Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti 20. detsembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 15. oktoobri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-7/17: John Mills versus EUIPO

(kohtuasi C-809/18 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (esindaja: A. Lukošiūtė)

Teised menetlusosalised: John Mills Ltd, Jerome Alexander Consulting Corp.

Apellandi nõuded

tühistada vaidlustatud otsus;

mõista Intellektuaalomandi Ameti kohtukulud välja John Mills Ltd-lt.

Väited ja peamised argumendid

Määruse nr 207/2009¹ artikli 8 lõike 3 rikkumine

Üldkohus eksis määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 3 tõlgendamisel, kui ta kitsendas selle kohaldamisala tähiste „identsuse“ kontseptile ja omistas sellele tähenduse, mis tuleneb määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktist a.

Üldkohus ei võtnud piisavalt arvesse määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 3 eesmärki, milleks on väärkasutamise vältimine kaubamärgi omaniku agendi poolt, kuna agent võib kasutada omanikuga olnud ärisuhete kestel saadud teadmisi ja kogemust ära ja seetõttu saada kaubamärgiomaniku tehtud pingutustest ja investeeringutest lubamatult kasu, vaid eelistas vaieldavat grammatilist tõlgendust. Euroopa Liidu kohtupraktikas aga kohaldatakse ELi kaubamärgi õigusega seoses järjepidevalt teleoloogilist tõlgendamist.

Ka grammatiline tõlgendus ei vii järelduseni, et määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 3 on kohaldatav ainult identsetele kaubamärkidele. Seetõttu on piisav, kui asjaomased tähised ühtivad elementides, millest varasema kaubamärgi eristusvõime peamiselt moodustub. Sellega seoses seisneb vastandatud tähiste määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikest 3 tulenev nõuetekohane kontroll selles, kas ELi kaubamärgi taotluses on kujutatud varasema tähise peamised elemendid nii, et on ilmne, et taotleja on omastamas õiguspärase omaniku õigusi sellele kaubamärgile. Nimelt on ebalojaalsel agendil võimalik mitte üksnes välistada varasema kaubamärgi hilisem registreerimine algse omaniku poolt ELis, vaid lausa selle kasutamist omaniku poolt ELis.

Euroopa Kohtu põhikirja artikli 36 rikkumine

Vaidlustatud kohtuotsuses esineb vastuolulisi põhjendusi, kuna selles on ühelt poolt nõustutud, et tähised on identsed, kuna esiteks on ühel kujutatud teine ilma ühegi muudatuse või lisata, ja kuna teiseks need on identsed ka variatsioonide osas, eristusvõimet muutmata (vt vaidlustatud otsuse punktid 38–40). Selline põhjendus on vastuoluline, kuna sama „identsuse“ kontsepti on kohaldatud eri õiguslikele ja faktilistele asjaoludele ja sellele on ekslikult omistatud kaks eri sisu.

Üldkohus ei põhjendanud, miks vastandatud kaubamärgid ei kuulu määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 3 kohaldamisalasse vastavalt testile, mida ta kohaldas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 39.

____________

¹ Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1).