EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (esimene koda)
21. veebruar 2008(*)
Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – Hindamismenetlus – Atesteerimismenetlus – Potentsiaali hindamine – Seaduse kohaldamisala rikkumine – Tõstatamine omal algatusel
Kohtuasjas F‑31/07,
mille ese on hagi, mille esitas EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel
Françoise Putterie‑De‑Beukelaer, Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, elukoht Brüssel (Belgia), esindaja: advokaat É. Boigelot,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: C. Berardis-Kayser ja K. Herrmann,
kostja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja esimees H. Kreppel, kohtunikud H. Tagaras ja S. Gervasoni (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik C. Schilhan,
arvestades kirjalikus menetluses ja 13. novembri 2007. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Françoise Putterie‑De‑Beukelaer esitas hagiavalduse, mis saabus Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 2. aprillil 2007, paludes tühistada tema 2005. aasta karjääriarengu aruanne osas, milles selle aruande punktis 6.5 „Potentsiaal”, mis koostati atesteerimismenetluse huvides, ei leitud tal olevat potentsiaali täita B*‑kategooriasse kuuluvaid ametikohustusi.
Õiguslik raamistik
2 Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikkel 43 sätestab:
„Iga ametniku pädevuse, tulemuslikkuse ja tööalase käitumise kohta koostatakse korrapäraselt, kuid vähemalt üks kord kahe aasta jooksul aruanne iga institutsiooni poolt vastavalt artiklile 110 ettenähtud tingimustel. Iga institutsioon kehtestab sätted, mis tulenevad õigusest esitada kaebus aruandemenetluses, mida tuleb rakendada enne artikli 90 lõikes 2 nimetatud kaebuse esitamist.
Alates palgaastmest 4 võib tegevusüksuse AST ametnike kohta tehtavas aruandes sisalduda ka arvamus, et tulemuslikkuse põhjal võib ametnik täita ka administraatori ülesandeid.
Aruanne tehakse ametnikule teatavaks. Tal on õigus seda kommenteerida, kui ta seda vajalikuks peab.”
3 Euroopa Ühenduste Komisjoni otsus, millega kehtestatakse personalieeskirjade artikli 43 üldised rakendussätted (edaspidi „artikli 43 üldised rakendussätted”), tehti 23. detsembril 2004 ja seda kohaldati 2006. aasta hindamise suhtes (hõlmab ajavahemikku 2005. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini). Artikli 43 üldised rakendussätted määratlevad hindamise aastaaruande ehk karjääriarengu aruande koostamise korra. Personalieeskirjade artikli 43 lõike 1 kohaselt näeb artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 8 lõige 11 ette, et töötaja võib esitada oma karjääriarengu aruande peale põhjendatud kaebuse, mille kohta teeb otsuse apellatsiooni korras hindaja, võttes arvesse ühise hindamiskomitee esitatud arvamust.
4 12. jaanuari 2006. aasta Informations administratives’i nr 1‑2006, milles käsitletakse hindamisperioodi 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 puudutavat 2006. aasta hindamist, on potentsiaali hindamist käsitleva punkti kohta märgitud järgmist:
„See punkt tuleb täita atesteerimis‑ ja kinnitamismenetlustes. Hindaja täidab selle ainult siis, kui töötaja seda oma enesehindamises sõnaselgelt taotleb (ruutu tehakse rist).
Potentsiaali punkti on muudetud. Hindaja käsutuses on nüüd A*‑ ja B*‑kategooriasse kuuluvate kohustuste loetelu. Ta teeb risti kõrgemasse kategooriasse kuuluva(te) ametikohustus(t)e juurde ja hindab, missuguse osa töötaja tööst need moodustavad ja missuguse kvaliteediga ta neid täidab.
[...].” [Mitteametlik tõlge]
5 Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 10 näeb ette:
„1. Enne 1. maid 2004 teenistuses olnud C‑ ja D‑kategooria ametnikke võib alates 1. maist 2006 ametialaselt edutada järgmiselt:
a) endine C‑kategooria kuni palgaastmeni AST 7;
b) endine D‑kategooria kuni palgaastmeni AST 5.
[...]
3. Ametnik, kelle suhtes kohaldatakse lõiget 1, võib piiranguteta siirduda abiteenistujate tegevusüksusesse kohe pärast avatud konkursi läbimist või atesteerimismenetluse alusel. Atesteerimismenetlus põhineb ametnike staažil, kogemustel, teenetel ja väljaõppel ning tegevusüksuse AST olemasolevatel ametikohtadel. Ametnike sobivust atesteerimiseks kontrollib ühiskomitee. Institutsioonid võtavad vastu eeskirjad selle korra rakendamiseks enne 1. maid 2004. Vajadusel kehtestavad institutsioonid erisätted, et võtta arvesse selliseid muutusi, mis avaldavad mõju ametialase edutamise määradele.”
6 22. juuni 2004. aasta Informations administratives’is nr 70‑2004 avaldatud komisjoni 7. aprilli 2004. aasta otsuse, millega kehtestatakse atesteerimismenetluse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad (edaspidi „7. aprilli 2004. aasta otsus”), artikkel 1 sätestab:
„1. Atesteerimismenetluse eesmärk on valida enne 1. maid 2004 välja C‑ ja D‑kategooria ametnikud, kes võivad piiranguteta siirduda abiteenistujate tegevusüksusesse.
[...].” [Siin ja edaspidi on osundatud otsust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]
7 7. aprilli 2004. aasta otsuse artikkel 4 näeb ette:
„Enne iga aasta 30. septembrit määrab [ametisse nimetav asutus] kindlaks abiteenistujate tegevusüksuse ametikohtade arvu, mis võidakse järgmisel aastal täita atesteeritud ametnikega artikli 8 tähenduses.
Selle otsuse järel avaldab [ametisse nimetav asutus] kandideerimiskutse.”
8 7. aprilli 2004. aasta otsuse artikkel 5 sätestab:
„1. Artiklis 1 nimetatud ametnikke, kes esitasid kandideerimisavalduse, atesteeritakse, kui nad vastavalt mõlemale järgmisele kriteeriumile:
– haridustase, mis on vähemalt võrdne personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 [punktis] a nõutud tasemega, et isikut saaks nimetada ametniku ametikohale abiteenistujate tegevusüksuses;
– vähemalt viieaastane staaž C‑ või D‑kategoorias.
