EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda)
18. mai 2017 (*)
Eelotsusetaotlus – Teenuste osutamise vabadus – Direktiiv 77/249/EMÜ – Artikkel 4 – Advokaadi kutsealal tegutsemine – Ruuter pääsemaks réseau privé virtuel des avocats’sse (advokaatide privaatne virtuaalvõrk) (RPVA) – RPVA ruuter – Teise liikmesriigi advokatuuri kuuluvale advokaadile ruuteri väljastamisest keeldumine – Diskrimineeriv meede
Kohtuasjas C‑99/16,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Tribunal de grande instance de Lyon’i (Lyoni esimese astme kohus, Prantsusmaa) 15. veebruari 2016. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 19. veebruaril 2016, menetluses
Jean-Philippe Lahorgue
versus
Ordre des avocats du barreau de Lyon,
Conseil national des barreaux (CNB),
Conseil des barreaux européens (CCBE),
Ordre des avocats du barreau de Luxembourg,
menetluses osales:
Ministère public,
EUROOPA KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: koja president L. Bay Larsen (ettekandja), kohtunikud M. Vilaras, J. Malenovský, M. Safjan ja D. Šváby,
kohtujurist: M. Wathelet,
kohtusekretär: ametnik V. Giacobbo-Peyronnel,
arvestades kirjalikus menetluses ja 11. jaanuari 2017. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– J.‑P. Lahorgue, avocat, enda nimel,
– Ordre des avocats du barreau de Lyon, esindaja: avocat S. Bracq,
– Conseil national des barreaux (CNB), esindajad: avocat J.‑P. Hordies ja avocat A.‑G. Haie,
– Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas ja R. Coesme,
– Euroopa Komisjon, esindajad: H. Støvlbæk ning H. Tserepa-Lacombe,
olles 9. veebruari 2017. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta (EÜT 1977, L 78, lk 17; ELT eriväljaanne 06/01, lk 52) artikli 4 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud Jean‑Philippe Lahorgue’i avalduse alusel Ordre des avocats du barreau de Lyon’i (Lyoni advokatuur, Prantsusmaa), Conseil national des barreaux’ (riigi advokatuuride nõukogu, CNB, Prantsusmaa), Conseil des barreaux européens’i (Euroopa Advokatuuride Nõukogu, CCBE) ning Ordre des avocats du barreau de Luxembourg’i (Luksemburgi advokatuur) suhtes algatatud ajutiste meetmete kohaldamise menetluses, milles J.‑P. Lahorgue palub kohustada Ordre des avocats du barreau de Lyon’i (Lyoni advokatuur, Prantsusmaa) väljastama talle kui piiriüleste teenuste osutajale ruuteri pääsemaks réseau privé virtuel des avocats’sse (advokaatide privaatne virtuaalvõrk (RPVA), edaspidi „RPVA ruuter“).
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Direktiivi 77/249 artiklis 4 on ette nähtud:
„1. Kliendi esindamine kohtumenetluses või suhtlemisel avaliku võimu organitega peab toimuma vastuvõtvas liikmesriigis sealsetele juristidele kehtestatud tingimuste kohaselt, välja arvatud nõue elukoha või kutseorganisatsiooni kuulumise kohta vastuvõtvas liikmesriigis.
2. Nimetatud tegevustega tegelev jurist peab järgima vastuvõtvas liikmesriigis kehtivaid kutsealase käitumise reegleid, sealjuures vastuollu minemata kohustustega selles liikmesriigis, kust ta on tulnud.
[…]“
4 Direktiivi artiklis 5 on sätestatud:
„Liikmesriik võib kliendi kohtumenetluses esindamisega seotud tegevuste puhul nõuda juristidelt, kelle kohta kehtib artikkel 1,
– et neid kohalike reeglite ja tavade kohaselt esitletaks kohtu eesistujale ja vajaduse korral vastuvõtva liikmesriigi vastava advokatuuri esimehele,
– et nad töötaksid koos juristiga, kes võib esindada klienti kõnealuses kohtus ja on vajaduse korral selle ees vastutav, või koos selles kohtus tegutseva avoué või procuratore’iga.“
5 Direktiivi 77/249 artikli 7 lõike 1 kohaselt võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus nõuda, et õigusteenuseid osutav isik tõendaks, et ta on advokaat.
