmselge rikkumine ning saab olla ainult niisuguse rikkumise tagajärg. Komisjon märgib, et ilmselget hindamisviga ei tehtud: konkursikomisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus, mis konkursi suulistel katsetel on veelgi laiem, sest komisjon võib lisaks kandidaatide vastustele võtta arvesse ka nende kogemust ja isiksust.
25 Vastuseks menetlust korraldavatele meetmetele, mille täitmist Avaliku Teenistuse Kohus oma 7. veebruari 2008. aasta kohtuistungi esialgses ettekandes palus, siis komisjon, selleks et õigustada oma keeldumist edastada teatav Avaliku Teenistuse Kohtu nõutud teave (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 16), väidab eelkõige, et hageja ei ole tõendanud konkursikomisjoni tööd reguleerivate eeskirjade rikkumist ning järelikult on selle komisjoni otsuse puhul kohtulik kontroll väljakujunenud kohtupraktika kohaselt välistatud. Komisjon tunnistab, et kohtuasjas T‑53/00, milles tehti Esimese Astme Kohtu 23. jaanuari 2003. aasta otsus Angioli vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑13 ja II‑73), edastas ta asjaomasele isikule „suulise katse eest saadud punktide jaotuse”, kuid väidab, et tegemist oli „absoluutse erandiga” ja konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsust käsitleva väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei õigusta põhjendamiskohustuse väidetav rikkumine käesoleval juhul seda, et edastatakse hageja „hindamislehed”, mis sisaldavad nii hindamistabelit, erinevaid suulisel katsel antud punktisummasid kui ka konkursikomisjoni liikmete hinnanguid. Komisjon järeldab, et kui puuduvad igasugused tõendid, mis võimaldaksid panna vaidlustatud akti kehtivuse kahtluse alla, eeldatakse selle kehtivust nagu ühenduse aktide puhul tavaks, ning Avaliku Teenistuse Kohus ei saa nõutud teavet paluda.
26 Hageja tugines oma märkustes komisjoni keeldumise kohta edastada teatav teave, mida menetlust korraldavate meetmete raames paluti, personalieeskirjade artiklile 27 ja kinnitas, et tegemist oli konkursikomisjoni töö osas asjakohaste eeskirjade ilmselge rikkumisega, eelkõige seepärast, et konkursikomisjon ei hinnanud tema tegelikku esinemist suulisel katsel objektiivselt ega põhjendanud oma otsust; et see nimetatud eeskirjade ilmselge rikkumine on käesoleval juhul tõendatud, peaks hageja tõendamiskoormist erandkorras kergendama, sest ta on tahtmatult olukorras, kus ta ei saa tõendeid esitada. Võttes arvesse kohtuasja, milles tehti kohtuotsus Angioli vs. komisjon, heidab hageja lisaks komisjonile ette, et viimane rikub võrdse kohtlemise põhimõtet.
27 Komisjon väidab vastuseks eelmises punktis käsitletud märkustele, et kohtupraktika kohaselt on ühenduse kohtu poolne hilisem kontroll suulise katse üle oma laadilt võimatu ja seega piisab põhjendamiskohustuse täitmiseks ainult üldise punktisumma edastamisest. Komisjon rõhutab seejärel, et puudub konkursikomisjoni tööd reguleerivate eeskirjade ilmselge rikkumine, sest esiteks hindasid konkursikomisjoni liikmed hageja esinemist katsel õigesti, teiseks täideti põhjendamiskohustus ja kolmandaks järgiti võrdse kohtlemise põhimõtet; ta lisab veel, et hageja ei ole suutnud esitada piisavaid tõendeid nende eeskirjade ilmselge rikkumise kohta.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
28 Kõigepealt tuleb meenutada, et hageja põhjendab oma hagi kolme väitega, mille kohaselt rikuti põhjendamiskohustust, rikuti menetlusnorme ja tehti ilmselge hindamisviga. Et komisjon esitas oma kostja vastuses mõned kaalutlused võrdse kohtlemise põhimõtte kohta, esitas hageja oma 17. märtsi 2008. aasta täiendavas kirjalikus selgituses argumendid, millega põhjendas selle põhimõtte väidetavat rikkumist ja millele komisjon vastas oma 19. mai 2008. aasta märkustes. Et hageja neid etteheiteid oma hagiavalduses ei esitanud, võib Avaliku Teenistuse Kohus ainult tõdeda, et need on vastuvõetamatud ja neid ei ole vaja analüüsida.
29 Nende kolme väite hulgast, mille hageja oma hagiavalduses esitab, tuleb esiteks analüüsida seda, mille kohaselt rikuti põhjendamiskohustust.