[...]
2. [Ametisse nimetav asutus] koostab igal atesteerimisperioodil ametnike loetelu, kes kandideerisid ja kes tunnistati atesteerimiskõlblikuks, ning avaldab selle.
[...].”
9 7. aprilli 2004. aasta otsuse artikkel 6 sätestab:
„1. [Ametisse nimetav asutus] koostab igal aastal atesteerimisperioodil sobivaks tunnistatud ametnike loetelu, asetades nad pingeritta järgmiste kriteeriumide järgi: haridustase, teenistusstaaž C‑ või D‑kategoorias, kogemus ja teened, mida hinnatakse olemasolevate [karjääriarengu aruannete] põhjal.
2. Kriteeriumide väärtuse ja nende kaalu määrab kindlaks [ametisse nimetav asutus] enne 31. detsembrit 2004 pärast seda, kui artiklis 9 nimetatud komitee on esitanud oma arvamuse. Neid võib igal aastal [ametisse nimetava asutuse] otsusega artiklis 9 nimetatud komitee soovitusel kohandada.
[...]
4. Kümne päeva jooksul pärast niisugust teavitamist võivad sobivaks tunnistatud ametnikud pöörduda artiklis 9 nimetatud komitee poole, kui nad ei nõustu saadud punktide arvuga. Nad peavad oma pöördumist põhjendama ja esitama artiklis 9 nimetatud komiteele kõik vajalikud ametlikud dokumendid.
Artiklis 9 nimetatud komitee esitab arvamuse kümne tööpäeva jooksul ja edastab selle [ametisse nimetavale asutusele], kes otsustab, kuidas toimitakse edasi.”
10 7. aprilli 2004. aasta otsuse artiklis 7 on sätestatud:
„1. Ametnikel, kes paiknevad artiklis 6 nimetatud loetelu alguses pingerea kohtadel, mille number on kuni kaks korda suurem vastavalt artiklile 4 kindlaks määratud ametikohtade arvust, on lubatud kuni järgmise aasta 31. detsembrini kandideerida vabadele ametikohtadele abiteenistujate tegevusüksuses.
2. [Ametisse nimetav asutus] avaldab lõikes 1 nimetatud ametnike loetelu.
3. Vabadest ametikohtadest, mille võib täita lõikes 1 nimetatud ametnikega, antakse teada, avaldades teated vaba ametikoha kohta.”
11 7. aprilli 2004. aasta otsuse artikkel 8 näeb ette:
„1. Artikli 7 lõikes 1 nimetatud ametnikud, kes on nimetatud artikli 7 lõikes 3 viidatud vabadele ametikohtadele, loetakse atesteerituks. Nad võivad karjääripiiranguteta siirduda abiteenistujate tegevusüksusesse.
2. [Ametisse nimetav asutus] avaldab enne iga aasta 31. märtsi eelmisel atesteerimisperioodil atesteeritud ametnike loetelu.”
12 7. aprilli 2004. aasta otsuse artikliga 9 luuakse atesteerimisperioodiks ühiskomitee ning nähakse ette selle koosseis ja töökord.
13 7. aprilli 2004. aasta otsus tunnistati kehtetuks ja asendati komisjoni 29. novembri 2006. aasta otsusega, millega kehtestatakse atesteerimismenetluse rakendamise üksikasjalikud eeskirjad (edaspidi „29. novembri 2006. aasta otsus”).
14 29. novembri 2006. aasta otsuse artikli 5 lõige 1 sätestab:
„Artiklis 1 nimetatud ametnik, kes on esitanud kandideerimisavalduse, tunnistatakse pärast artiklis 7 nimetatud komitee arvamuse saamist atesteerimiskõlblikuks, kui ta vastab mõlemale järgmisele kriteeriumile:
– tal on haridustase, mis on vähemalt võrdne personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 punktis a nõutud tasemega, et isikut saaks nimetada ametniku ametikohale abiteenistujate tegevusüksuses;
– tal on vähemalt viieaastane teenistusstaaž C‑ või D‑kategoorias. [...];
– temas nähakse potentsiaali „juhiabi” tasemel ametikohustuste täitmiseks;
– ta ei ole ametialaselt sobimatu või ebapädev.”
15 21. detsembri 2006. aasta Informations administratives’is nr 59‑2006 avaldatud ametisse nimetava asutuse otsuse 2006. aasta atesteerimismenetluses atesteerimiskõlblikuks tunnistamise kriteeriumide kohaldamise kohta punktis 3 pealkirjaga „Potentsiaal” on sätestatud:
„„Juhiabi” tasemel ametikohustuste täitmise potentsiaalile peab 2005. aastat käsitleval hindamisperioodil olema antud positiivne hinnang.
[...].” [Mitteametlik tõlge]
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
16 Hageja töötab alates 1985. aastast ametnikuna komisjoni peasekretariaadis. Olles kuni 1996. aasta novembrini juhtkonna sekretär, muutis ta seejärel kutsealast orientatsiooni ja temast sai arvutikoolitaja. 2000. aastal nimetati ta ametlikult vastutavaks infotehnoloogia‑alase koolituse eest.
17 Olles enne 1. maid 2004 palgaastmel C 2, sai ta alates sellest kuupäevast personalieeskirjade XIII lisa artikli 2 lõike 1 alusel palgaastme C*5, seejärel alates 1. maist 2006 personalieeskirjade artikli 8 lõike 1 alusel palgaastme AST 5.
18 Ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005, mille osas koostati hageja kohta 2005. aasta karjääriarengu aruanne, täitis ta samu ametikohustusi mis varem. Nagu ka eelmise karjääriarengu aruande puhul, taotles ta 2005. aasta karjääriarengu aruande koostamise ajal, et hindaja täidaks ära punkti 6.5 „Potentsiaal”, nagu oli ette nähtud 12. jaanuari 2006. aasta Informations administratives’is nr 1‑2006, mis annaks õiguse osaleda 2006. aasta atesteerimismenetluses.
