Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Audiencia Provincial de Zaragoza (Hispaania) 9. jaanuaril 2019 – Ibercaja Banco, S.A. versus TJ ja UK

(kohtuasi C-13/19)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Audiencia Provincial de Zaragoza

Põhikohtuasja pooled

Apellant: Ibercaja Banco, S.A.

Vastustajad: TJ ja UK

Eelotsuse küsimused

1.    Kas direktiivi 93/131 artiklit 3 arvestades võib intressi alammäära tingimuse muutmist faktilistes asjaoludes kirjeldatud kokkuleppe kujul kvalifitseerida lepingu sõlmimise tüüptingimuseks?

2.    Kas samadel asjaoludel saab kvalifitseerida lepingu sõlmimise tüüptingimuseks panga vastu nõuete esitamisest loobumist, s.t kas lepingutingimus, mille on koostanud ettevõtjast müüja või teenuste osutaja, kes teeb pakkumuse, üldiselt ja mille sisu ei ole lepinguga liituvale tarbijale selgitatud, võib kvalifitseerida lepingu sõlmimise tüüptingimuseks?

3.    Kas sellises olukorras, kui sellel tüüptingimusel on tarbija jaoks olulised tagajärjed, oleksid direktiivi 93/13 artiklites 3 ja 4 nõutud majandusliku koormuse selguse, läbipaistvuse ja tegeliku arusaadavuse ning lepingueelse teavitamise ja eraldi kokku leppimise nõuded täidetud?

4.    Kas teatava lepingutingimuse ebaõigluse hindamisel aluseks võetav lepingueelse teavitamise nõue (direktiivi [93/13] artiklid 3 ja 4) peab siis, kui lepitakse kokku eeldatavalt õigustühise tingimuse kohandamine, olema ühesugune või koguni rangem (kohandamise konkreetsed majanduslikud tagajärjed, teavitamine sellekohasest sedastatud kohtupraktikast ja selle konkreetsetest tagajärgedest jne)?

5.    Kas tarbija poolt käsitsi tehtud ärakiri, milles on ära toodud potentsiaalselt õigustühise lepingutingimuse kohandamine, on direktiivi [93/13] artiklites 4 ja 5 nõutud lepingueelse teavitamise ja selguse nõude täitmiseks piisav, selleks et eeldatavalt õigustühist lepingutingimust kohandada?

6.    Kas asjaolule, et kohandamise või kokkuleppe algatus tuleb panga poolt ja dokumenti ei ole lubatud pangakontorist välja viia muidu, kui ainult tarbija poolt allkirjastatult, tuleb kohandamisklausli võimaliku ebaõiglase laadi hindamisel omistada erilist tähtsust (direktiivi [93/13] artiklid 4 ja 5)?

7.    Kas ebaõigluse tõttu eeldatavalt õigustühist lepingutingimust võib kohandada (mittesiduvuse põhimõte)?

8.    Kas tarbijalt [võib] nõuda, et ta loobuks nõuete esitamisest lepingutingimuste suhtes, mis on seetõttu, et need on ebaõiglased, eeldatavalt õigustühised (direktiivi [93/13] artikkel 3 koostoimes direktiivi 93/13 lisa punkti 1 alapunktiga q ja selle direktiivi artiklis 6 sätestatud mittesiduvuse põhimõte)?

9.    Kui vastus on jaatav, siis kas lepingueelse teavitamise nõue peab [sel juhul] olema samasugune, nagu on nõutav algse kokkuleppe sõlmimise ajal, või rangem?

10.    Kas lepingueelse teavitamise nõude kohaselt (direktiivi [93/13] artiklid 4 ja 5) ei või nõuete esitamisest loobumise klauslit käsitleda dokumentides teisejärgulise ja kõrvalisena (direktiivi [93/13] artiklid 3, 4 ja 5)?

11.    Kas eeldatavalt õigustühiste lepingutingimuste kohandamise kehtivus ja nende tühiseks tunnistamise nõuete esitamisest loobumine ning nende tagajärjed oleksid vastuolus pakkumusi tegeva ettevõtja suhtes avalduva hoiatava mõjuga (direktiivi [93/13] artikkel 7 ja [21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus2 Gutiérrez Naranjo jt, C-154/15).

12.    Kas ebaõigluse tõttu eeldatavalt õigustühise lepingutingimuse võib direktiivi 93/13 artiklite 3 ja 4 kohaselt muuta tarbijale, keda see lepingutingimus kahjustab, siduvaks kokkuleppega, mille [krediidi]asutus sõlmib kliendiga pärast seda lepingutingimust sisaldanud lepingu sõlmimist, et müüja või teenuste osutaja jätab ebaõiglase lepingutingimuse tarbija muu soorituse vastu kohaldamata? See tähendab, õigustühine lepingutingimus muudetakse – tarbijaga sõlmitud kokkuleppega asendada see lepingutingimus tema jaoks soodsama lepingutingimusega – kehtivaks. Kas seda laadi kokkulepe võib olla direktiivi [93/13] artikli 6 lõikega 1 vastuolus?

13.    Kas panga niisugune teguviis, nagu on kirjeldatud faktilistes asjaoludes, rikub direktiivi 2005/293 põhjenduses 14 ning artiklites 6 ja 7 sätestatud ebaausa tegevuse ja ebaausa kaubandustava keeldu?

____________

1 Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).

2 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus, Gutiérrez Naranjo jt (C-154/15, C-307/15 ja C-308/15, EU:C:2016:980).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT 2005, L 149, lk 22).