30 Selles küsimuses tuleb kohe alguses tõdeda, et EÜ artiklist 253 ja personalieeskirjade artikli 25 teisest lõigust tuleneb, et igas personalieeskirjade alusel ametniku kahjuks tehtud üksikotsuses peab sisalduma põhjendus. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kujutab põhjendamiskohustus endast nii ühenduse õiguse aluspõhimõtet kui ka institutsioonide aktide olulist menetlusnõuet ning selle eesmärk on esiteks võimaldada kohtul teostada otsuse õiguspärasuse kontrolli ning teiseks anda asjaomasele isikule vajalik teave selleks, et ta võiks otsustada, kas otsus on põhjendatud või mitte, ja hinnata, kas peaks esitama hagi (vt selle kohta Euroopa Kohtu 7. märtsi 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑310/99: Itaalia vs. komisjon, EKL 2002, lk I‑2289, punkt 48; 19. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑113/00: Hispaania vs. komisjon, lk I‑7601, punkt 47; Esimese Astme Kohtu 20. märtsi 1991. aasta otsus kohtuasjas T‑1/90: Pérez-Mínguez Casariego vs. komisjon, EKL 1991, lk II‑143, punkt 73; 8. juuni 1995. aasta otsus kohtuasjas T‑583/93: P vs. komisjon, EKL AT 1995, lk I‑A‑137 ja II‑433, punkt 24, ja 29. veebruari 1996. aasta otsus kohtuasjas T‑280/94: Lopez vs. Euroopa Kohus, EKL AT 1996, lk I‑A‑77 ja II‑239, punkt 148).
31 Konkursikomisjoni otsuste osas on Euroopa Kohus siiski täpsustanud, et põhjendamiskohustus tuleb ühitada personalieeskirjade III lisa artiklis 6 ette nähtud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse järgimisega, kusjuures selle konfidentsiaalsuse eesmärk on tagada konkursikomisjonide sõltumatus ja nende töö objektiivsus, kaitstes neid igasuguste väliste sekkumiste ja survete eest, ükskõik kas need tulevad ühenduse administratsiooni enda, asjaomaste kandidaatide või kolmandate isikute poolt; eelkõige on sedastatud, et vajaduse tõttu järgida seda konfidentsiaalsust ei saa avalikustada konkursikomisjoni üksikliikmete hoiakuid ega kandidaate puudutavate isiklike või võrdlevate hinnangutega seotud teavet ning et konkursikomisjoni otsuste põhjendamise nõude puhul tuleb võtta arvesse kõnesoleva töö laadi, mis on kandidaatide võimete hindamise etapis eelkõige võrdlev ja seetõttu kehtib selle puhul niisugusele tööle omane konfidentsiaalsus (vt selle kohta Euroopa Kohtu 4. juuli 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑254/95 P: parlament vs. Innamorati, EKL 1996, lk I‑3423, punktid 24–28).
32 Niisugustele põhjendustele tuginedes on ühenduse kohus jõudnud korduvalt järeldusele, et „erinevate katsete eest saadud punktisummade edastamine” kujutab endast konkursikomisjoni otsuste piisavat põhjendamist (eespool viidatud kohtuotsus parlament vs. Innamorati, punkt 31; Esimese Astme Kohtu 21. mai 1996. aasta otsus kohtuasjas T‑153/95: Kaps vs. Euroopa Kohus, EKL AT 1996, lk I‑A‑233 ja II‑663, punkt 81; 2. mai 2001. aasta otsus liidetud kohtuasjades T‑167/99 ja T‑174/99: Giulietti jt vs. komisjon, EKL AT 2001, lk I‑A‑93 ja II‑441, punkt 81; eespool viidatud kohtuotsus Angioli vs. komisjon, punkt 69, ja eespool viidatud kohtuotsus Gibault vs. komisjon, punkt 39).
33 See järeldus kehtib eelkõige juhtumitel, mil konkursi kirjalikus ja suulises voorus antakse punkte mitme eraldi punktisummana, mis vastavad asjaomase vooru erinevatele katsetele; samamoodi on siis, kui asjaomasele isikule edastatakse vahepunktisummad, mis vastavad iga kirjaliku või suulise katse erinevatele hindamiskriteeriumidele. Niisugusel juhul teavitatakse kõrvale jäetud kandidaate neile nende üksik‑ või vahepunktisummade edastamisega mitte ainult sellest, et nad ei pääse valikumenetluse järgmisesse vooru, vaid ka nende kõrvalejätmise põhjustest, sest neile teatatakse teemad või kriteeriumid, mille osas leidis konkursikomisjon nende esinemise olevat ebapiisava.