19 Selles 2005. aasta karjääriarengu aruande punktis 6.5, mille alapealkiri tuletab meelde, et seda tuleb atesteerimismenetluses arvesse võtta, arvas hindaja, et ametikohustused, mida hageja vaadeldaval perioodil täitis, ei vasta isegi mitte osaliselt B*‑kategooria ametniku ametikohustustele. Seega leidis hindaja samuti nagu eelmises karjääriarengu aruandes, et asjaomane isik ei ole näidanud oma potentsiaali sellesse kategooriasse kuuluvate ametikohustuste täitmiseks. Kuna hindaja tegi niisuguse otsuse, esitas hageja 6. juunil 2006 põhjendatud kaebuse, mis on ette nähtud artikli 43 üldiste rakendussätete artikli 8 lõikes 11, ja pöördus seega ühise hindamiskomitee poole.
20 Ühine hindamiskomitee ei tuvastanud oma arvamuses kommentaaride mittevastavust hagejale antud hinnetele ega ilmset hindamisviga seoses sellega, et tal ei leitud olevat potentsiaali B*‑kategooria ametikohustuste täitmiseks.
21 Apellatsiooni korras hindaja jättis 26. juuni 2006. aasta otsusega 2005. aasta karjääriarengu aruande muutmata.
22 26. septembril 2006 esitas hageja „[p]ersonalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel [...] kaebuse” „oma ülemuse otsuse [peale], mis käsitleb 2005. aasta karjääriarengu aruannet ja mille kohaselt [teda] ei taheta lasta atesteerimisele, sest [tema] tööd ei hinnata ja [...] ametikoha nimetuses tehti viga” (edaspidi „vaidlusalune otsus”).
23 Ametisse nimetav asutus jättis 21. detsembri 2006. aasta otsusega hageja kaebuse rahuldamata, leides, et aruande kinnitaja, kes peab „[h]indaja esitatud teabe põhjal [...] tegema otsuse, kas hinnatav on tõesti näidanud üles potentsiaali kõrgema kategooria ametikohustuste täitmiseks”, ei ole teinud „ühtki ilmset hindamisviga”. 2006. aasta hindamine algas samal päeval, mil Informations administratives’is nr 60‑2006 avaldati kandideerimiskutse.
24 Hageja elektroonilise toimiku Sysper 2 väljavõtte järgi, mille viimane kohtuistungil esitas, lükati tema 25. jaanuaril 2007 esitatud kandidatuur sama aasta 1. veebruaril tagasi põhjendusel, et tal ei leitud olevat potentsiaali. Kaebuse, mille hageja selle otsuse peale 24. aprillil 2007 esitas, jättis ametisse nimetav asutus 25. mail 2007 pärast atesteerimisperioodi ühiskomitee kontrolli rahuldamata. See komitee leidis oma arvamuses, mille ametisse nimetav asutus uuesti ära tõi, et hagejat ei saa atesteerida, sest tema aruande kinnitaja ei leidnud temas potentsiaali B*‑kategooria ametikohustuste täitmiseks.
Menetlus ja poolte nõuded
25 Nõukogu 2. novembri 2004. aasta otsuse 2004/752/EÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohus (ELT L 333, lk 7), artikli 3 lõike 4 kohaselt Avaliku Teenistuse Kohtu suhtes mutatis mutandis kuni viimase oma kodukorra jõustumiseni kohaldatava Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklis 64 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames palus Avaliku Teenistuse Kohus komisjonil vastata ühele kirjalikule küsimusele ja edastada talle dokumente.
26 Oma 17. septembri 2007. aasta kirjas teatas Avaliku Teenistuse Kohus lisaks pooltele, et kavatseb omal algatusel tõstatada avalikul huvil põhineva väite, mille kohaselt eirati vaidlustatud aktiga personalieeskirjade artikli 43 ja nende eeskirjade XIII lisa artikli 10 lõike 3 kohaldamisala.
27 15. oktoobril 2007 esitasid pooled oma kirjalikud märkused avalikul huvil põhineva väite kohta, mille Avaliku Teenistuse Kohus omal algatusel tõstatas ja edastas.
28 Poolte kohtukõned ja vastused Avaliku Teenistuse Kohtu küsimustele kuulati ära 13. novembri 2007. aasta kohtuistungil.
29 Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– tühistada tema 2005. aasta karjääriarengu aruanne osas, milles tal ei leitud olevat potentsiaali B*‑kategooria ametikohustuste täitmiseks;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
30 Komisjon palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse või igal juhul põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata;
– teha kohtukulude osas õiglane otsus.
Õiguslik käsitlus
Vastuvõetavus
Poolte argumendid
31 Komisjon arvab esiteks, et hageja 26. septembri 2006. aasta kiri pealkirjaga „Personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel esitatud kaebus” ei ole kaebus personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 ja artikli 91 lõike 2 tähenduses, vaid taotlus. Hageja palub selles taotluses teha juhtkonnal ainult mõned toimingud, eelkõige atesteerida teda 2006. aastal. Et sellele ei eelnenud kaebust, on käesolev hagi niisiis vastuvõetamatu.
32 Teiseks, kui Avaliku Teenistuse Kohus peaks 26. septembri 2006. aasta kirja pidama kaebuseks, ei ole nimetatud kaebuse ese ilmselgelt vastavuses hagi omaga. Kuigi hagiavalduses taotletakse 2005. aasta karjääriarengu aruande tühistamist, ei ole 26. septembri 2006. aasta kirja tekstis seda aruannet isegi mainitud. Niisugusel juhul on hagi järelikult samuti vastuvõetamatu.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
33 Komisjon väidab esiteks, et hagile eelnes taotlus ja mitte kaebus.
34 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hindab seda, mida kiri või teade õiguslikult endast kujutab, ainult Esimese Astme Kohus ning see ei sõltu poolte tahtest (vt näiteks Esimese Astme Kohtu 15. juuli 1993. aasta määrus kohtuasjas T‑115/92: Hogan vs. parlament, EKL 1993, lk II‑895, punkt 36).
35 Käesoleval juhul tuleb 26. septembri 2006. aasta kirja vaadelda kui kaebust personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 ja artikli 91 lõike 2 tähenduses.