Prantsuse õigus
6 Mis puudutab nimelt Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikust advokaati, kes alaliselt tegutseb liidu mõnes liikmesriigis, siis on 27. novembri 1991. aasta dekreedi nr 91‑1197 (décret n° 91‑1197 du 27 novembre 1991 organisant la professioon d’avocat) artiklis 202‑1 ette nähtud:
„Kui [selline] advokaat esindab või kaitseb klienti kohtus või ametiasutustes, täidab ta oma ülesandeid samadel tingimustel nagu Prantsuse advokatuuri liikmeks olev advokaat.
[…]
Kui tsiviilasjas on tribunal de grande instance’is [(esimese astme kohus)] esindamine kohustuslik, võib ta klienti esindada alles pärast seda, kui ta on valinud kohtudokumentide kättetoimetamise aadressiks asja arutava kohtu juures tegutseva advokaadi büroo, kuhu menetlusdokumendid nõuetekohaselt kätte toimetatakse. […]“
7 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 748‑1 on ette nähtud, et „[m]enetlusdokumente, tõendeid, arvamusi, teateid või kohtukutseid, aruandeid, protokolle, nagu ka kohtuotsuste ärakirju ja täitekorraldusega tõestatud ärakirju võib saata, esitada ja kätte toimetada elektrooniliselt käesolevas jaotises kehtestatud tingimustel ja korras, ilma et see piiraks seda suhtlusvahendit kasutama kohustavate erisätete kohaldamist“.
8 Seoses apellatsioonimenetlusega on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 930‑1 ette nähtud:
„Menetlusdokumendid esitatakse kohtule elektrooniliselt, vastasel korral tunnistab kohus omal algatusel need vastuvõetamatuks.
Kui menetlusdokumenti ei saa seda esitavast isikust olenematutel põhjustel edastada elektrooniliselt, koostatakse see paberkandjal ja esitatakse kohtu kantseleisse. Sel juhul esitatakse apellatsiooniteade kohtu kantseleisse. […]
Arvamused, teated või kohtukutsed esitatakse poolte advokaatidele elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui see on saatjast olenemata põhjusel võimatu.
Elektroonilist teabevahetust reguleeritakse pitsatihoidja määrusega.“
9 7. aprilli 2009. aasta määruse elektroonilise suhtlemise kohta esimese astme kohtutes (arrêté du 7 avril 2009 relatif à la communication par voie électronique devant les tribunaux de grande instance) artiklis 5 on ette nähtud, et „[k]ohtute elektroonilise suhtlemise süsteemi pääseb advokaat ühenduse abil sõltumatusse privaatsesse võrku, mille opereerimise eest vastutab Conseil national des barreaux’ (Riikliku Advokatuuride Nõukogu) ja mida nimetatakse „advokaatide privaatseks virtuaalvõrguks [RPVA]““.
10 Määruse artiklis 9 on sätestatud, et „[a]dvokaatide RPVA ühenduse turvalisuse tagab tuvastusseade. See seade põhineb sertifitseerimisteenusel, mis tagab füüsilisest isikust advokaadi staatuse autentimise […]. Seadmel on elektroonilise sertifikaadi kehtivuse kontrollimise funktsioon. Sertifikaadi väljastab elektroonilise sertifitseerimise teenuse pakkuja, kes tegutseb sertifitseerimisasutuse Conseil national des barreaux’ nimel.“
11 Praktikas teeb autentimise võimalikuks see, et advokaadi isiklik elektrooniline sertifikaat on ühendatud advokaatide riikliku registriga, mida uuendatakse automaatselt igapäevasel sünkroonimisel kõikide Prantsuse advokatuuride registritega.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
12 Prantsuse kodanik J.‑P. Lahorgue on Luksemburgi advokatuuri kuuluv advokaat.
13 J.‑P. Lahorgue palus Ordre des avocats du barreau de Lyon’il (Lyoni advokatuur) talle väljastada RPVA ruuter, mis hõlbustaks tal advokaadi kutsealal teenuseid piiriüleselt osutada.
14 Advokatuur ei rahuldanud J.‑P. Lahorgue’i taotlust põhjusel, et ta ei ole Ordre des avocats du barreau de Lyon’i (Lyoni advokatuur, Prantsusmaa) liige.
15 Seejärel palus J.‑P. Lahorgue Tribunal de grande instance de Lyon’il (Lyoni esimese astme kohus, Prantsusmaa) ajutiste meetmete kohaldamise menetluses kohustada nimelt Ordre des avocats du barreau de Lyon’i (Lyoni advokatuur, Prantsusmaa) nädala jooksul väljastama talle RPVA ruuter, selleks et ta saaks Prantsusmaal advokaadi kutsealal tegutseda täieõiguslikult ja Prantsuse advokaatidega samadel tingimustel, või selle kohustuse täitmata jätmise korral määrata talle trahv.