34 Käesoleva kohtuotsuse punktides 31 ja 32 viidatud kohtupraktikas ei tehta – vähemalt otseselt – vahet mitme üksiku või vahepunktisumma ja ühe elimineeriva üksiku punktisumma edastamise vahel. Sellest ei saa siiski järeldada, et ühe elimineeriva üksiku punktisumma edastamine kandidaadile kujutab endast alati piisavat põhjendamist, sõltumata asjaomase juhtumi konkreetsetest asjaoludest.
35 Esiteks ei võimalda miski käesoleva kohtuotsuse punktides 31 ja 32 viidatud kohtupraktika sõnastuses tõlgendada „erinevate katsete eest saadud punktisummasid” nii, et nende all mõeldakse ainult elimineerivaid üksikuid punktisummasid vastandina teistele punktisummadele, sealhulgas vahepunktisummad, mis eelkõige puudutab viimaseid, juhtudel, mil kirjalik voor või – nagu käesoleval juhul – suuline voor sisaldab ainult ühte katset ja seega tulemusena ainult ühte üksikut punktisummat. Avaliku Teenistuse Kohus juhib selles osas tähelepanu kõnesolevas kohtupraktikas kasutatud üldisele sõnastusele ning asjaolule, et eespool viidatud kohtuotsuses parlament vs. Innamorati, mis on punktis 32 viidatud kohtupraktika aluseks, ei käsitlenud põhjendamiskohustust puudutav etteheide kostjaks olnud institutsiooni keeldumist edastada hagejale mitu üksikut ja vahepunktisummat, vaid keeldumist teatada hagejale konkursikomisjoni kriteeriumid ja tookord vaidlustatud otsuse põhjendused (vt eespool viidatud kohtuotsus parlament vs. Innamorati, punkt 22); nii on see ka kohtuotsustega, mis käsitlevad nagu käesoleval juhul hagejate kõrvalejätmist suulisel katsel, näiteks eespool viidatud kohtuotsus Angioli vs. komisjon (punktid 56–65) ja eespool viidatud kohtuotsus Gibault vs. komisjon (punktid 33–35).
36 Lisaks otsustati ühes hiljutises kohtuasjas, mis käsitles nagu ka käesolev kohtuasi konkursi suulise katse mitteläbimist, et põhjendamiskohustus võib eeldada, et kandidaadi taotlusel edastatakse vahepunktisummad ja meetod, mille kohaselt konkursikomisjon üksiku punktisumma ühel suulisel katsel kindlaks määras, ning kui seda põhjendust kõrvalejäetud kandidaadi taotlusel ei edastata, küsib ühenduse kohus menetlust korraldavate meetmete abil täpsustusi (Esimese Astme Kohtu 28. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas T‑277/02: Pascall vs. nõukogu, EKL AT 2004, lk I‑A‑137 ja II‑621); nimetatud kohtuasjas võttis Esimese Astme Kohus muide niisugused meetmed ja kostja täitis need, mille tulemusena väide, et rikuti põhjendamiskohustust, muutus esemetuks (vt eespool viidatud kohtuotsus Pascall vs. nõukogu, punktid 28–31).
37 Avaliku Teenistuse Kohus märgib ka, et komisjon on juba ise nõustunud edastama kandidaatidele vahepunktisummad, eelkõige kahes kohtuasjas, mis käsitlesid ainult ühest suulisest katsest koosneva suulise vooru mitteläbimist. Esimeses kohtuasjas, mis käsitles konkurssi, edastas komisjon asjaomasele isikule tema taotlusel suulise katse eest saadud erinevate vahepunktisummade jaotuse kriteeriumide kaupa (vt eespool viidatud kohtuotsus Angioli vs. komisjon, punkt 79). Teises kohtuasjas, mis käsitles töölevõtmismenetlust, edastas komisjon Esimese Astme Kohtu taotlusel suulisel valikukatsel antud hinnangud kriteeriumide kaupa, mille puhul oli kasutatud skaalat „--” kuni „++” (vt Euroopa Kohtu 28. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑17/07 P: Neirinck vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 56). Vastupidi sellele, mida väitis komisjon, viidates kohtuasjale, milles tehti eespool viidatud kohtuotsus Angioli vs. komisjon, ei olnud seega täiendava teabe ja eelkõige iga hindamiskriteeriumi eest saadud punktisumma edastamine vastuses menetlust korraldavatele meetmetele „absoluutne erand, mis tehti ühel konkreetsel juhtumil”, vaid see toimus kohtuasja konkreetsete asjaolude tõttu korduvalt.