36 Esiteks tuleb märkida, et asjaomane isik kasutas selle kirja kirjutamiseks personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 nimetatud kaebuse vormi ja täitis punkti „Vaidlustatud otsus”, märkides sinna „oma ülemuse otsuse, mis käsitleb 2005. aasta aruannet ja mille kohaselt [teda] ei taheta lasta atesteerimisele, sest eirati [tema] tööd [infotehnoloogia alase koolituse eest vastutava isikuna] ja tehti viga vastava ametikoha nimetuses”.
37 Teiseks on 26. septembri 2006. aasta kirjas korratud ja edasi arendatud väiteid, mille hageja artikli 43 üldistes rakendussätetes ette nähtud edasikaebekorra raames juba esitas vaidlusaluse otsuse peale. Ametisse nimetav asutus sai muide aru, et see kiri on jätkuks sellele, et hageja vaidlustas oma 2005. aasta karjääriarengu aruande ühises hindamiskomitees, sest asutus jättis selle sõnaselgelt rahuldamata kui kaebuse, mis oli esitatud nimetatud aruande peale.
38 Kolmandaks, juhul kui 26. septembri 2006. aasta kirja saab tõlgendada taotlusena ja mitte vaidlusaluse otsuse peale esitatud kaebusena ning hageja oleks seega pidanud enne oma hagi esitamist esitama kaebuse oma taotluse rahuldamata jätmise peale, tingis kohtueelses menetluses tehtud vea ikkagi andestatav eksitus.
39 Kohtupraktika kohaselt on nii see nimelt siis, kui asjaomase institutsiooni käitumine on üksi või määravas ulatuses ajanud segadusse heauskse isiku, kes on piisavalt täitnud teadlikult isikult üldjuhul nõutavat hoolsuskohustust. Sel juhul ei saa ametiasutus tugineda omapoolsele õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumisele, millest õigussubjekti eksimus oli tingitud (Esimese Astme Kohtu 29. mai 1991. aasta otsus kohtuasjas T‑12/90: Bayer vs. komisjon, EKL 1991, lk II‑219, punkt 29).
40 Nagu on öeldud ka käesoleva kohtuotsuse punktis 37, tõlgendas ametisse nimetav asutus oma 21. detsembri 2006. aasta vastuses 26. septembri 2006. aasta kirjale nimetatud kirja sõnaselgelt 2005. aasta karjääriarengu aruande peale esitatud kaebusena, kuivõrd selles aruandes keeldutakse tunnustamast, et hagejal on piisavalt potentsiaali, et teda võiks atesteerida. Selle vastuse põhjal võis hageja õiguspäraselt uskuda, et on täitnud personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud kohtueelse menetluse nõuded ning tal on lubatud esitada hagi otse Avaliku Teenistuse Kohtule. Igal juhul ei saa komisjon tugineda vastuvõetamatusele, mille tingis tema käitumine.
41 Eeltoodust tuleneb, et komisjon ei saa väita seda, et 26. septembri 2006. aasta kirja tuleb vaadelda kui taotlust, ega ka seda, et hagi tuleb seetõttu, et sellele ei eelnenud kaebust, jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
42 Teiseks vaidlustab komisjon selle, et igal juhul eelnes hagile sama esemega kaebus.
43 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab ametnike hagides esitatud nõuetel olema sama ese mis eelnevas halduskaebuses esitatud nõuetel ning hagis esitatud nõuded peavad tuginema samale õiguslikule alusele mis kaebuses (Esimese Astme Kohtu 16. septembri 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑193/96: Rasmussen vs. komisjon, EKL AT 1998, lk I‑A‑495 ja II‑1495, punkt 47).
44 Et hagiavalduses palutakse aga tühistada 2005. aasta karjääriarengu aruanne ja seda aruannet ei ole komisjoni sõnul 26. septembri 2006. aasta kirjas isegi nimetatud, ei saa viimast niisiis pidada selle karjääriarengu aruande peale esitatud kaebuseks.
45 Kõigepealt tuleb märkida, et vastupidi komisjoni väitele ei paluta hagis tühistada mitte hageja 2005. aasta karjääriarengu aruanne, vaid nimetatud aruandes sisalduv vaidlusalune otsus, mille põhjendused ilmnevad aruande punktist 6.5 ning milles leitakse, et hagejal ei ole abiteenistujate tegevusüksusesse siirdumiseks vajalikku potentsiaali, ning keeldutakse seega teda atesteerimast, mida näeb ette personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 lõige 3.
46 26. septembri 2006. aasta kirja lugemisel ilmneb aga, et see oli juba suunatud vaidlusaluse otsuse vastu.
47 Kõigepealt märkis hageja 26. septembri 2006. aasta kaebuses – nagu on öeldud käesoleva kohtuotsuse punktis 36 –, et ta vaidlustab „oma ülemuse otsuse, mis käsitleb 2005. aasta karjääriarengu aruannet ja mille kohaselt [teda] ei taheta lasta atesteerimisele”. Seejärel lõpetas ta oma kaebuse, paludes komisjonil teda atesteerida, s.t vaadata läbi keeldumine, mis talle selles osas tema 2005. aasta karjääriarengu aruandes osaks sai. Lõpuks püüdis ta nimetatud kaebuses sõnaselgelt näidata, et „[tema] atesteerimata jätmise põhjused ei ole õiged”.
48 Sellest tuleneb, et asja läbivaatamist takistaval asjaolul, mis põhineb sellel, et kaebuse ese ei ole vastavuses hagi omaga, puudub faktiline alus ja see tuleb seepärast kõrvale jätta.
49 Kõigest eeloodust tuleneb, et mõlemad komisjoni esitatud asja läbivaatamist takistavad asjaolud tuleb tagasi lükata.
Põhiküsimus
50 Nagu sedastas Esimese Astme Kohus 15. juuli 1994. aasta otsuses liidetud kohtuasjades T‑576/93–T‑582/93: Browet jt vs. komisjon (EKL 1994, lk II‑677, punkt 35), on väide, mis käsitleb seaduse kohaldamisala, avalikul huvil põhinev väide ja Esimese Astme Kohus peab seda analüüsima omal algatusel.
