AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

30. november 2009

Kohtuasi F‑80/08

Fritz Harald Wenig

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Distsiplinaarmenetlus – Ametniku kõrvaldamine ametist – Töötasust teatava osa kinnipidamine – Tõsise üleastumise süüdistus – Kaitseõigused – Kohtualluvus – Pädevuse delegeerimise avaldamata jätmine – Vaidlustatud akti vastuvõtnud organi pädevuse puudumine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega F. H: Wenig palub tühistada 18. septembri 2008. aasta otsus, millega komisjon kõrvaldas ta Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade IX lisa artiklite 23 ja 24 alusel määramata ajaks ametist ja määras 1000 euro suuruse summa kinnipidamise kuupalgast kuni kuue kuu jooksul. Lisaks taotles hageja eraldi dokumendiga vaidlusaluse otsuse kohaldamise peatamist.

Otsus: Tühistada 18. septembri 2008. aasta otsus, millega komisjon kõrvaldas hageja Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade IX lisa artiklite 23 ja 24 alusel määramata ajaks ametist ja määras 1000 euro suuruse summa kinnipidamise kuupalgast kuni kuue kuu jooksul. Mõista komisjonilt välja põhikohtuasja kohtukulud. Pooled kannavad ise oma kohtukulud, mis tekkisid seoses ajutiste meetmete kohaldamise menetlusega.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi – Pensionile jäänud ametnik

(Personalieeskirjad, IX lisa artikli 24 lõige 2)

2.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarmenetlus

(Personalieeskirjad, IX lisa)

3.      Ametnikud – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarkaristus – Ametist kõrvaldamine

4.      Tühistamishagi – Väited ‑ Väide huve kahjustava akti vastuvõtja pädevuse puudumise kohta – Avalikul huvil põhinev väide

5.      Ametnikud – Ametisse nimetav asutus – Otsus ametisse nimetavale asutusele antud volituste kasutamise kohta

(Personalieeskirjad, artikkel 2)

1.      Kuna otsus, millega hageja kõrvaldati määramata ajaks ametist ja millega oli määratud teatava osa kinnipidamine tema töötasust kuni kuue kuu jooksul, ei mõjutanud üksnes tema majanduslikku olukorda, vaid ka tema väärikust, siis hagi ei kaota eset ning ka hageja ei kaota huvi taotleda kogu otsuse tühistamist selle tõttu, et otsus vaikimisi ja paratamatult tunnistati hageja pensionilejäämisega kehtetuks ning nimetatud otsus muutus kehtetuks isegi enne hagi esitamist osas, milles sellega oli määratud teatava summa kinnipidamine hageja töötasust, sest see kinnipidamine piirdus kuue kuuga vastavalt personalieeskirjade IX lisa artikli 24 lõikele 2.

(vt punktid 33–35)

Viited:

Euroopa Kohus: 22. detsember 2008, kohtuasi C‑198/07 P: Gordon vs. komisjon (EKL 2008, lk I‑10701, punktid 44 ja 45).

2.      Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõike 1 alusel on igaühel oma tsiviilõiguste ja ‑kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Ametist kõrvaldamise ja töötasust teatava summa kinnipidamise menetlus ei ole mitte kohtu‑, vaid haldusmenetlus, nii et komisjoni ei saa kvalifitseerida „õigusemõistmise volitustega institutsiooniks” konventsiooni artikli 6 tähenduses. Seega ei saa komisjonilt nõuda, et ta täidaks ametniku ametist kõrvaldamisel ja tema töötasust teatava summa kinnipidamisel kohustusi, mida selle artikli alusel tuleb täita „õigusemõistmise volitustega institutsioonil”.

(vt punktid 57–59)

Viited:

Euroopa Kohus: 16. juuli 1998, kohtuasi C‑252/97 P: N vs. komisjon (EKL 1998, lk I‑4871, punkt 52).

Esimese Astme Kohus: 17. oktoober 1991, kohtuasi T‑26/89: de Compte vs. parlament (EKL 1991, lk II‑781, punkt 94); 21. november 2000, kohtuasi T‑23/00: A vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑263 ja II‑1211, punkt 24).

3.      Ühenduste kohtu kontroll ametniku ametist kõrvaldamise meetme üle on väga piiratud, arvestades selle meetme ajutist laadi. Niisiis tuleb kohtul piirduda selle kontrollimisega, kas tõsise üleastumise süüdistus on piisavalt tõenäoline ja kas see ei ole ilmselgelt põhjendamatu.