38 Mis puudutab teiseks taotlusi esitada muu teave peale punktisummade kui niisuguste, s.t elimineeriva punktisumma andmise kriteeriumid või põhjused või muu teave, mis käsitleb punktide andmist kõnesolevale kandidaadile, siis tuleb tõdeda, et hoolimata kinnitusest, et üksikute punktisummade edastamisega täidetakse põhjendamiskohustus, ilmneb seda väidet sisaldavate kohtuotsuste (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 32), sealhulgas eespool viidatud kohtuotsuse parlament vs. Innamorati ning eelkõige suulist vooru käsitlevate kohtuotsuste, näiteks eespool viidatud kohtuotsuse Angioli vs. komisjon (punktid 71–85) ja eespool viidatud kohtuotsuse Gibault vs. komisjon (punkt 42) tekstist, et ühenduse kohus ei piirdu eespool viidatud kohtupraktika automaatse kohaldamisega, vaid analüüsib igat konkreetset juhtumit, võttes arvesse kohtuasja konkreetset konteksti ja asjaomaste kandidaatide taotlusi.
39 Punktides 35–37 ja eelmises punktis esitatud kaalutlusi toetab kohtupraktika, mis käsitleb konkursi suulise vooru mitteläbimist ning mille kohaselt saab kandidaat praktikas oma ebaõnnestumise kohta üsna täieliku selgituse – talle edastatakse lisaks erinevatele üksikutele punktisummadele ka põhjendus selle elimineeriva punktisumma osas eraldivõetuna, mille tõttu ta konkursilt kõrvaldati, samuti muu teave. Ühenduse kohus on otsustanud, et „kandidaadid, keda ei tunnistatud sobivaks, võivad vajadusel saada asjaomast konkurssi korraldavalt institutsioonilt oma parandatud tööd ja/või konkursikomisjoni koostatud üldised punktide andmise kriteeriumid ja seda – nagu käesoleval juhul – dokumentide teadva edastamise teel kohtumenetluses, mille poolteks on see institutsioon ja need kandidaadid, või praktika kohaselt, mille see institutsioon on valinud ja mille eesmärk on tagada töölevõtmismenetluste läbipaistvus, kusjuures samal ajal järgitakse personalieeskirjade III lisa artiklis 6 sätestatud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsust (vt Esimese Astme Kohtu 25. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑72/01: Pyres vs. komisjon, EKL AT 2003, lk I‑A‑169 ja II‑861, punkt 70, ja 17. septembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑233/02: Alexandratos ja Panagiotou vs. nõukogu, EKL AT 2003, lk I‑A‑201 ja II‑989, punkt 31). Lisaks tundub, et mitmel korral on institutsioonid edastanud, kas otse hagejale või ühenduse kohtule tema taotlusel, parandatud kirjaliku töö ja/või hindamislehe, millel on toodud hinnang tööle (vt Esimese Astme Kohtu 14. juuli 2005. aasta otsus kohtuotsus T‑371/03: Le Voci vs. nõukogu, EKL AT 2005, lk I‑A‑209 ja II‑957, punktid 115–117; Avaliku Teenistuse Kohtu 13. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas F‑73/06: Van Neyghem vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus, mis on menetlemisel Esimese Astme Kohtus, kohtuasi T‑105/08 P, punktid 72, 79 ja 80, ja Avaliku Teenistuse Kohtu 4. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑147/06: Dragoman vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 21, 82 ja 83). Isegi kui kirjalike katsete parandajad ei pruugi olla asjaomastele isikutele teada (ning on seega kaitstud väliste sekkumiste ja survete eest, millele käesoleva kohtuotsuse punktis 31 nimetatud kohtupraktika viitab) – vastupidi konkursikomisjoni liikmetele, kes on kohal suulises voorus – siis Avaliku Teenistuse Kohus leiab, et see asjaolu ei põhjenda objektiivselt oluliste erinevuste esinemist kirjaliku vooru mitteläbimise korral kehtivates põhjendamisnõuetes niisugustena, nagu need nõuded ilmnevad käesolevas punktis viidatud kohtupraktikast, võrreldes põhjendamisnõuetega, mida komisjon väidab kehtivat suulise vooru mitteläbimise korral ja mille kohaselt teatatakse hagejale eelkõige käesoleval juhul ainult tema üksik elimineeriv punktisumma ja seda vaatamata käesoleva kohtuotsuse punktides 42–47 kirjeldatud asjaoludele.