51 Nimelt, kui Avaliku Teenistuse Kohus ei märgiks – isegi kui pooled ei ole seda küsimust vaidlustanud –, et selles kohtus vaidlustatud otsuse aluseks on õigusnorm, mida ei saa käesoleva juhtumi suhtes kohaldada, ning kui ta peaks seejärel ise niisugust õigusnormi kohaldades lahendama vaidluse, mille osas tema poole pöörduti, siis eiraks Avaliku Teenituse Kohus oma õiguspärasuse üle valvava kohtu rolli.
52 Käesoleval juhul tuleb omal algatusel tõstatada avalikul huvil põhinev väide, mille kohaselt eirati vaidlusaluse otsusega personalieeskirjade artikli 43 ja nende eeskirjade XIII lisa artikli 10 lõike 3 kohaldamisala.
53 17. septembri 2007. aasta kirjaga teavitati pooli, et Avaliku Teenistuse Kohus kavatseb omal algatusel tõstatada selle väite, ning neil paluti esitada oma märkused.
54 Hageja märkis oma vastuses, et omal algatusel tõstatatud väide näib põhjendatud.
55 Komisjon oma kirjalikes märkustes Avaliku Teenistuse Kohtu edastatud väite kohta seevastu eitas selle kohtu õigust tõstatada omal algatusel sisemist õiguspärasust käsitlevaid väiteid. Kõigepealt võib ühenduse kohus neid väiteid analüüsida üksnes siis, kui nendele tuginevad hagejad, või vähemalt üksnes siis, kui need võivad olla otseselt seotud poolte enda argumentidega. Teiseks võtab kohtu võimalus omal algatusel analüüsida küsimusi, mis on seotud vaidlustatud akti sisemise õiguspärasusega, kogu kasuliku mõju nii Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 48 lõikelt 2, millega keelatakse pooltel esitada esimese kohtuastme menetluses uusi väiteid, kui ka eeskirjalt, mille kohaselt peab hagiavaldus olema kaebusega vastavuses. Lõpuks võib sisemist õiguspärasust käsitleva väite omal algatusel tõstatamine, mis muudab arutelu võistlevust, viia kaitseõiguste rikkumiseni.
56 Kõigepealt tuleb vastata nendele põhimõttelistele vastuväidetele.
57 Esiteks on juba sedastatud, et vastupidi komisjoni väitele on ühenduse kohtul õigus ja vajadusel ka kohustus tõstatada omal algatusel mõned väited, mis käsitlevad sisemist õiguspärasust. Nagu märgitud punktis 50, on see nii siis, kui eiratakse seaduse kohaldamisala. Ka kohtuotsuse seadusjõud on avalikul huvil põhinev sisemist õiguspärasust käsitlev väide, mille kohus peab tõstatama omal algatusel (Euroopa Kohtu 1. juuni 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑442/03 P ja C‑471/03 P: P & O European Ferries (Vizcaya) ja Diputación Foral de Vizcaya vs. komisjon, EKL 2006, lk I‑4845, punkt 45). Lõpuks kohustab ühenduse kohtupraktika mõnel juhul siseriiklikku kohut, kelle ülesanne on kohaldada oma pädevuse piires ühenduse õigusnorme, tõstatama omal algatusel sisemist õiguspärasust käsitlevaid väiteid, eelkõige neid, mille kohaselt kujutab tarbijate ja kutsealal tegutsejate vahel sõlmitud lepingute säte endast kuritarvitust (Euroopa Kohtu 21. novembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑473/00: Cofidis, EKL 2002, lk I‑10875, punktid 36 ja 38, ja 26. oktoobri 2006. aasta otsus kohtuasjas C‑168/05: Mostaza Claro, EKL 2006, lk I‑10421, punkt 39).
58 Mis puudutab komisjoni argumenti, et kohus võib sisemist õiguspärasust käsitleva väite tõstatada omal algatusel ainult siis, kui selle väite esitasid pooled või kui see on otseselt nende argumentidega seotud, siis on see vastuolus omal algatusel tõstatamise eesmärgi endaga ning tähendaks, et Avaliku Teenistuse Kohtule ei jäeta mingit võimalust omal algatusel tõstatada õiguspärasust käsitlevat väidet, samal ajal kui kohtupraktika näeb niisuguse võimaluse ette.
59 Teiseks, vastupidi komisjoni väitele, kohaldatakse poolte ja mitte Avaliku Teenistuse Kohtu suhtes keeldu, mis kehtib hagejatele avaliku teenistuse valdkonnas ja mille kohaselt ei tohi nad esitada oma hagiavalduses väiteid, mis ei ole seotud nende eelnevas kaebuses esitatud argumentidega, ning kodukorra artikli 43 lõikes 1 sätestatud keeldu esitada uusi väiteid pärast esimest menetlusdokumentide vahetamist.
60 Kolmandaks ei saa nõustuda komisjoni argumendiga, mille kohaselt võib sisemist õiguspärasust käsitleva väite omal algatusel tõstatamine kahjustada kohtuvaidluse võistlevust ja kaitseõiguste järgimise põhimõtet. Nimelt näeb kodukorra artikkel 77 ette, et Avaliku Teenistuse Kohus võib avalikul huvil põhineva asja läbivaatamist takistava asjaolu tõstatada omal algatusel, tingimusel et on pooled eelnevalt ära kuulanud. Ei ole aga mingit alust arvata, et kui see tingimus kujutab piisavat tagatist, mis kindlustab poolte võistlevuse ja kaitseõiguste austamise põhimõtete järgimise juhul, kui omal algatusel tõstatatakse avalikul huvil põhinev asja läbivaatamist takistav asjaolu, on see teistmoodi juhul, kui omal algatusel tõstatatakse avalikul huvil põhinev väide, ükskõik kas see käsitleb sisemist või välimist õiguspärasust. Seega tuleb asuda seisukohale, et edastades pooltele avalikul huvil põhineva väite, mille ta kavatseb tõstatada, paludes pooltel esitada oma kavatsuse kohta kirjalikke märkusi ning andes neile võimaluse analüüsida seda väidet kohtuistungil, täitis Avaliku Teenistuse Kohus nendest põhimõtetest tulenevad nõuded, millele komisjon tugineb.
