AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)
11. september 2008
Kohtuasi F‑51/07
Philippe Bui Van
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastme ja -järgu määramine – Määramise ebaseaduslikkus – Õigusvastase akti kehtetuks tunnistamine – Õiguspärane ootus – Mõistlik aeg – Kaitseõigused – Õigus heale haldusele
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles P. Bui Van palub tühistada komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse peadirektori 4. oktoobri 2006. aasta otsus osas, milles talle määrati uueks palgaastmeks AST 3 ja -järguks 2, kuigi esialgu oli talle määratud palgaaste AST 4 ja -järk 2, ning ametisse nimetava asutuse 5. märtsi 2007. aasta otsus, millega lükati tema kaebus tagasi, ning mõista väidetavalt kantud mittevaralise kahju eest talle sümboolne hüvitis 1 euro.
Otsus: Mõista komisjonilt hageja kahju hüvitamiseks välja 1500 eurot. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Hageja kannab kaks kolmandikku oma kohtukuludest. Mõista üks kolmandik hageja kohtukuludest välja komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused
(Personalieeskirjad, artikli 85 esimene lõik)
2. Institutsioonide aktid – Kehtetuks tunnistamine – Õigusvastased aktid – Tingimused – Mõistlik tähtaeg – Väljaarvutamine
(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 3)
3. Ametnikud – Põhimõtted – Kaitseõigus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 2)
1. Kuigi igale ühenduse institutsioonile, kes avastab, et tema hiljuti vastu võetud akt on õigusvastane, tuleb anda õigus see mõistliku aja jooksul kehtetuks tunnistada ja teha seda tagasiulatuvalt, mis on omane sellisele kehtetuks tunnistamisele, võib see õigus olla piiratud vajaduse tõttu kaitsta õiguspärast ootust, mis on akti adressaadil, kes võis loota akti õiguspärasusele, kui ta ei ole tinginud selle vastuvõtmist ebaõigeid või ebatäielikke andmeid esitades. Haldusakti adressaadi puhul on õiguspärase ootuse tekkimise asjakohane kuupäev akti teatavaks tegemise, mitte selle vastuvõtmise või kehtetuks tunnistamise kuupäev.
Sellega seoses tuleb lähtuda kohtupraktikast, mis käsitleb personalieeskirjade artikli 85 esimeses lõigus nimetatud tingimusi, mil administratsioonil on õigus sisse nõuda alusetult makstud summad, eelkõige tingimust, et maksmise seadusliku aluse puudumine peab olema ilmne.
Isegi kui õigusvastase akti adressaadil on õiguspärane ootus, võib vaieldamatu avalik huvi, näiteks institutsiooni hea halduse ja rahaliste vahendite tagamise huvi olla olulisem adressaadi huvist säilitada olukord, mida ta võis pidada püsivaks.
(vt punktid 51, 53, 54, 56 ja 62)
Viited:
Euroopa Kohus: 22. märts 1961, liidetud kohtuasjad 42/59 ja 49/59: Snupat vs. ülemamet (EKL 1961, lk 99, 159 ja 160); 12. juuli 1962, kohtuasi 14/61: Koninklijke Nederlandsche Hoogovens en Staalfabrieken vs. ülemamet (EKL 1962, lk 485, 516 ja 518); 3. märts 1982, kohtuasi 14/81: Alpha Steel vs. komisjon (EKL 1982, lk 749, punktid 10–12); 26. veebruar 1987, kohtuasi 15/85: Consorzio Cooperative d’Abruzzo vs. komisjon (EKL 1987, lk 1005, punktid 12–17); 20. juuni 1991, kohtuasi C‑248/89: Cargill vs. komisjon (EKL 1991, lk I‑2987, punkt 20); 20. juuni 1991, kohtuasi C‑365/89: Cargill (EKL 1991, lk I‑3045, punkt 18); 17. aprill 1997, C‑90/95 P: De Compte vs. parlament (EKL 1997, lk I‑1999, punktid 35–37 ja 39); 17. juuli 1997, kohtuasi C‑183/95: Affish (EKL 1997, lk I‑4315, punkt 57, ja viidatud kohtupraktika)
Esimese Astme Kohus: 24. veebruar 1994, kohtuasi T‑38/93: Stahlschmidt vs. parlament (EKL AT 1994, lk I‑A‑65 ja II‑227, punkt 19); 5. november 2002, kohtuasi T‑205/01: Ronsse vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑211 ja II‑1065, punkt 47); 15. juuli 2004, liidetud kohtuasjad T‑180/02 ja T‑113/03: Gouvras vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑225 ja II‑987, punkt 110); 27. september 2006, kohtuasi T‑416/04: Kontouli vs. nõukogu (EKL AT 2006, lk II‑A‑2‑897, punktid 161, 162 ja 167); 16. mai 2007, kohtuasi T‑324/04: F vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 142)
2. Õigusvastane haldusakt tuleb kehtetuks tunnistada mõistliku aja jooksul, mida tuleb hinnata, lähtudes iga asja konkreetsetest asjaoludest, nagu vaidluse olulisus asjaomase isiku jaoks, asja keerukus, osalevate poolte käitumine, see, kas vaidlusalune akt loob subjektiivseid õigusi, ning huvide tasakaal. Üldiselt tuleb mõistlikuks pidada kehtetuks tunnistamise aega, mis vastab personalieeskirjade artikli 91 lõikes 3 ette nähtud kaebuse esitamise kolmekuusele tähtajale. Kuna see tähtaeg kehtib administratsioonile endale, tuleb algusena arvestada selle akti vastuvõtmise kuupäeva, mille administratsioon kavatseb kehtetuks tunnistada.