40 Järelikult tuleb nõustuda, et kuigi põhjendamiskohustuse ja konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse kokkusobitamine, eriti küsimuses, kas elimineeriva üksiku punktisumma edastamisega suulises voorus kõrvale jäetud kandidaadile täidetakse see kohustus, kallutab kõige sagedamini pidama tähtsamaks konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse põhimõtet, võib see erilistel asjaoludel olla teisiti. Niisugune järeldus ei ole sugugi vastuolus personalieeskirjade III lisa artiklis 6 sätestatud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse põhimõttega ning asetub muide ühenduse kohtupraktika hiljutise läbipaistvusele suunatud arengu konteksti (vt selle kohta Euroopa Kohtu 18. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑64/05 P: Rootsi vs. komisjon, EKL 2007, lk I‑11389; 1. juuli 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑39/05 P ja C‑52/05 P: Rootsi ja Turco vs. nõukogu, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata; Esimese Astme Kohtu 8. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑194/04: Bavarian Lager vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑4523, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus, mis on menetlemisel Euroopa Kohtus, kohtuasi C‑28/08 P).
41 Käesoleval juhul leiab Avaliku Teenistuse Kohus, et tegemist on eriliste asjaoludega eelmise punkti tähenduses.
42 Esiteks on 10. mai 2007. aasta otsuse (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 9) lugemisel selge, et hagejal jäi suuline voor läbimata napilt. Selles olukorras on mõistlik, kui kõnesolev isik palub täiendavat teavet, kasvõi ainult selleks, et veenduda, et tema punktisumma ei ole niisugune eksituse tõttu, või et teda teavitataks selle võimalikust ümardamisest.
43 Teiseks on ka selge, et hageja sai suulise vooru eest ainult ühe üksiku punktisumma, mis vastupidi käesoleva kohtuotsuse punktis 33 esitatud oletustele ei võimalda tal saada nimetatud punktis mainitud andmeid, mida tal on tarvis, et mõista, miks ta ei läbinud konkursi suulist vooru, seda enam, et tal jäi see – nagu meenutasime – läbimata napilt.
44 Kolmandaks on täpselt samuti selge, et käesoleval juhul olid olemas vahepunktisummad, mida kasutati hageja elimineeriva üksiku punktisumma arvutamiseks. Nii on selgelt märgitud vastuses tema läbivaatamistaotlusele ja seda kinnitas ka komisjoni esindaja kohtuistungil.
45 Kuigi komisjoni esindaja väitis kohtuistungil, et kõik konkursiteadaandes EPSO/AD/26/05 ette nähtud hindamiskriteeriumid olid tõesti punktide andmisel aluseks ja neid võeti kandidaatide üksikute punktisummade arvutamisel aluseks, tuleb neljandaks märkida kõigepealt, et tema enda ütluste kohaselt ei olnud ta hindamislehti ise näinud (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 25) ning edastas Avaliku Teenistuse Kohtule ainult teabe, mille oli EPSO-lt saanud, teiseks ja eelkõige, et kui Avaliku Teenistuse Kohus teda selles osas küsitles, tunnistas ta, et ei tea, kas kõik hindamiskriteeriumid olid sama kaaluga, ega ka seda, kas arvesse ei võetud muid andmeid, mida ei olnud nimetatud konkursiteadaandes ette nähtud. Eelkõige siis, kui temalt küsiti mitu korda, kas punktisumma 24,5/50 oli konkursiteadaandes määratletud hindamiskriteeriumidele vastavate vahepunktisummade matemaatiline summa, vastas komisjoni esindaja küll jaatavalt, kuid pehmendas oma seisukohta nii, et ei välista, et hagejale selle elimineeriva punktisumma andmisel võeti arvesse muid andmeid või kaalutlusi. Kui eespool viidatud kohtuotsuse parlament vs. Innamorati punktis 29 nimetatud „parandamiskriteeriumide” eesmärk on tagada kirjalike katsete parandajatele – keda on tavaliselt rohkem kui suulisel katsel kohalolevaid konkursikomisjoni liikmeid – ühised eeskirjad kirjalike katsete hindamiseks ja nende eest punktide andmiseks ning need kriteeriumid on konfidentsiaalsed, ei ole see aga nii käesoleval juhul silmas peetud hindamiskriteeriumidega, mis on määratletud konkursiteadaande EPSO/AD/26/05 jaotise B punktis 3, on avalikkusele kättesaadavad ja konkursikomisjoni liikmetele siduvad. Sellest tuleneb, et käesoleva juhtumi asjaolude korral niisugustena, nagu neid on kirjeldatud eespool, ei võimalda ainuüksi elimineeriva üksiku punktisumma edastamine ei hagejal ega Avaliku Teenistuse Kohtul veenduda, kas 10. mai 2007. aasta ja 19. juuni 2007. aasta otsuste puhul ei tehtud viga, mis on seotud nende hindamiskriteeriumidega, mida tuleb üksiku punktisumma arvutamisel arvesse võtta ning mille kohaselt tuli käesoleval juhtumil hinnata esiteks „valdkonda” puudutavaid konkreetseid teadmisi ning Euroopa Liidu, selle institutsioonide ja poliitikavaldkondade tundmist, teiseks teadmisi teisest keelest ja lõpuks kandidaatide võimet kohaneda tööga Euroopa Liidu avalikus teenistuses multikultuurilises keskkonnas.