61 Esitatud põhjendustest tuleneb, et argumendid, mis komisjon esitab sisemist õiguspärasust käsitleva väite omal algatusel tõstatamise vastu, tuleb tagasi lükata.
62 Käesoleval juhul tõstatas Avaliku Teenistuse Kohus omal algatusel väite, mille kohaselt eirati vaidlusaluse otsusega personalieeskirjade artikli 43 ja nende eeskirjade XIII lisa artikli 10 lõike 3 kohaldamisala.
63 Kõigepealt tuleb meenutada nende personalieeskirjade sätete eset.
64 Personalieeskirjade artikli 43 lõige 1 näeb ette, et iga ametniku kohta koostatakse iga institutsiooni poolt kindlaks määratud tingimustel korrapäraselt aruanne, mis käsitleb tema pädevust, tulemuslikkust ja tööalast käitumist. Tegevusüksuse AST ametniku puhul võib teda käsitlev aruanne sisaldada alates palgaastmest 4 personalieeskirjade artikli 43 lõike 2 alusel arvamust, et tulemuslikkuse põhjal võib ametnik täita ka administraatori ülesandeid.
65 Personalieeskirjade XIII lisa artikkel 10 on seevastu üleminekusäte. Selles on endistele C‑ ja D‑kategooria ametnikele ette nähtud teenistuskarjäär abiteenistujate tegevusüksuses, kuhu nad määratakse alates 1. maist 2006. Selle lõikes 1 on nende ametnike puhul ette nähtud, et neid võib ametialaselt edutada vastavalt palgaastmetele AST 7 ja AST 5. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 lõike 3 järgi võivad endised C‑ ja D‑kategooria ametnikud piiranguteta siirduda abiteenistujate tegevusüksusesse kohe pärast avatud konkursi läbimist või atesteerimismenetluse alusel. Atesteerimismenetlus põhineb ametnike teenistusstaažil, kogemustel, teenetel ja väljaõppel ning selle üksikasjalikud eeskirjad, mille võtavad vastu institutsioonid, näevad eelkõige ette, et ametnike sobivust atesteerimiseks kontrollib ühiskomitee. Personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 lõike 3 alusel võttis komisjon 7. aprilli 2004. aasta otsusega vastu eeskirjad selle atesteerimiskorra rakendamiseks oma personali puhul.
66 Hindamis‑ ja atesteerimismenetlus, mida on määratletud vastavalt artikli 43 üldistes rakendussätetes ja 7. aprilli 2004. aasta otsuses, on eraldi menetlused ja põhinevad täiesti erinevatel eeskirjadel.
67 Hindamismenetluses, mis toimub iga aasta jaanuarist aprillini, koostavad hindaja ja aruande kinnitaja ametniku karjääriarengu aruande, kusjuures selle puhul on kehtestatud sisemine õiguskaitsevahend, s.t kaebuse esitamine ühisele hindamiskomiteele ning seda, mida teha selle komitee esitatud arvamusega, on pädev otsustama apellatsiooni korras hindaja.
68 7. aprilli 2004. aasta otsuses ette nähtud atesteerimismenetlus koosneb omakorda neljast etapist.
69 Kõigepealt määrab ametisse nimetav asutus enne iga aasta 30. septembrit kindlaks ametikohtade arvu abiteenistujate tegevusüksuses, mis võidakse järgmisel aastal täita atesteeritud ametnikega. Selle otsuse järel avaldatakse kandideerimiskutse.
70 Teiseks koostab ametisse nimetav asutus 7. aprilli 2004. aasta otsuse artikli 5 lõike 2 alusel atesteerimiskõlblikuks tunnistatud kandidaatide loetelu ja avaldab selle. Sellesse loetelusse pääsemiseks peavad need kandidaadid vastama ainult kahele tingimusele: esiteks peab neil olema haridustase, mis on vähemalt võrdne personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 punktis a nõutud tasemega, et isikut saaks nimetada ametniku ametikohale abiteenistujate tegevusüksuses, ja teiseks vähemalt viieaastane teenistusstaaž C‑ või D‑kategoorias. Selle loetelu võib vaidlustada atesteerimisperioodi ühiskomitees, mille koosseis erineb ühise hindamiskomitee omast.
71 Kolmandaks klassifitseeritakse atesteerimiskõlblikuks tunnistatud ametnikud 7. aprilli 2004. aasta otsuse artikli 6 alusel järgmiste kriteeriumide järgi: hardustase, teenistusstaaž C‑ või D‑kategoorias, kogemus ja teened, mida hinnatakse olemasolevate karjääriarengu aruannete põhjal. Kriteeriumide väärtuse ja nende kaalu määrab kindlaks [ametisse nimetav asutus] enne 31. detsembrit 2004. Klassifikatsiooni võib vaidlustada atesteerimisperioodi ühiskomitees.
72 Neljandaks on ametnikel, kes paiknevad nimetatud loetelu alguses pingerea kohtadel, mille number on kuni kaks korda suurem vastavalt kindlaks määratud ametikohtade arvust, lubatud kuni järgmise aasta 31. detsembrini kandideerida vabadele ametikohtadele abiteenistujate tegevusüksuses. Ametnikud, kes nimetati nendele ametikohtadele, loetakse atesteerituks.
73 Käesoleval juhul ei käsitle vaidlusalune otsus, mis on küll lisatud hageja 2005. aasta karjääriarengu aruandesse, mitte hageja hindamist, vaid – nagu on märgitud selle karjääriarengu aruande punktis 6.5 – hageja atesteerimiskõlblikuks tunnistamise tingimusi. Selles otsuses tõesti leitakse, et hagejal ei ole vajalikku potentsiaali selleks, et piiranguteta siirduda abiteenistujate tegevusüksusesse, ning selle tagajärjel – nagu näitab atesteerimisperioodi ühiskomitee ja ametisse nimetava asutuse seisukohavõtt 2006. aasta atesteerimismenetluse ajal (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 24) – jäeti ta ilma igasugusest võimalusest nimetatud menetluses osaleda.
