M-Sansz Kereskedelmi, Termelő és Szolgáltató Kft. (M-Sansz Kft.) 3. detsembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (seitsmes koda) 28. septembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-709/17, M-Sansz versus komisjon
(kohtuasi C-757/18 P)
Kohtumenetluse keel: ungari
Pooled
Apellant: M-Sansz Kereskedelmi, Termelő és Szolgáltató Kft. (M-Sansz Kft.) (esindaja: advokaat L. Ravasz)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
M-Sansz Kft. palub oma apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul
tühistada Üldkohtu (seitsmes koda) 28. septembri 2018. aasta kohtumäärus T-709/17 ning lükata oma kohtuotsusega kostja vastuvõetamatuse vastuväide tagasi ja rahuldada hageja hagi selliselt, et tuvastada komisjoni otsuste SA.29432 [(CP 290/2009) SA.45498 [(FC/2016) suhtes esimese võimalusena, et nimetatud otsustes ei ole riigiabi tunnistatud siseturuga kokkusobimatuks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, teise võimalusena, et vaidlustatud otsused ei kujuta endast Fővárosi Törvényszéki kohtuasjas nr 23.P.25.843/2016 hagejat puudutavaid õigusakte, mis tekitavad õiguslikke tagajärgi, mistõttu hageja ei ole neist otseselt ja isiklikult puudutatud, kuna tema kahju hüvitamise nõue on esitatud põhjendusel, et riigiabi on antud ELTL artikli 107 lõiget 1 rikkudes, mitte aga tuginedes ELTL artikli 107 lõike 3 rikkumisele. Lisaks, juhul kui vaidlustatud otsused tunnistatakse hageja suhtes ELTL artikli 107 lõike 1 alusel esitatud hagiga seoses õigusaktideks, siis rahuldada hagi selliselt, et tunnistada vaidlustatud otsused tühiseks, kuna Ungari ametiasutuste poolt antud riigiabi rikub ELTL artikli 107 lõiget 1 (tühistamine);
lisaks palub ta Euroopa Kohtul juhul, kui ta leiab, et sisulist kohtuotsust ei ole võimalik teha, tühistada Üldkohtu eelnimetatud kohtumäärus ja saata asi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks;
peale selle palub ta Euroopa Kohtul jätta 1. punktis esitatud nõuete kohta otsuse tegemisel kostja esimese ja teise astme menetluses kantud kohtukulud tema enda kanda.
Väited ja peamised argumendid
ELTL artikli 263, rasvases kirjas välja toodud eeskirjade ja kohtupraktika rikkumine vastavalt allpool esitatud asjaoludele:
Hageja, Ungari ettevõtja, esitas kaebuse menetluse alustamiseks asjades SA.29432 ja SA.45498. Ta väitis oma kaebustes, et riigiabi on õigusvastane seoses isikute, kelle hulka kuulub ka hageja, diskrimineeriva kohtlemisega järgmiselt: isikute tegevus Ungaris on sama, isikute kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil asuv tegevuskoht on sama, nii abisaajad äriühingud kui ka diskrimineerimise ohvriks sattunud äriühingud pakuvad tööd puuetega töötajatele, õigusvastase riigiabi summa on põhjendamatult ja õigusvastaselt suur. Hageja väitel ei ole komisjon neis menetlustes teinud otsuseid, vähemasti mitte selliseid otsuseid, mis oleks tema suhtes avaldanud õiguslikku mõju. Kaebuses nimetatud Ungari kohtuvaidluses (Fővárosi Törvényszéki kohtuasi nr 23.P.25.843/2016) palus hageja hüvitada temale õigusvastase riigiabi andmisega tekitatud kahju, nii et käesoleva kohtumenetluse tulemus mõjutab ilmselgelt selles kohtuasjas tehtavat otsust. Oluline on, et sellised õigusaktid, mida ei saa lugeda õiguslikus tähenduses komisjoni otsusteks, ei määraks riigisisese kohtuvaidluse tulemust. Neis otsustes ei tuvastatud riigiabi kokkusobivust ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, neid ei saa lugeda õigusaktiks, mille eesmärk on tekitada hageja suhtes siduvaid õiguslikke tagajärgi ning seetõttu ei ole hageja otseselt ja isiklikult puudutatud pool, kuna hageja esitas kahju hüvitamise hagi põhjendusel, et riigiabi andmine rikub ELTL artikli 107 lõiget 1, mitte põhjendusel, et see rikub ELTL artikli 107 lõiget 3.
Hageja vastas selles kohtuasjas kohtuotsuse Plaumann (C-25/62) tingimustele. Hageja oli tõendanud, et ta on „puudutatud isik“ ELTL artikli 263 neljanda lõigu ja ELTL artikli 108 lõike 2 ning määruse 2015/15891 artikli 1 punkti h tähenduses, kohtuasjas C-83/09 P ei pidanud Euroopa Kohus konkurendiks kvalifitseerimiseks vajalikuks isegi sarnast tegevusala.
Menetlussätete rikkumised (rasvases kirjas välja toodud sätete rikkumised) järgmistel asjaoludel:
Lisaks, kui Üldkohus ei lugenud puutumuse tõendamiseks vastuvõetavaks lisatud tabeleid ega muid selgitusi, siis oleks ta pidanud kohaldama Üldkohtu kodukorra artikli 83 lõikeid 1–3, artikli 88 lõiget 1, artikli 89 lõiget 1, lõike 2 punkte a-c, lõike 3 punkte a ja d, lõiget 4 ja artikli 92 lõiget 1 ning ta oleks pidanud hagejale sellest teatama. Seetõttu ei ole õiguspärane, et Üldkohus ei teinud otsust omal algatusel, kuigi Ungarile heideti Sargentini-aruandes, mis käsitleb muu hulgas ka vaadeldavat ajavahemikku, ette õigusriigi põhimõtte – sealhulgas majandusliku õigusriigi põhimõtte – väärtuste rikkumist (lõigud 12, 13, 22 ja 23).
____________
1 Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9).