46 Viiendaks näib, et üksikasjalikuma teabe edastamine hagejale kui tema elimineeriv üksik punktisumma ei kujutaks komisjonile olulist ülekoormust, võttes arvesse praegu kasutatavaid tehnoloogilisi vahendeid, ega oleks delikaatne ülesanne. Kuigi komisjoni esindaja tõstatas kohtuistungil need kaks küsimust, peab Avaliku Teenistuse Kohus vajalikuks märkida, et esindaja tegi seda vaid üldiselt, mainimata, et sellega seoses tekib käesoleval juhul probleeme, eelkõige seda, et on massiliselt teisi kandidaate, kes taotlesid oma elimineeriva üksiku punktisumma üksikasjalikumat selgitust, ning näitamata ära, kuidas saaks üksikasjalikuma teabe edastamine hagejale, kuid nii, et ei lasta välja paista konkursikomisjoni liikmete isiklikke hinnanguid või igaühe antud punktisummat, tekitada delikaatseid olukordi. Ainus, mida ta tegi, oli see, et ta väitis kohtuistungil ja ikka üldises sõnastuses, et selle teabe edastamisest keeldumise põhjuseks on eelkõige raskus leida vabatahtlikke, kes oleksid konkursikomisjoni liikmed, ja konkurssidel osalevate kandidaatide „kaebuste voog”, milleni niisuguse info edastamine võib viia.
47 Kuuendaks täpsustas konkursikomisjon oma 19. juuni 2007. aasta otsuses, millega jäeti uuesti läbivaatamise taotlus rahuldamata, hageja „konkreetsete teadmiste” osas, et tema mitterahuldavate vastuste arv ületas rahuldavate vastuste arvu, samal ajal kui vastustes menetlust korraldavatele meetmetele ja seejärel kohtuistungil märkis kostja, et hageja suulisel katsel antud vastuste peamine puudus oli nende üldine ebatäpsus ja ebaselgus. Mis puudutab seda viimast etteheidet, siis komisjon ei maininud pealegi, kas see käib kõikide konkursiteadaandes kehtestatud hindamiskriteeriumide või ainult konkreetseid teadmisi puudutava kriteeriumi kohta. Avaliku Teenistuse Kohus toob seega välja teatavad puudujäägid ja mitmetimõistetavused komisjoni ütlustes, mida oleks saanud parandada lihtsalt hindamislehtede ja/või vahepealsete punktisummade edastamisega.
48 Teise võimalusena märgib Avaliku Teenistuse Kohus, et hageja lisas enda hagiavaldusele oma 29. märtsil 2007 toimunud suulise katse kolmeleheküljelise kokkuvõtte. Kuigi on selge, et Avaliku Teenistuse Kohus ei ole pädev panema konkursikomisjoni liikmete hinnanguid kahtluse alla niisuguse dokumendi alusel, millel ei saa lisaks olla mingisugust sisulist väärtust, ei raja hageja sellegipoolest oma suulise katse tulemuste vaidlustamist ähmastele ja ebamäärastele tõenditele, millele tuginetakse ebatäpselt ning korratult, vaid selgele ja sõnaselgele kokkuvõttele, mis näitab, missugused küsimused talle esitati ja missugused vastused ta andis.
49 Järelikult tuleb tunnistada, et kuigi see, et hagejale edastati elimineeriv üksik punktisumma, mille ta sai suulise katse eest, s.t punktisumma 24,5/50, kujutab endast enamat kui lihtsalt põhjendamise alget, mille puhul võidi kohtupraktika kohaselt (vt Esimese Astme Kohtu 6. novembri 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑71/96: Berlingieri Vinzek vs. komisjon, EKL AT 1997, lk I‑A‑339 ja II‑921, punkt 79) esitada menetluse jooksul täiendavaid täpsustusi, ei ole ainuüksi see punktisumma siiski käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades piisav, et pidada põhjendamiskohustust täielikult täidetuks; sellest tuleneb, et komisjoni keeldumine esitada ükskõik missugust täiendavat teavet võrdub selle kohustuse eiramisega.