74 Kohtutoimiku dokumentidest ilmneb aga, et vaidlusalune otsus tehti hindamismenetluse pädevus‑, menetlus‑ ja materiaalõigusnormide kohaselt, mitte vastavalt atesteerimismenetluse normidele, mis olid ainukesena kohaldatavad.
75 Esiteks ilmneb 2005. aasta karjääriarengu aruande punktist 7.2, et vaidlusaluse otsuse tegi hageja aruande kinnitaja, samas kui kogu 2005. aasta karjääriarengu aruande kinnitas kommentaarideta apellatsiooni korras hindaja pärast ühise hindamiskomitee arvamuse saamist. Komisjon väitis muide oma vastuses kaebusele, et „[h]indaja esitatud teabe põhjal peab aruande kinnitaja tegema seejärel otsuse, kas hinnatav on tõesti näidanud potentsiaali kõrgema kategooria ametikohustuste täitmiseks”.
76 Kuigi aruande kinnitaja on üldiste rakendussätete artikli 2 lõike 3 alusel pädev karjääriarengu aruannet kinnitama, kui seda ei muuda just apellatsiooni korras hindaja, tuleneb personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 lõike 2 alusel tehtud 7. aprilli 2004. aasta otsuse artiklitest 5, 6, 7 ja 8 siiski, et otsuse endiste C‑ ja D‑kategooria ametnike sobivuse kohta atesteerimiseks teeb atesteerimismenetluse igas etapis siiski ametisse nimetav asutus. Eelkõige on ametisse nimetav asutus kui hindamismenetluse aruande kinnitajast erinev isik 7. aprilli 2004. aasta otsuse artikli 6 lõike 1 alusel pädev hindama olemasolevate karjääriarengu aruannete põhjal atesteerimisele kandideerijate kogemust ja teeneid. Ainult ametisse nimetav asutus võib muide ühtlustada tingimusi, millest komisjoni erinevad talitused nende kriteeriumide hindamisel lähtuvad, samas kui aruande kinnitajal või hindajal on nägemus, mis on sagedamini piiratud talitustega, mille eest nad vastutavad. Vaidlusalust otsust ei teinud pädev isik.
77 Teiseks vaatas ühine hindamiskomitee läbi eelneva kaebuse, mille hageja 2005. aasta karjääriarengu aruande koostamise raames vaidlustatud otsuse peale esitas. Viimane leidis, et aruande kinnitaja ei ole teinud ilmset viga, hinnates hageja potentsiaali täita B*‑kategooria ametikohustusi. Ühine hindamiskomitee tegi seega otseselt otsuse hageja kandidatuuri kohta atesteerimismenetlusel. Seevastu atesteerimisperioodi ühiskomitee, kellele hageja samuti 24. aprillil 2007 oma kandidatuuri tagasilükkamise edasi kaebas, eitas oma pädevust järgmiste sõnadega: „Kui Te ei nõustu oma karjääriarengu aruandega või ühe osaga sellest (kaasa arvatud punkt „Potentsiaal”), on hindamismenetluses ette nähtud edasikaebamise võimalused[; k]uid atesteerimis[perioodi] ühiskomitee ei ole pädev karjääriarengu lõpetatud aruannet uuesti kahtluse alla panema”.
78 Kuigi artikli 43 üldiste rakendussätete artikliga 9 loodud ühine hindamiskomitee esitab arvamuse kaebuse kohta, mille ametnik on oma personalieeskirjade artikli 43 lõike 1 alusel koostatud karjääriarengu aruande peale eelnevalt esitanud, konsulteeritakse juhul, kui ametnik vaidlustab otsuse, millega ametisse nimetav asutus jättis tema kandidatuuri atesteerimisest kõrvale, – nagu ilmneb 7. aprilli 2004. aasta otsuse artiklitest 5 ja 6 – siiski atesteerimisperioodi ühiskomiteega, mis on ette nähtud personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 lõikes 3 ja mille 7. aprilli 2004. aasta otsuse artiklis 9 kindlaks määratud koosseis erineb ühise hindamiskomitee omast.
79 Järelikult ei saanud hageja atesteerimise valdkonnas ette nähtud institutsioonisisese kaebuse võimalust korralikult kasutada, et vaidlustada oma atesteerimistaotluse tagasilükkamine.
80 Kolmandaks ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendustest, mis on esitatud 2005. aasta karjääriarengu aruande punktis 6.5, et juhtkond keeldus hagejat atesteerimisele lubamast põhjendusel, et ta ei ole 2006. aasta hindamisperioodil näidanud, et tal on atesteerimiseks nõutav „potentsiaal”.
81 Näiteks leidis hindaja 2005. aasta karjääriarengu aruande punktis 6.5 „Potentsiaal”, et hageja ametikohustused ei saa anda alust „potentsiaali atesteerimiseks”. Võttes arvesse seda hinnangut, märkis aruande kinnitaja, et hageja ei ole näidanud üles potentsiaali, mis võimaldaks tal piiranguteta tegevusüksusesse AST üle minna. Oma arvamuses kaebuse kohta, mille hageja oma 2005. aasta karjääriarengu aruande peale esitas, märkis ühine hindamiskomitee selles küsimuses, et ta ei ole tuvastanud midagi, mis „võiks tingida aruande kinnitaja [...] hinnangu läbivaatamise, mis puudutab asjaomase isiku potentsiaali tunnustamist atesteerimisperioodil”.
82 Personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 lõige 3 ega 7. aprilli 2004. aasta otsus ei näe ette, et atesteeritakse – ja see tagab piiranguteta juurdepääsu abiteenistujate tegevusüksusele – mingite muude kriteeriumide alusel kui teenistusstaaž, kogemus, teened ja haridustase. Ametniku atesteerimiskõlblikuks tunnistamine, s.t käesoleva kohtuotsuse punktis 70 kirjeldatud menetluse teine etapp sõltub personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 lõike 3 alusel tehtud 7. aprilli 2004. aasta otsuse artikli 5 lõike 1 kohaselt tegelikult isegi ainult kahest tingimusest, nimelt haridustasemest ja staažist, ning mitte potentsiaalist.