(vt punktid 63 ja 67–69)
Viited:
Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasjad Snupat vs. ülemamet (EKL 1961, lk 159); eespool viidatud kohtuasi Koninklijke Nederlandsche Hoogovens en Staalfabrieken vs. ülemamet (EKL 1962, lk 520); eespool viidatud kohtuasi De Compte vs. parlament (punkt 35); 15. oktoober 2002, liidetud kohtuasjad C‑238/99 P, C‑244/99 P, C‑245/99 P, C‑247/99 P, C‑250/99 P kuni C‑252/99 P ja C‑254/99 P: Limburgse Vinyl Maatschappij jt vs. komisjon (EKL 2002, lk I‑8375, punkt 187)
Esimese Astme Kohus: 27. november 1997, kohtuasi T‑20/96: Pascall vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑361 ja II‑977, punktid 72 ja 77); 5. detsember 2000, kohtuasi T‑197/99: Gooch vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑271 ja II‑1247, punkt 53); 5. oktoober 2004, kohtuasi T‑144/02: Eagle jt vs. komisjon (EKL 2004, lk II‑3381, punkt 66); eespool viidatud kohtuasi Kontouli vs. nõukogu (punkt 161)
3. Kaitseõiguste tagamine kõigis isiku vastu algatatud menetlustes, mille lõppedes võetakse tõenäoliselt vastu isiku huve kahjustav akt, on ühenduse õiguse üldpõhimõte ja see tuleb tagada ka siis, kui asjaomast menetlust ei ole kuidagi reguleeritud. See hea halduse nõuetele vastav põhimõte nõuab, et asjaomasele isikule antakse tegelik võimalus teha teatavaks oma seisukoht asjaolude osas, mida võidakse vastuvõetavas aktis tema kahjuks arvesse võtta. Sellega seoses on Nice’is 7. detsembril 2000 välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 2 ette nähtud, et õigus heale haldusele „kätkeb igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada […]”.
Siiski ei ole iga kaitseõiguste rikkumise sanktsiooniks huve kahjustava akti tühistamine. See kehtib juhul, kui õigusvastasus ei mõjutanud akti sisu. Ametialasest eksimusest tuleneva õigusvastasuse puhul võib kahjuhüvitis ometi olla õigustatud.
Niisiis ametnik, keda administratsioon ei ole enne tema huve kahjustava akti vastuvõtmist ära kuulanud, kannab mittevaralist kahju, mis väljendub tundes, et ta seati fakti ette, ja talle tuleb see kohaselt hüvitada.
(vt punktid 72–74, 81, 84 ja 92–94)
Viited:
Euroopa Kohus: 10. juuli 1986, kohtuasi 234/84: Belgia vs. komisjon (EKL 1986, lk 2263, punkt 27; 14. veebruar 1990, kohtuasi C‑301/87: Prantsusmaa vs. komisjon (EKL 1990, lk I‑307, punkt 31); 21. märts 1990, kohtuasi C‑142/87: Belgia vs. komisjon (EKL 1990, lk I‑959, punkt 48); 3. oktoober 2000, kohtuasi C‑458/98 P: Industrie des poudres sphériques vs. nõukogu (EKL 2000, lk I‑8147, punkt 99); 5. oktoober 2000, kohtuasi C‑288/96: Saksamaa vs. komisjon (EKL 2000, lk I‑8237, punktid 99 ja 101); eespool viidatud kohtuasi Limburgse Vinyl Maatschappij jt vs. komisjon (punktid 318 ja 324); 9. november 2006, kohtuasi C‑344/05 P: komisjon vs. De Bry (EKL 2006, lk I‑10915, punktid 37 ja 38)
Esimese Astme Kohus: 23. aprill 2002, kohtuasi T‑372/00: Campolargo vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑49 ja II‑223, punkt 31); 8. märts 2005, kohtuasi T‑277/03: Vlachaki vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑57 ja II‑243, punkt 64)