50 Avaliku Teenistuse Kohus ei ole pädev määrama kindlaks, millise teabe komisjon peab asjaomasele isikule edastama, et tema põhjendamiskohustus oleks täidetud, eelkõige niisugusel juhul nagu käesolev, mil komisjon keeldub täitmast menetlust korraldavaid meetmeid, mis Avaliku Teenistuse Kohus on otsustanud võtta, ning et järelikult ei ole Avaliku Teenistuse Kohtul võimalik teada hageja hindamislehtede sisu või muud, mis käsitleb tema suulise katse käiku ja eelkõige talle punktide andmist.
51 Avaliku Teenistuse Kohus märgib siiski, et igatahes ja eriti käesoleval juhul oleks saanud hagejale edastada mõned täiendavad andmed nagu kohtuasjas, milles tehti eespool viidatud kohtuotsus Pascall vs. nõukogu, kahjustamata seejuures konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsust niisugusena, nagu see on piiritletud kohtupraktikas (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 31), eelkõige – nagu on nõutud eespool viidatud kohtuotsuses parlament vs. Innamorati – avalikustamata konkursikomisjoni üksikliikmete hoiakuid ega kandidaate puudutavate isiklike või võrdlevate hinnangutega seotud teavet (vt eespool viidatud kohtuotsus Pascall vs. nõukogu, punkt 28). Avaliku Teenistuse Kohus peab eelkõige silmas vahepunktisummasid iga konkursiteadaandes kehtestatud hindamiskriteeriumi eest; samamoodi võib olla hindamislehtedega, mille oleks saanud talle edastada, salastades konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega hõlmatud teabe. Komisjoni keeldumisel edastada seda teavet kasvõi ainult Avaliku Teenistuse Kohtule oli see tagajärg, et nimetatud kohus ei saa oma kontrolli täielikult teostada. Kuigi komisjon leidis kohtuistungil, et punktisummade kriteeriumide kaupa esitatud jaotuse edastamine „ei anna suurt midagi”, ning seejärel oma 19. mai 2008. aasta märkustes hageja 17. märtsi 2008. aasta täiendava kirjaliku selgituse kohta, et Avaliku Teenistuse Kohtu palutud dokumendid, s.t hindamislehed on „asjakohatud”, kuulub niisuguse hinnangu andmine selle väite põhjendatusele, mille kohaselt rikuti põhjendamiskohustust, Avaliku Teenistuse Kohtu ja mitte komisjoni pädevusse.
52 Igal juhul viib komisjoni arutluskäigu järgimine lisaks selleni, et Avaliku Teenistuse Kohtult võetakse igasugune võimalus kontrollida suulises voorus antud punktisummat. Kuigi Avaliku Teenistuse Kohus ei saa tõesti konkursikomisjoni liikmete hinnangut enda omaga asendada, peab ta saama kontrollida, lähtudes põhjendamiskohustusest (mille ulatust on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 30), et need liikmed andsid hagejale punkte konkursiteates nimetatud hindamiskriteeriumide alusel ning et kõnesoleva isiku punktisumma arvutamisel ei tehtud mingit hindamisviga; ta peab saama ka teostada piiratud kontrolli konkursikomisjoni liikmete hinnangute ja nende antud punktisummade suhte üle (vt Euroopa Kohtu 16. juuni 1987. aasta otsus kohtuasjas 40/86: Kolivas vs. komisjon, EKL 1987, lk 2643, punkt 11; eespool viidatud kohtuotsus Van Neyghem vs. komisjon, punkt 86, ja Avaliku Teenistuse Kohtu 11. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑127/07: Coto Moreno vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 34 ja 36). Selleks peab ta võtma menetlust korraldavad meetmed, mis näivad talle kohtuasja iseärasuste seisukohast asjakohased, täpsustades vajadusel kostjaks olevale institutsioonile – nagu seda tehti käesoleval juhul –, et vastused edastatakse asjaomasele isikule ainult ulatuses, milles see on kooskõlas konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse põhimõttega.
53 Käesoleval juhul leiab Avaliku Teenistuse Kohus, lähtudes kohtutoimikust (eelkõige käesoleva kohtuotsuse punktides 42–47 kirjeldatud asjaoludest) ja seetõttu, et komisjon ei ole esitanud Avaliku Teenistuse Kohtu menetlust korraldavate meetmete raames palutud teavet (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 16), et väide, mille kohaselt rikuti põhjendamiskohustust, on põhjendatud ja sellega tuleb nõustuda.