83 Mõiste „potentsiaal” esineb personalieeskirjade artikli 43 lõikes 2 ainult seoses abiteenistujate tegevusüksusesse kuuluva ametniku suutlikkusega täita administraatori ametikohustusi. See säte ega ka muide artikli 43 üldised rakendussätted ei näe kuidagi ette, et karjääriarengu aruande koostaja teeks otsuse endise C‑ või D‑kategooria ametniku potentsiaali kohta, arvestades tema atesteerimist ehk piiranguteta juurdepääsu tegevusüksusele AST.
84 Eeltoodust tuleneb, et juhtkond kohaldas käesoleval juhul analoogia põhjal personalieeskirjade artikli 43 lõiget 2 ja mitte nende eeskirjade XIII lisa artikli 10 lõiget 3.
85 Mõistagi võisid 2005. aasta karjääriarengu aruande koostajad 12. jaanuari 2006. aasta Informations administratives’i nr 1‑2006 põhjal, mis käsitleb 2006. aasta hindamist, arvata, et neil on õigus hinnata, kas hagejal on vajalikku potentsiaali, et tunnistada ta atesteerimiskõlblikuks. Nimelt nähti selles Informations administratives’i numbris ette, et 2005. aasta karjääriarengu aruande punkti „Potentsiaal” peab hindaja täitma atesteerimismenetluse raames, kui ametikoha taotleja seda oma enesehindamises palub.
86 12. jaanuari 2006. aasta Informations administratives’is nr 1‑2006 ei saanud siiski õiguspäraselt lisada veel ühte kriteeriumi atesteerimiskõlblikuks tunnistamise kriteeriumidele ega ühte tingimust atesteerimiskõlblikuks tunnistamise tingimustele, sest need kriteeriumid ja tingimused olid ette nähtud 7. aprilli 2004. aasta otsusega, mille komisjon tegi personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 lõike 3 rakendamiseks. Komisjon ei ole muide kuidagi väitnud, et 12. jaanuari 2006. aasta Informations administratives’is nr 1‑2006 toodud otsusel võis olla niisugune normatiivne ulatus.
87 Esitatud põhjendustest tuleneb, et vaidlusalust otsust, millega takistati hageja atesteerimist, ei tehtud – nagu selle eset arvestades oleks pidanud tegema – personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 lõike 3 ja 7. aprilli 2004. aasta otsuse põhjal, mida kohaldatakse atesteerimismenetluse suhtes, vaid personalieeskirjade artikli 43 ja selle üldiste rakendussätete põhjal, mida kohaldatakse hindamismenetluse suhtes.
88 Sellest järeldub, et vaidlusaluse otsusega, mis tehti ekslikult personalieeskirjade artikli 43 põhjal, eirati selle artikli 43 kohaldamisala, mis erineb personalieeskirjade XIII lisa artikli 10 lõike 3 kohaldamisalast, ning hindamis‑ ja atesteerimismenetluste sõltumatust, mis on personalieeskirjade eespool nimetatud sätete elluviimiseks määratletud artikli 43 üldiste rakendussätete ja 7. aprilli 2004. aasta otsusega.
89 Muidugi väitis komisjon kohtuistungil, et tema 29. novembri 2006. aasta otsusega, millega tunnistati kehtetuks ja asendati 7. aprilli 2004. aasta otsus, loodi seos atesteerimis‑ ja hindamismenetluse vahel. 29. novembri 2006. aasta otsuse artikli 5 lõige 1 näeb nimelt ette, et kandidaadi saab tunnistada atesteerimiskõlblikuks ainult tingimusel, et tal leiti olevat potentsiaali „juhiabi” ametikohustuste täitmiseks.
90 29. novembri 2006. aasta otsus jõustus selle artikli 9 kohaselt siiski alles järgmisel päeval pärast vastuvõtmist. 26. juunil 2006, mil apellatsiooni korras hindaja vaidlustatud otsust sisaldava 2005. aasta karjääriarengu aruande kinnitas ja lõpetas, kohaldati seega ikka alles 7. aprilli 2004. aasta otsust. Kui komisjon tegi vaidlusaluse otsuse hilisema, 29. novembri 2006. aasta otsuse põhjal, nagu ta kohtuistungil väitis, ja eeldusel, et niisugune võimalus on mõeldav, eiras ta järelikult peale personalieeskirjade artikli 43 ja nende eeskirjade XIII lisa artikli 10 lõike 3 ning nende rakendussätete kohaldamisala ka oma 7. aprilli 2004. aasta ja 29. novembri 2006. aasta otsuste kohaldamisala ratione temporis.
91 Hagejal on seega õigus taotleda vaidlusaluse otsuse, s.t oma 2005. aasta karjääriarengu aruande tühistamist osas, milles tal ei leitud olevat vajalikku potentsiaali abiteenistuja ametikohustuste täitmiseks ja seega keelduti teda tunnistamast atesteerimiskõlblikuks.
Kohtukulud
92 Kodukorra artikli 122 kohaselt kohaldatakse selle II jaotise 8. peatükki, mis käsitleb kohtukulusid, ainult nende kohtuasjade suhtes, mis algatati Avaliku Teenistuse Kohtus alates nimetatud kodukorra jõustumisest, mis toimus 1. novembril 2007. Kohtuasjade suhtes, mis olid selles kohtus pooleli enne seda kuupäeva, kohaldatakse edasi mutatis mutandis Esimese Astme Kohtu kodukorra vastavaid sätteid.
93 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Et komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista temalt, nagu hageja nõudis.
Esitatud põhjendustest lähtudes
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (esimene koda)
otsustab:
1. Françoise Putterie-De-Beukelaeri karjääriarengu aruanne, mis käsitleb ajavahemikku 2005. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, tühistatakse osas, milles hagejal ei leitud olevat vajalikku potentsiaali B*‑kategooria ametikohustuste täitmiseks.
2. Mõista kohtukulud välja Euroopa Ühenduste Komisjonilt.
Kreppel | Tagaras | Gervasoni |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 21. veebruaril 2008 Luxembourgis.
Kohtusekretär | | Koja esimees |
Käesoleva otsuse tekstid ning selles viidatud ühenduse kohtute otsuste tekstid, mida ei ole veel kohtulahendite kogumikus avaldatud, on kättesaadaval Euroopa Kohtu veebilehel www.curia.europa.eu