Language of document :

Euroopa Komisjoni 27. detsembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 18. oktoobri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-640/16: GEA Group AG versus komisjon

(kohtuasi C-823/18 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjoni (esindajad: T. Christoforou, P. Rossi, V. Bottka)

Teine menetlusosaline: Gea Srl

Apellandi nõuded

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

mõista kõik käesoleva menetluse ja esimese astme kohtumenetlusega seotud kohtukulud välja GEA’lt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitab komisjon kaks väidet:

Komisjon väidab, et Üldkohus pani toime kaks õigusnormi rikkumist. Esiteks kohaldas ta vääralt võrdse kohtlemise põhimõtet, eiras ettevõtja mõistet ning solidaarvastutust käsitlevat kohtupraktikat ning tegi vea ka seoses tagajärgedega, mis on trahvi vähendamisel, mida saab võimaldada ainult rikkumise toime pannud ettevõtja endisele tütarettevõtjale. Täpsemalt leiab komisjon, et vaidlustatud kohtuotsuses kaldus Üldkohus kõrvale Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt tuleneb kõikidele juriidilistele isikutele ühise trahviosa eest solidaarse vastutuse mõiste ELTL artikli 101 tähenduses ettevõtja mõistest (vt kohtuotsus C-231/11 P, Siemens Österreich, punkt 57). Järelikult vastutavad rikkumise toimepanemise ajal samasse ettevõtjasse kuuluvad juriidilised isikud juba määratluse poolest solidaarselt trahvi eest, mis vastab ettevõtja osalemisele rikkumises (maksimumsumma ulatuses, mille eest iga juriidiline isik isiklikult vastutab). Kohtuotsuse loogika aluseks on solidaarvastutuse omavahelise jaotuse teooria analoogia alusel kohaldamine, mille eesmärk on ka välistada kaasvõlgnike vastutus osa solidaarselt määratud trahvi eest. Kuid selle teooria lükkas Euroopa Kohus tagasi kohtuasjas C-231/11 P, Siemens Österreich, ja liidetud kohtuasjades C-247/11 P ja C-253/11 P, Areva. Lisaks eirab kohtuotsus kohtupraktikat, mille kohaselt ei saa emaettevõtjale kohaldada endise tütarettevõtja 10% madalamat ülempiiri (C-50/12 P, Kendrion, punktid 58, 68 ja 70). Järelikult on kohtuotsuses Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika tõlgendamisel ja kohaldamisel rikutud õigusnorme, see toob kaasa õigusliku ebakindluse ning mõjutab kaalutlusruumi, mis on komisjonil ettevõtjale ELTL artikli 101 rikkumise eest määratavate trahvide kindlaksmääramisel.

Teiseks on komisjon seisukohal, et Üldkohus tegi vea, kui ta leidis, et tähtaeg, mis on ette nähtud trahvi maksmiseks kõikidele ettevõtjasse kuuluvatele solidaarselt vastutavatele juriidilistele isikutele (sh emaettevõtja GEA), hakkab uuesti kulgema alates selle muutmisotsuse teatavakstegemisest, millega vähendatakse neist juriidilistest isikutest üksnes ühe (GEA endine tütarettevõtja ACW) trahvi. Tegemist on õigusnormi rikkumisega, kuna komisjonil on õigus vähendada muutmisotsusega solidaarselt vastutavatest juriidilistest isikutest üksnes ühe trahvi, kui esineb sisuline viga, mis puudutab ainult seda juriidilist isikut, ilma et ta peaks muutma ülejäänud juriidiliste isikute trahve otsuse muudes osades. Samuti on komisjonil õigus (kuid ta ei ole selleks kohustatud) määrata sellistel asjaoludel ühele või mitmele juriidilisele isikule uus tähtaeg, milleks võib olla kuupäev, mis on varasem viimase muutmisotsuse teatavakstegemise kuupäevast. Seda seetõttu, et trahvi muutmine ei tähenda, et trahv asendatakse. Samamoodi, kui Euroopa Kohus vähendab juriidilise isiku trahvi, ei tähenda see, et määratakse uus trahv ja uus tähtaeg (kohtuasi C-523/15 P, WDI, punktid 29-48 ja 63-68 ning kohtuasi T-275/94, Groupement des cartes bancaires, punktid 60 ja 65). Kui kohtuotsus jäetakse muutmata, võivad selle aluseks olevad vead kahjustada komisjoni trahvide hoiatavat mõju, kuna see tähendaks, et ühe adressaadi trahvi muutmine toob kaasa sellest intressist ilmajäämise, mis on tekkinud kogu ettevõtja tasandil jõusse jäänud trahvi osalt.

Viimaks, kohtuotsus on ebaselge ja ebapiisavalt põhjendatud mõlemast apellatsioonkaebuse väite aspektist.

____________