54 Niisugust järeldust ei sea kahtluse alla komisjoni seisukoht, mida ta oma 18. veebruari 2008. aasta dokumendis väljendas ning mille kohaselt on tema keeldumine edastada hindamislehti ja muud Avaliku Teenistuse Kohtu palutud teavet põhjendatud esiteks sellega, et hageja ei väitnud ega ammugi tõendanud konkursikomisjoni tööd reguleerivate eeskirjade ilmselget rikkumist, ning teiseks sellega, et Avaliku Teenistuse Kohus pidas põhjendamiskohustust ekslikult konkursikomisjoni tööd reguleerivaks eeskirjaks või vähemalt sellega seotud eeskirjaks. Peale selle, et juba kohtuistungi esialgse ettekande lugemisel selgub, et kõnesolevad meetmed võeti esimese võimalusena selleks, et hinnata väidet, mille kohaselt rikuti põhjendamiskohustust, eiratakse asjaoludel, millega on tegemist käesoleval juhul, komisjoni seisukohaga nii seda, et põhjendamiskohustus põhineb avalikul huvil, kui ka selle kohustuse ulatustki niisugusena, nagu seda on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 30.
55 Ilma et oleks tarvis analüüsida hageja esitatud kahte ülejäänud väidet, tuleneb esitatud põhjendustest, et nõuded tühistada konkursi EPSO/AD/26/05 komisjoni 19. juuni 2007. aasta otsus (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 19) tuleb rahuldada, sest rikutud on põhjendamiskohustust.
56 Mis puudutab seevastu nõudeid, milles palutakse Avaliku Teenistuse Kohtul teha komisjonile ettekirjutusi, siis Avaliku Teenistuse Kohus meenutab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole ühenduse kohus ilmselgelt pädev tegema ühenduse institutsioonidele ettekirjutusi. Seda kohtupraktikat kohaldatakse ka avalikku teenistust käsitleva kohtuvaidluse suhtes (Euroopa Kohtu 21. novembri 1989. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑41/88 ja C‑178/88: Becker ja Starquit vs. parlament, EKL 1989, lk 3807, avaldatud lühendatult, punkt 6; Esimese Astme Kohtu 9. juuni 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑172/95: Chesi jt vs. nõukogu, EKL AT 1998, lk I‑A‑265 ja II‑817, punkt 33). Seega ei saa Avaliku Teenistuse Kohus ilma haldusasutuse pädevust rikkumata (vt eelkõige Esimese Astme Kohtu 15. detsembri 1999. aasta otsus kohtuasjas T‑300/97: Latino vs. komisjon, EKL AT 1999, lk I‑A‑259 ja II‑1263, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika) käesoleval juhul komisjonile ettekirjutusi teha, isegi mis puudutab kohustust, mis institutsioonil vastavalt EÜ artiklile 233 pärast tühistava kohtuotsuse tegemist on (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu 9. juuni 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑80/04: Castets vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I‑A‑161 ja II‑729, punkt 17, ja 5. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑203/03: Rasmussen vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I‑A‑279 ja II‑1287, punkt 32). Seevastu peab viimane võtma meetmed, mida kohtuotsuse täitmine eeldab.
Kohtukulud
57 Kodukorra artikli 122 kohaselt kohaldatakse selle II jaotise 8. peatükki, mis käsitleb kohtukulusid, ainult nende kohtuasjade suhtes, mis algatati Avaliku Teenistuse Kohtus alates nimetatud kodukorra jõustumisest, mis toimus 1. novembril 2007. Kohtuasjade suhtes, mis olid selles kohtus pooleli enne seda kuupäeva, kohaldatakse edasi mutatis mutandis Esimese Astme Kohtu kodukorra vastavaid sätteid.
58 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama kodukorra artikli 88 alusel kannavad institutsioonid ühenduste ja nende teenistujate vahelistes vaidlustes oma kohtukulud siiski ise. Et hageja on enamiku nõuete osas kohtuvaidluse võitnud, tuleb hageja kohtukulud mõista välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Tühistada konkursi EPSO/AD/26/05 komisjoni 19. juuni 2007. aasta otsus.
2. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.
3. Mõista hageja kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
Kreppel | Tagaras | Gervasoni |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 14. oktoobril 2008 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |
W. Hakenberg | | S. Gervasoni |
Käesoleva kohtulahendi ning selles viidatud ja kohtulahendite kogumikus veel avaldamata ühenduste kohtute lahendite tekstid on kättesaadavad Euroopa Kohtu Interneti-leheküljel aadressil www.curia.europa.eu