Kohtuasi C‑577/10

Euroopa Komisjon

versus

Belgia Kuningriik

Liikmesriigi kohustuste rikkumine – ELTL artikkel 56 – Teenuste osutamise vabadus – Siseriiklikud õigusnormid, millega kehtestatakse eelneva deklareerimise kohustus teistes liikmesriikides asutatud teenuseosutajatele, kes on füüsilisest isikust ettevõtjad – Kriminaalkaristused – Teenuste osutamise vabaduse piirang – Objektiivselt õigustatud eristamine – Üldise huviga seotud olulised nõuded – Pettuse ennetamine – Võitlus ebaausa konkurentsi vastu – Füüsilisest isikust ettevõtjate kaitse – Proportsionaalsus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 19. detsember 2012

1.        Liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi – Kohustuste rikkumise tõendamine – Komisjoni tõendamiskoormis – Oletused – Lubamatus – Hagi, mis puudutab siseriikliku sätte sisu ja rakendamist, mida liikmesriik ei eita – Tõenditele esitatavate nõuete täitmine

(ELTL artikkel 258)

2.        Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Keeld – Ulatus

(ELTL artikkel 56)

3.        Teenuste osutamise vabadus – Piirangud – Füüsilisest isikust ettevõtjate lähetamine – Eelneva deklareerimise kohustus vaid teistes liikmesriikides asutatud teenuseosutajatele – Õigustatus üldise huviga seotud oluliste nõuete alusel – Pettuse ennetamine, võitlus ebaausa konkurentsi vastu ja proportsionaalsus – Lubamatus

(ELTL artikkel 56)

1.        Vt otsuse tekst.

(vt punktid 34 ja 35)

2.        Vt otsuse tekst.

(vt punkt 38)

3.        ELTL artiklist 56 tulenevaid kohustusi rikub liikmesriik, kes kehtestab teises liikmesriigis asutatud füüsilisest isikust ettevõtjatest teenuseosutajatele kohustuse esitada enne vastavas liikmesriigis tegutsemist deklaratsioon.

Liidu tasandil ühtlustamata valdkonna siseriiklik normistik, mida kohaldatakse eranditeta kõigi selles liikmesriigis tegutsevate füüsiliste isikute või ettevõtjate suhtes, võib olla õigustatud sellest hoolimata, et sellega piiratakse teenuste osutamise vabadust, tingimusel et see on vastavuses ülekaaluka üldise huviga, mis ei ole kaitstud teenuseosutaja suhtes tema asukohaliikmesriigis kohaldatavate eeskirjadega, ja ainult niivõrd, kui see on eesmärgi saavutamise tagamiseks sobiv ega lähe kaugemale, kui on vajalik eesmärgi saavutamiseks.

Kuigi eesmärk võidelda pettuste vastu, sh sotsiaalvaldkonnas, ja ennetada kuritarvitusi – eelkõige avastada fiktiivseid füüsilisest isikust ettevõtjaid ning võidelda varjatud töösuhete vastu – võib olla seotud eesmärgiga kaitsta sotsiaalkindlustusskeemide finantstasakaalu, ennetada ebaausat konkurentsi ja sotsiaalset dumpingut ning kaitsta töötajaid, kaasa arvatud füüsilisest isikust ettevõtjatest teenuseosutajaid, ei saa üldine pettuse presumptsioon olla siiski piisav, et õigustada meedet, mis takistab EL toimimise lepingu eesmärkide saavutamist, ning vastava liikmesriigi kohustus on veenvalt põhjendada, mis põhjusel ei lähe niisugune regulatsioon kaugemale kui nende eesmärkide saavutamiseks vajalik.

(vt punktid 44, 45, 53, 55, 57 ja resolutsioon)