16 Kõnealuses ajutiste meetmete kohaldamise menetluses leidis J.‑P. Lahorgue, et vajaduse korral tuleb Euroopa Kohtult paluda vastust küsimusele, kas nõuetekohaselt liikmesriigi advokatuuri kuuluvale advokaadile RPVA ruuteri väljastamisest keeldumine üksnes põhjusel, et advokaat ei kuulu selle liikmesriigi advokatuuri, kus ta teenuseid vabalt osutava isikuna soovib advokaadi kutsealal tegutseda, on vastuolus direktiivi 77/249 artikliga 4, kuna keeldumine on diskrimineeriv meede, mis võib takistada teenuseid vabalt osutava isikuna kutsealal tegutsemist.
17 Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas Ordre des avocats du barreau de Lyon’i (Lyoni advokatuur, Prantsusmaa) keelduv otsus on liidu õigusega kooskõlas.
18 Iseäranis tõdeb kohus, et kuna kriminaal- või sotsiaalasjades õiguskaitsevahendite kasutamist ei ole teise liikmesriigi advokaadi jaoks piiratud kohustusega tegutseda koos advokaadiga, kes on asjaomase kohtu piirkonna advokatuuri liige, siis ei pruugi teenuste osutamise vabadusega kooskõlas olla see, kui teise liikmesriigi advokaadile pannakse kohustus pöörduda teise advokaadi poole, kui RPVA ruuteri abil vaba juurdepääs kohtule võimaldaks tal seda vabadust teostada.
19 Neil asjaoludel otsustas Tribunal de grande instance de Lyon (Lyoni esimese astme kohus, Prantsusmaa) peatada menetluse ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas advokaadile, kes nõuetekohaselt kuulub selle liikmesriigi advokatuuri, kus ta soovib teenuseid vabalt osutava isikuna advokaadi kutsealal tegutseda, RPVA ruuteri väljastamisest keeldumine on direktiivi 77/249 artikliga 4 vastuolus seetõttu, et see on diskrimineeriv meede, mis võib takistada teenuseid vabalt osutava isikuna kutsealal tegutsemist juhtudel, kus see kohalik advokaat ei ole seadusega nõutav?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
20 Nagu Prantsuse valitsus ja kohtujurist õigesti märkisid, sisaldab eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnastatud küsimus kinnitust, mis ei vasta põhikohtuasja hageja olukorrale, kuna küsimuses on kõne all olukord, kus advokaat „kuulub selle liikmesriigi advokatuuri, kus ta soovib teenuseid vabalt osutava isikuna advokaadi kutsealal tegutseda“, millega ei ole J.‑P. Lahorgue’i puhul tegemist.
21 Ent ELTL artiklis 267 sätestatud siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses on Euroopa Kohtu ülesanne anda siseriiklikule kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetletav kohtuasi lahendada, ning seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul temale esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastada (kohtuotsus, 20.10.2016, Danqua, C‑429/15, EU:C:2016:789, punkt 36).
22 Kuna Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt puudub Euroopa Kohtul õigus ELTL artikli 267 alusel algatatud menetluse raames otsustada liikmesriigi õigusnormide kokkusobivuse üle liidu õigusega (vt eelkõige kohtuotsus, 19.3.2015, OTP Bank, C‑672/13, EU:C:2015:185, punkt 29), tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimust järelikult mõista nii, et viimane soovib oma küsimusega sisuliselt teada, kas RPVA ruuteri väljastamisest keeldumise otsus, mille on liikmesriigi pädev asutus advokaadi suhtes, kes nõuetekohaselt kuulub teise liikmesriigi advokatuuri, teinud üksnes põhjusel, et see advokaat ei kuulu advokatuuri esimeses liikmesriigis, kus ta soovib teenuseid vabalt osutava isikuna oma kutsealal tegutseda, kujutab endast teenuste osutamise vabaduse piirangut direktiivi 77/249 artikli 4 tähenduses, kuna kõnealune keeldumine on – juhul kui seaduses ei ole sätestatud kohustust tegutseda koos teise advokaadiga – diskrimineeriv meede, mis võib takistada teenuseid vabalt osutava isikuna kutsealal tegutsemist.