(vt punkt 67)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 10 veebruar 1999, kohtuasi T‑211/98 R: Willeme vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑15 ja II 57, punkt 30).

4.      Väide huve kahjustava akti vastuvõtja pädevuse puudumise kohta on avalikul huvil põhinev väide, mida ühenduste kohtul tuleb igal juhul kontrollida omal algatusel.

(vt punkt 83)

Viited:

Euroopa Kohus: 13. juuli 2000, kohtuasi C‑210/98 P: Salzgitter vs. komisjon (EKL 2000, lk I‑5843, punkt 56).

Esimese Astme Kohus: 13. juuli 2006, kohtuasi T‑165/04: Vounakis vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑155 ja II‑A‑2‑735, punkt 30).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2006, kohtuasi F‑17/05: de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑149 ja II‑A‑1‑577, punkt 51); 18. september 2007, kohtuasi F‑10/07: Botos vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 78).

5.      Ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volituste jaotuse kindlaksmääramise otsused on institutsioonisisesed korralduseeskirjad. Ei EÜ asutamislepingu ega personalieeskirjade sätted, eelkõige nende artikkel 2 ei näe ette, et niisuguste otsuste avaldamine oleks nende jõustumise ja seega ka nendele tuginemise eeltingimus.

Selleks, et järgida õiguskindluse põhimõtet, mis nõuab, et ametiasutuse aktile ei saaks õigussubjektide vastu tugineda, kui neil ei olnud võimalik sellest enne teada saada, tuleb otsused personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule või muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volituste kasutamise kohta avaldada kohasel viisil administratsiooni poolt kindlaks määratud eeskirjade alusel ja vastavas vormis, kuigi üheski sättes ei ole seda sõnaselgelt ette nähtud.

Komisjon võtab ise põhimõtteliselt endale kohustuse tagada, et avaldataks otsused personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule või muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volituste kasutamise kohta, sest need avaldatakse tavaliselt väljaandes Informations administratives. Pealegi nõuab õiguskindluse põhimõte, et ühenduse õigusnorm peab võimaldama asjassepuutuvatel isikutel täpselt teada oma kohustuste ulatust, kuna õigussubjektidel peab olema võimalik selgelt teada oma õigusi ja kohustusi. Vajadus tagada, et otsused personalieeskirjade kohaselt ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule või muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele antud volituste kasutamise kohta on kohasel viisil avalikuks tehtud, tuleneb hea halduse eeskirjadest seoses personalihaldusega.

Komisjoni kohustus tagada ametniku ametist kõrvaldamise otsuse kohasel viisil avalikuks tegemine on eriti tähtis, kui see pädevus anti ühele isikule, st personaliasjades vastutavale komisjoni liikmele, kuigi varem oli see pädevus komisjoni kõige kõrgemal asutusel, käesoleval juhul volinike kolleegiumil. Ühe isiku poolt vastu võetud meetme puhul on selle adressaadiks oleval ametnikul väiksem kaitse kui see, mille tagab kollegiaalse asutuse vastuvõetud meede, sest kollegiaalne asutus saab tänu liikmetevahelisele nõupidamisele arvesse võtta rohkem asjakohast teavet.

(vt punktid 87, 89–91, 93, 94 ja 96)

Viited:

Euroopa Kohus: 30. mai 1973, kohtuasi 46/72: De Greef vs. komisjon (EKL 1973, lk 543, punkt 18); 25. jaanuar 1979, kohtuasi 98/78: Racke (EKL 1979, lk 69, punkt 15); 25. jaanuar 1979, kohtuasi 99/78: Weingut Decker (EKL 1979, lk 101, punkt 3); 21. juuni 2007, kohtuasi C‑158/06: ROM-projecten (EKL 2007, lk I‑5103, punkt 25); 11. detsember 2007, kohtuasi C‑161/06: Skoma-Lux (EKL 2007, lk I‑10841, punktid 37 ja 38).

Esimese Astme Kohus: 25. märts 1999, kohtuasi T‑76/98: Hamptaux vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑59 ja II‑303, punkt 23).

Avaliku Teenistuse Kohus: 9. juuli 2008, kohtuasi F‑89/07: Kuchta vs. EKP (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 62).