Kohtuasi C‑304/14

Secretary of State for the Home Department

versus

CS

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Upper Tribunal (Immigration and Asylum Chamber))

Eelotsusetaotlus – Liidu kodakondsus – ELTL artikkel 20 – Kolmanda riigi kodanik, kelle ülalpeetav on liidu kodanikust väikelaps – Elamisõigus liikmesriigis, mille kodanik laps on – Lapsevanema kriminaalkorras süüdimõistmine – Otsus vanema väljasaatmiseks, mille tagajärg on lapse kaudne väljasaatmine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (suurkoda), 13. september 2016

Liidu kodakondsus – Asutamislepingu sätted – Õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil – Sisenemis- ja elamisõigusele avaliku korra või julgeoleku huvides kehtestatud piirang – Liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt tuleb sellest riigist kolmandasse riiki välja saata kolmanda riigi kodanik, kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud, isegi siis, kui ta on selle liikmesriigi kodanikust väikelapse tegelik hooldaja, milles laps elab enda sünnist saadik, ilma et ta oleks kunagi kasutanud oma õigust vabalt liikuda – Kolmanda riigi kodaniku riigist väljasaatmise kohta tehtud otsus, mis kohustab seda last liidu territooriumilt lahkuma – Lubamatus – Piirid – Väljasaatmise otsuse tegemine tingimusel, et see põhineb nimetatud kodaniku isiklikul käitumisel – Lubatavus – Tingimused – Siseriikliku kohtu poolt teostatav kontroll

(ELTL artikkel 20; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7 ja artikli 24 lõige 2)

ELTL artiklit 20 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt tuleb sellest liikmesriigist kolmandasse riiki välja saata kolmanda riigi kodanik, kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud, isegi siis, kui ta on selle liikmesriigi kodanikust väikelapse tegelik hooldaja, milles laps elab enda sünnist saadik, ilma et ta oleks kunagi kasutanud oma õigust vabalt liikuda, kui selle isiku väljasaatmine kohustaks seda last Euroopa Liidu territooriumilt lahkuma, jättes ta ilma võimalusest liidu kodanikuna oma põhilisi õigusi reaalselt kasutada. Siiski võib liikmesriik erandlike asjaolude esinemisel teha väljasaatmise otsuse tingimusel, et see põhineb kolmanda riigi kodaniku isiklikul käitumisel, mis peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu mõnele selle liikmesriigi ühiskonna põhihuvile, ja seejuures võetakse arvesse erinevaid olemasolevaid huve; seda peab kontrollima siseriiklik kohus.

Nimelt ei mõjuta ELTL artikkel 20 liikmesriikide võimalust tugineda erandile, mis on seotud eelkõige avaliku korra säilitamise ja avaliku julgeoleku kaitsmisega ja kuna kolmanda riigi kodaniku olukord kuulub liidu õiguse kohaldamisalasse, tuleb tema olukorra hindamisel arvesse võtta õigust era- ja perekonnaelu austamisele, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7; seda harta artiklit tuleb tõlgendada koosmõjus harta artikli 24 lõikes 2 tunnustatud kohustusega seada esikohale lapse huvid. Ühtlasi tuleb liidu kodanike või nende pereliikmete elamisõigusest tehtava erandi põhjendamisel mõisteid „avalik kord“ ja „avalik julgeolek“ tõlgendada kitsalt, nii et nende ulatust ei saaks määrata iga liikmesriik ühepoolselt, ilma liidu institutsioonide kontrollita.

Mõiste „avalik kord“ eeldab igal juhul lisaks ühiskondliku korra häirimisele ehk igasugusele seaduserikkumisele ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi. Mõiste „avalik julgeolek“ hõlmab nii liikmesriigi sisejulgeoleku kui ka välisjulgeoleku ja järelikult võib avalikku julgeolekut mõjutada oluliste institutsioonide ja avalike teenuste toimimise kahjustamine ning oht rahvastiku säilimisele, samuti välissuhete raske häirimise oht või oht rahvaste rahumeelsele kooseksisteerimisele või militaarhuvide kahjustamine. Ka võitlus narkootiliste ainetega grupiviisilise kaubitsemisega seotud kuritegevuse või terrorismi vastu kuulub avaliku julgeoleku mõiste alla. Kui väljasaatmise otsuse aluseks on sellises olukorras tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht avalikule korrale või avalikule julgeolekule tulenevalt kuritegudest, mille on toime pannud kolmanda riigi kodanik, kes on liidu kodanikest laste ainus hooldaja, võib selline otsus olla kooskõlas liidu õigusega.

Sellist järeldust ei saa aga isiku varem toimepandud kuritegude põhjal teha automaatselt. Siseriiklik kohus peab selleks hindama konkreetse juhtumi vahetuid ja tähtsust omavaid asjaolusid, võttes seejuures arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, lapse huve ja põhiõigusi, mille järgimise Euroopa Kohus tagab. Hinnangu andmisel tuleb arvesse võtta ka asjaomase isiku isiklikku käitumist, asjaomase liikmesriigi territooriumil elamise kestust ja õiguslikku iseloomu, toimepandud süüteo iseloomu ja raskust, isiku tänast ühiskonnaohtlikkuse taset, asjaomase lapse vanust ja tervislikku seisundit ning tema perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Seega peab siseriiklik kohus hindama esiteks seda, kui ohtlik on ühiskonnale süütegu, mille asjaomane kolmanda riigi kodanik toime pani, ja teiseks võimalikke tagajärgi, mida see süütegu võib tekitada asjaomase liikmesriigi avalikule korrale või avalikule julgeolekule. Selle kaalumise raames peab eelotsusetaotluse esitanud kohus ka arvesse võtma põhiõigusi, mille järgimise Euroopa Kohus tagab, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele, nagu see on sätestatud harta artiklis 7, ning tagama proportsionaalsuse põhimõtte järgimise. Käesolevas kohtuasjas tuleb asjaomaste huvide kaalumisel arvesse võtta lapse huve. Eraldi tuleb tähelepanu pöörata tema vanusele, olukorrale asjaomases liikmesriigis ja tema sõltuvusele oma vanemast.

(vt punktid 36–42, 47–50 ja resolutsioon)