Stena Line Scandinavia AB 25. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-631/15: Stena Line Scandinavia versus komisjon

(kohtuasi C-175/19 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Stena Line Scandinavia AB (esindajad: advokat L. Sandberg-Mørch, solicitor P. Alexiadis)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Taani Kuningriik, Föreningen Svensk Sjöfart

Apellandi nõuded

Tühistada Üldkohtu 13. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-631/15 osas, milles see lükkas tagasi apellandi esimese ja kolmanda väite seoses Femern Landanlægile antud abiga; tema teise ja kolmanda väite seoses väitega, et komisjon rikkus õigusnormi või põrkus tõsiste raskustega osas, mis puudutab abi ergutavat mõju, faktipõhist ülevaadet protsessi kulgemisest, millele komisjon tugines oma hinnangus abi vajalikkuse suhtes, ja järeldust, et Femern A/S-ile antud abi ei tekita põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

Mõista apellandi kohtukulud välja vastustajalt ja jätta vastustaja kohtukulud tema enda kanda.

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab vaidlustatud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebust kuue väitega:

Esiteks, rikkudes ELTL artikli 107 lõiget 1 ja artikli 108 lõiget 2, järeldas Üldkohus vääralt, et komisjon ei rikkunud õigusnormi ega põrkunud tõsiste raskustega, kui ta järeldas, et A/S Femern Landanlægile antud riigigarantiid ja -laenud raudteeühenduse loomiseks Taani tagamaaga ei moonutanud konkurentsi, kuna asjaomane turg ei ole konkurentsile avatud.

Apellant väidab, et Üldkohtu väär järeldus põhineb neljal õigusnormi rikkumisel, millele vastavad neli järgmist väiteosa:

a)    Üldkohus rikkus õigusnormi, kui järeldas, et A/S Femern Landanlægile antud riigigarantiid ja –laenud ei kahjusta konkurentsi, kuigi püsiühendus (mida opereerib Femern A/S) ja raudteeühendus Taani tagamaaga (mida opereerib Femern Landanlæg) koos moodustavad ühe integreeritud projekti ja Femern A/S-ile antud riigigarantiid ja –laenud on juba konkurentsi moonutanud..

b)    Üldkohus rikkus õigusnormi, kui järeldas, et raudteeinfrastruktuuri käitamine Taanis ei ole de lege konkurentsile avatud.

c)    Üldkohus rikkus õigusnormi, kui järeldas, et raudteeinfrastruktuuri käitamine Taanis ei ole de facto konkurentsile avatud.

d)    Raudteeinfrastruktuuri ehitamise ja hooldamise turud, mis on konkurentsile avatud, on eraldiseisvad raudteeinfrastruktuuri kitsas tähenduses juhtimise ja käitamise turust.

Teiseks, rikkudes ELTL artikli 107 lõiget 1 ja artikli 108 lõiget 2, järeldas Üldkohus vääralt, et komisjon ei rikkunud õigusnormi ega põrkunud tõsiste raskustega, kui ta järeldas, et A/S Femern Landanlægile antud riigigarantiid ja -laenud raudteeühenduse rahastamiseks Taani tagamaaga ei kahjustanud liikmesriikidevahelist kaubandust.

Kolmandaks, rikkudes ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja artikli 108 lõiget 2, järeldas Üldkohus vääralt, et raudteeühenduse kulud tagamaaga võib lisada maksimaalse lubatud abi arvutusse seoses püsiühendusega (kokkusobivuse analüüsi raames), kuigi Üldkohtu hinnangul ei kujuta rongiühendusele tagamaaga antud vahendid endast riigiabi.

Neljandaks, rikkudes ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja artikli 108 lõiget 2, järeldas Üldkohus vääralt, et komisjon ei rikkunud õigusnormi ega põrkunud tõsiste raskustega, kui ta otsustas, et Femern A/S-ile antud abil oli ergutav mõju.

Viiendaks, rikkudes ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja artikli 108 lõiget 2, järeldas Üldkohus vääralt, et komisjon ei rikkunud õigusnormi ega põrkunud tõsiste raskustega, kui ta otsustas, et Taani ametivõimud olid esitanud piisava faktipõhise ülevaate protsessi kulgemisest, et saaks hinnata abi vajadust.

Kuuendaks rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta järeldas, et Femern A/S-ile antud abi ei too kaasa põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

____________