23 Euroopa Kohtule esitatud toimiku materjalidest selgub, et elektroonilist suhtlemist on lubatud kasutada teatud menetluses, millest mõni puudutab kriminaal- või sotsiaalvaldkonda ning milles advokaadi poolt esindamine ei ole kohustuslik, see tähendab eelotsusetaotluses silmas peetud menetlused. Kõnealust suhtlusvahendit on lubatud kasutada ainult Prantsuse advokatuuri kuuluvatel advokaatidel. Põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal oli seda suhtlusvahendit üldjuhul lubatud kasutada vaid selle kohtu tööpiirkonna advokaatidel, kuhu kuulub advokatuur, mille liikmed nad on. Teisest liikmesriigist pärit advokaadil on dokumente lubatud esitada vaid kohtu kantseleisse või posti teel.
24 Siinkohal tuleb meelde tuletada, et ELTL artikli 56 kohaselt tuleb kõrvaldada kõik teenuste osutamise vabaduse piirangud, selleks et teenuste osutajal oleks – nagu see on ette nähtud ELTL artikli 57 kolmandas lõigus – võimalik tegeleda oma tegevusega riigis, kus seda teenust osutatakse, samadel tingimustel, mis see riik on seadnud oma kodanikele (vt selle kohta kohtuotsus, 10.7.1991, komisjon vs. Prantsusmaa, C‑294/89, EU:C:1991:302, punkt 25).
25 Viimati nimetatud sätet on advokaadi teenuste osutamise vabaduse valdkonnas täpsustatud direktiiviga 77/249, mille artikli 4 lõike 1 kohaselt peab kliendi esindamine kohtumenetluses teises liikmesriigis toimuma „vastuvõtvas liikmesriigis sealsetele juristidele kehtestatud tingimuste kohaselt“, kusjuures välistatud on „nõue elukoha või kutseorganisatsiooni kuulumise kohta vastuvõtvas liikmesriigis“ (vt selle kohta kohtuotsus, 11.12.2003, AMOK, C‑289/02, EU:C:2003:669, punkt 29).
26 Lisaks tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et ELTL artikliga 56 on välistatud niisuguse siseriikliku normi kohaldamine, mis ilma objektiivse põhjenduseta piirab teenuste osutajal tõhusalt kasutada teenuste osutamise vabadust (vt kohtuotsus, 14.1.2016, komisjon vs. Kreeka, C‑66/15, ei avaldata, EU:C:2016:5, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika). Teenuste osutamise vabaduse piirangud on sellised siseriiklikud meetmed, mis keelavad või takistavad selle vabaduse kasutamist või muudavad selle vähem atraktiivseks (vt kohtuotsus, 14.1.2016, komisjon vs. Kreeka, C‑66/15, EU:C:2016:5, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Siinkohal tuleb märkida, et keeldumine väljastada RPVA ruuter advokaadile, kes ei kuulu Prantsuse advokatuuri, takistab advokaadil teenuste osutamise vabaduse kasutamist või muudab selle vähem atraktiivseks.
28 Kuna niisugune advokaat ei saa kasutada menetluste digitaliseerimise teenust, peab ta kas dokumendid esitama kohtu kantseleisse või posti teel või kasutama sellise advokaadi abi, kes kuulub Prantsuse advokatuuri ja kellel on RPVA ruuter. Elektroonilisele suhtlemisele alternatiivsed suhtlemisviisid on aga piiravamad ning üldjuhul kallimad kui elektrooniline suhtlemine.
29 Seega kujutab keeldumine väljastada RPVA ruuter advokaadile, kes ei kuulu Prantsuse advokatuuri, endast teenuste osutamise vabaduse piirangut ELTL artikli 56 tähenduses.
30 Võttes siiski arvesse selle teenuse eripära, mida osutab isik, kes ei ole pärit liikmesriigist, mille territooriumil teenust osutatakse, ei saa advokaate puudutavat nõuet, et asjaomane isik peab kuuluma kohalikku advokatuuri, selleks et ta saaks kasutada menetluste digitaliseerimise teenust, lugeda ELTL artiklitega 56 ja 57 vastuolus olevaks, kui see nõue on objektiivselt vajalik, et kaitsta üldist huvi, mis eelkõige on seotud õigusemõistmise nõuetekohase toimimisega (vt analoogia alusel kohtuotsus, 3.12.1974, van Binsbergen, 33/74, EU:C:1974:131, punktid 11, 12 ja 14). Selles kontekstis tulebki direktiivi 77/249 tõlgendada (vt analoogia alusel kohtuotsus, 25.2.1988, komisjon vs. Saksamaa, 427/85, EU:C:1988:98, punkt 13).
