Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Warszawy-Woli w Warszawie (Poola) 10. detsembril 2019 – E. Sp. z o.o versus K.S.

(kohtuasi C-904/19)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Rejonowy dla Warszawy-Woli w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

Hageja: E. Sp. z o.o

Kostja: K.S.

Eelotsuse küsimused

1.    Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes1 artikli 7 lõiget 1 ja selle põhjendusi 20 ja 24, mille kohaselt peaksid lepingud olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles ning tarbijale tuleks anda tegelik võimalus kõigi tingimustega põhjalikult tutvuda, kusjuures kahtluse korral tuleks kohaldada tarbijale kõige soodsamat tõlgendust ning liikmesriikide kohtutel või haldusasutustel peavad olema piisavad ja tõhusad vahendid, et ebaõiglaste tingimuste seadmist tarbijalepingutes takistada, koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ2 , mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, artikli 10 lõigetega 1 ja 2 ning selle direktiivi põhjendusega 31 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus tsiviilmenetluse seadustiku (Kodeks postępowania cywilnego) artikli 339 lõike 2 selline tõlgendus, et tsiviilmenetluse seadustiku artikli 339 lõike 2 sätted võimaldavad: teha tagaseljaotsuse tarbijalaenu tagasimaksmise asjas ka juhul, kui hageja ei ole esitanud tarbijalaenu lepingut ning seetõttu ei ole analüüsitud, kas see leping sisaldab võimalikke ebaõiglasi lepingutingimusi, ja kui ei ole kontrollitud, kas leping sisaldab kõiki seadusega nõutavaid elemente, võimaldades samas toetuda tagaseljaotsust tehes vaid hageja poole väidetele asjaolude kohta, analüüsimata asitõendeid „põhjendatud kahtluste“ seisukohalt selle õigusnormi tähenduses?

Kas Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2015. aasta otsuse ERSTE Bank Hungary (C-32/14, EU:C:2015:637, punkt 62), 10. septembri 2014. aasta otsuse Kušionova (C-34/13, EU:C:2014:2189, punkt 56), 6. oktoobri 2009. aasta otsuse Asturcom Telecomunicaciones (C-40/08, EU:C:2009:615, punkt 47) alusel on võimalik tõlgendada tsiviilmenetluse seadustiku artikli 339 lõiget 2 ka nii, et on võimalik kuulutada tagaseljaotsus välja tarbijalaenu tagasimaksmise asjas, milles hageja ei ole lisanud hagile lepingut, uurimata, kas see leping võib sisaldada ebaõiglasi lepingutingimusi, samuti kontrollimata, kas leping sisaldab kõiki seadusega nõutavaid elemente, toetudes vaid hageja poole väidetele asjaolude kohta?

2.    Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 7 lõiget 1 ja selle põhjendusi 20 ja 24, mille kohaselt peaksid lepingud olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles ning tarbijale tuleks anda tegelik võimalus kõigi tingimustega põhjalikult tutvuda, kusjuures kahtluse korral tuleks kohaldada tarbijale kõige soodsamat tõlgendust ning liikmesriikide kohtutel või haldusasutustel peavad olema piisavad ja tõhusad vahendid, et ebaõiglaste tingimuste seadmist tarbijalepingutes takistada, koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ, artikli 10 lõigetega 1 ja 2 ning selle direktiivi põhjendusega 31 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus tsiviilmenetluse seadustiku artikli 339 lõike 2 selline tõlgendus, et tsiviilmenetluse seadustiku artikli 339 lõike 2 sätted takistavad liikmesriigi kohtul analüüsida hageja esitatud tarbijalaenu lepingut veendumaks, et leping ei sisalda ebaõiglasi lepingutingimusi, kontrollida, et leping sisaldab kõiki seaduses ette nähtud elemente, võimaldades samas tagaseljaotsust tehes toetuda vaid hageja poole väidetele asjaolude kohta, analüüsimata asitõendeid „põhjendatud kahtluste“ seisukohalt selle õigusnormi tähenduses?

Kas Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2015. aasta otsuse ERSTE Bank Hungary (C-32/14, EU:C:2015:637, punkt 62), 10. septembri 2014. aasta otsuse Kušionova (C-34/13, EU:C:2014:2189, punkt 56), 6. oktoobri 2009. aasta otsuse Asturcom Telecomunicaciones (C-40/08, EU:C:2009:615, punkt 47) põhjal on võimalik tõlgendada tsiviilmenetluse seadustiku artikli 339 § 2 ka nii, et tagaseljaotsuse saab teha ka tarbijalaenu tagasimaksmise asjas, uurimata hageja poolt hagile lisatud lepingut ja veendumata, kas see leping võib sisaldada ebaõiglasi lepingutingimusi, samuti kontrollimata, kas leping sisaldab kõiki seadusega nõutavaid elemente, toetudes vaid hageja poole väidetele asjaolude kohta?

____________

1 EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02,lk 288.

2 ELT 2008, L 133, lk 66