31 Lisaks selgub Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et siseriiklikud meetmed, mis võivad takistada EL toimimise lepinguga tagatud põhivabaduste teostamist või muuta selle vähem atraktiivseks, võivad siiski olla lubatud tingimusel, et nendega taotletakse ülekaaluka üldise huvi eesmärki, need on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad ega lähe kaugemale kui selle saavutamiseks vajalik (vt selle kohta kohtuotsused, 5.12.2006, Cipolla jt, C‑94/04 ja C‑202/04, EU:C:2006:758, punkt 61, ning 11.12.2014, komisjon vs. Hispaania, C‑678/11, EU:C:2014:2434, punkt 42), arvestades et siseriiklik õigusakt on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv üksnes juhul, kui see vastab tõepoolest huvile saavutada see eesmärk ühtselt ja süstemaatiliselt (vt kohtuotsus, 13.2.2014, Sokoll‑Seebacher, C‑367/12, EU:C:2014:68, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 Selleks et põhjendada teenuste osutamise vabaduse piirangut, mis on tingitud keeldumisest väljastada RPVA ruuter advokaadile, kes ei kuulu Prantsuse advokatuuri, tuginevad CNB ja Prantsuse valitsus hea õigusemõistmise põhimõttele. Prantsuse valitsus leiab, et vastav piirang on põhjendatud ka õigusteenuste lõppsaaja kaitsega.
33 Prantsusmaal on nimelt igal advokaadil oma elektrooniline sertifikaat, mis võimaldab tal tõendada, et ta on Prantsuse advokatuuri kuuluv advokaat ja et tal on õigus tegutseda oma kutsealal. Iga advokaadi elektrooniline sertifikaat on ühendatud advokaatide riikliku registriga, mida uuendatakse automaatsel igapäevasel sünkroonimisel kõikide Prantsuse advokatuuride registritega. Iga advokaadi elektrooniline sertifikaat on seega kehtiv seni kuni advokaat on kantud advokaatide riiklikku registrisse. Seevastu niipea, kui advokaat ei ole registrisse enam kantud, näiteks on ta kustutatud advokatuurist, kuhu ta kuulus, kaotab tema elektrooniline sertifikaat kehtivuse.
34 Siinkohal tuleb märkida, et esiteks tarbijate, eelkõige õigusnõustajate osutatavate õigusteenuste saajate kaitsmine ning teiseks hea õigusemõistmine on eesmärgid, mis kuuluvad eesmärkide hulka, mida võib lugeda ülekaalukaks üldiseks huviks, millega saab põhjendada teenuste osutamise vabaduse piirangut (vt selle kohta kohtuotsus, 5.12.2006, Cipolla jt, C‑94/04 ja C‑202/04, EU:C:2006:758, punkt 64).
35 Nagu kohtujurist sisuliselt märkis oma ettepaneku punktis 55, on asjassepuutuva isiku kui õigusteenuste lõpptarbija kaitsmine ja hea õigusemõistmine paratamatult seotud teenuseosutajate kontrolli nõuetega.
36 Tuvastamissüsteem, millel põhineb RPVA ning millega tagatakse, et ühenduse RPVA‑ga saavad vaid advokaadid, kes oma kutsealal tegutsemiseks vastavad nõutavatele tingimustele, on seega iseenesest sobilik, et tagada nii õigusteenuste saajate kaitse kui hea õigusemõistmise eesmärkide saavutamine.
37 Mis puudutab seda, kas keeldumine väljastada RPVA ruuter advokaadile, kes on pärit teisest liikmesriigist, on proportsionaalne, siis märgib Prantsuse valitsus, et keeldumine on selgitatav asjaoluga, et kohtumenetluste digitaliseerimist reguleerivate õigusnormide kehtivat redaktsiooni arvestades puudub koostalitusvõime advokaatide registrite vahel, mis võivad olla olemas erinevates liikmesriikides. Järelikult on ühenduse korral RPVA‑ga võimalik tuvastamissüsteemis kontrollida elektroonilise sertifikaadi kehtivust üksnes nende advokaatide puhul, kes kuuluvad Prantsuse advokatuuri.
38 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on hinnata, kas käesoleval juhul on võimalik – vajaduse korral teatud korra alusel – anda teisest liikmesriigist pärit advokaadi kasutusse RPVA ruuter, tingimusel et asjassepuutuva isiku kui õigusteenuste lõpptarbija kaitse ning hea õigusemõistmine on tagatud samal määral kui advokaatide puhul, kes kuuluvad Prantsuse advokatuuri. Sellisel juhul ei ole põhikohtuasjas kõne all olev teenuste osutamise vabaduse piirang põhjendatud.
39 Pealegi tuleb märkida, et nagu selgub Euroopa Kohtule esitatud toimiku materjalidest, on menetlustes, kus advokaadi esindamine ei ole kohustuslik ning millega on tegemist põhikohtuasjas, asja läbi vaatavale kohtule menetlusdokumentide elektrooniliselt esitamine vabatahtlik. Nii võib iga advokaat, sealhulgas teisest liikmesriigist pärit advokaat edastada kohtule oma menetlusdokumendid kantselei kaudu või posti teel, samas kui üksnes asjaomase kohtu tööpiirkonna advokaadil on võimalus vajaduse korral elektrooniliselt suhelda.
40 Kui aga ilmneb, et dokumentide edastamisel kantselei kaudu või posti teel ei nõuta süstemaatiliselt ja järjekindlalt advokaadi staatuse kontrollimist, selleks et tagada niisugune kasutaja kontroll, mis vastab RPVA süsteemi rakendamisel toimuvale, siis ei saa keeldumist väljastada RPVA ruuter advokaadile, kes on pärit mõnest muust liikmesriigist kui Prantsuse Vabariik, lugeda õigusteenuste saajate kaitse ja hea õigusemõistmise eesmärkidega kooskõlas olevaks.
41 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kõnealust võrdväärsuse kriteeriumi arvesse võttes hinnata, kas põhikohtuasjas kõne all olev teenuste osutamise vabaduse piirang on nende eesmärkidega kooskõlas. Kui see ei ole nii, siis ei ole põhikohtuasjas kõne all olev teenuste osutamise vabaduse piirang põhjendatud.
42 Eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimusele vastata, et RPVA ruuteri väljastamisest keeldumise otsus, mille on liikmesriigi pädev asutus advokaadi suhtes, kes nõuetekohaselt kuulub teise liikmesriigi advokatuuri, teinud üksnes põhjusel, et see advokaat ei kuulu advokatuuri esimeses liikmesriigis, kus ta soovib oma kutsealal teenuseid vabalt osutava isikuna tegutseda, kujutab – juhul kui seaduses ei ole sätestatud kohustust tegutseda koos teise advokaadiga – endast teenuste osutamise vabaduse piirangut direktiivi 77/249 artikli 4 tähenduses koostoimes ELTL artikli 56 ja artikli 57 kolmanda lõiguga. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas vastav keeldumisotsus, arvestades selle tegemise konteksti, tegelikult vastab tarbijakaitse ja hea õigusemõistmise eesmärkidele, millega võib keeldumine olla põhjendatud, ning kas sellega kaasnevad piirangud ei ole neid eesmärke arvestades ebaproportsionaalsed.
Kohtukulud
43 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:
Otsus, millega keeldutakse väljastamast ruuterit, millega pääseda réseau privé virtuel des avocats’sse (advokaatide privaatne virtuaalvõrk), ning mille on liikmesriigi pädev asutus advokaadi suhtes, kes nõuetekohaselt kuulub teise liikmesriigi advokatuuri, teinud üksnes põhjusel, et see advokaat ei kuulu advokatuuri esimeses liikmesriigis, kus ta soovib oma kutsealal teenuseid vabalt osutava isikuna tegutseda, kujutab – juhul kui seaduses ei ole sätestatud kohustust tegutseda koos teise advokaadiga – endast teenuste osutamise vabaduse piirangut nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta artikli 4 tähenduses koostoimes ELTL artikli 56 ja artikli 57 kolmanda lõiguga. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas vastav keeldumisotsus, arvestades selle tegemise konteksti, tegelikult vastab tarbijakaitse ja hea õigusemõistmise eesmärkidele, millega võib keeldumine olla põhjendatud, ning kas sellega kaasnevad piirangud ei ole neid eesmärke arvestades ebaproportsionaalsed.
Bay LarsenVilarasMalenovský
SafjanŠváby
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 18. mail 2017 Luksemburgis
KohtusekretärPresident
A. Calot EscobarL. Bay Larsen
Allkirjad