EUROOPA KOHTU OTSUS (üheksas koda)
2. mai 2019(*)
Eelotsusetaotlus – Tervisekaitse – Hügieenipakett – Määrus (EÜ) nr 853/2004 – Loomset päritolu toidu hügieen – Toidukäitlejate kohustused – Erinõuded – Kodukabiloomade liha – Ladustamine ja transport – Nõuded liha temperatuurile
Kohtuasjas C‑98/18,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes, Madalmaad) 6. veebruari 2018. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. veebruaril 2018, menetluses
T. Boer & Zonen BV
versus
Staatssecretaris van Economische Zaken,
EUROOPA KOHUS (üheksas koda),
koosseisus: üheksanda koja president K. Jürimäe, kohtunikud D. Šváby (ettekandja) ja S. Rodin,
kohtujurist: M. Bobek,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– T. Boer & Zonen BV, esindaja: advocaat K. J. Defares,
– Madalmaade valitsus, esindajad: M. K. Bulterman ja M. L. Noort,
– Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas, S. Horrenberger ja A.‑L. Desjonquères,
– Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér, G. Koós ja M. M. Tátrai,
– Rumeenia valitsus, esindajad: C.‑R. Canţăr, C.‑M. Florescu ja A. Wellman,
– Euroopa Komisjon, esindajad: A. Bouquet, W. Farrell ja B. Eggers,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT 2004, L 139, lk 55; ELT eriväljaanne 03/45, lk 14 ja parandus ELT eriväljaanne 03/46, lk 334) III lisa I jao VII peatüki punktide 1 ja 3 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud Madalmaades asutatud toidukäitleja T. Boer & Zonen BV ja Staatssecretaris van Economische Zaken (majandusasjade riigisekretär, Madalmaad; edaspidi „riigisekretär“) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on haldustrahv, mille riigisekretär määras põhikohtuasja kaebajale, kuna ta oli laadinud liha jahutussõidukisse, mille temperatuur oli kõrgem kui 7°C ja teatud lihatoodete puhul kõrgem kui 11 C.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Määrus nr 853/2004
3 Määruse nr 853/2004 põhjendused 1, 2, 4 ja 9 on sõnastatud järgmiselt:
„(1) Vastavalt [29. aprilli 2004. aasta määrusele nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT 2004, L 139, lk 1; ELT eriväljaanne 13/34, lk 337)] sätestasid Euroopa Parlament ja nõukogu toiduainete hügieeni üldreeglid toidukäitlejatele.
(2) Teatavate toiduainetega võivad kaasneda eriloomulised ohud inimtervisele, mis nõuab hügieeni erireeglite kehtestamist. Nii on see eelkõige loomset päritolu toiduainetega, mille puhul on tihti teatatud mikrobioloogiliste ja keemiliste ohtude esinemisest neis.
[…]
(4) Nimetatud eeskirjad sisaldavad terviseohutuse üldisi põhimõtteid, eelkõige seoses valmistajate „ja pädevate asutuste“ kohustustega, struktuurilisi, tegevus- ja hügieeninõudeid ettevõtetele, ettevõtete tunnustamise korda, nõudeid ladustamisele ja transpordile ning tervisemärkidele.
[…]
(9) Uuestisõnastamise peaeesmärkideks on tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse toiduohutuse valdkonnas, eelkõige kogu ühenduse toidukäitlejatele samade eeskirjade kehtestamise abil, ning kindlustada loomset päritolu toodete siseturu nõuetekohane toimimine, aidates seeläbi kaasa ühtse põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamisele.“
4 Selle määruse artiklis 2 „Mõisted“ on sätestatud:
„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) määruses (EÜ) nr 178/2002 sätestatud mõisted;
2) määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud mõisted;
3) I lisas sätestatud mõisted ja
4) mis tahes tehnilised mõisted II ja III lisas.“
5 Viidatud määruse artikli 3 „Üldkohustused“ lõikes 1 on sätestatud:
„Toidukäitlejad peavad järgima II ja III lisa asjakohaseid sätteid.“
6 Sama määruse artiklis 4 „Ettevõtete registreerimine ja tunnustamine“ on sätestatud:
„1. Toidukäitlejad viivad turule ühenduses valmistatud loomset päritolu tooteid üksnes siis, kui need on valmistatud ja neid on käsitsetud eranditult ettevõtetes:
a) mis vastavad määruse (EÜ) nr 852/2004 asjakohastele nõuetele, käesoleva määruse II ja III lisa ning toidualaste õigusnormide muudele asjakohastele nõuetele ja
b) mille pädev asutus on registreerinud või, kui see on nõutav kooskõlas lõikega 2, tunnustanud.
2. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 6 lõike 3 kohaldamist, on selliseid loomset päritolu tooteid käsitsevate ettevõtete tegevus, mille suhtes käesoleva määruse III lisas on sätestatud nõudeid, lubatud üksnes pädeva asutuse tunnustamise korral kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3, erandiks on üksnes järgmise tegevusega ettevõtted:
[…]
b) transporditoimingud;
[…]
3. Ettevõte, mille suhtes kohaldatakse tunnustamist kooskõlas lõikega 2, võib tegutseda üksnes siis, kui pädev asutus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ette nähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli korraldamise kohta […]:
a) pärast kohapealset kontrolli tunnustanud ettevõtte tegutsemisõigust
[…]
4. Toidukäitlejad teevad koostööd pädevate asutustega kooskõlas määrusega (EÜ) nr 854/2004. Eelkõige tagavad toidukäitlejad ettevõtte töö lõpetamise, kui pädev asutus tunnustuse tagasi võtab või, tingimusliku tunnustuse puhul seda ei pikenda või ei anna täielikku tunnustust.
[…]“.
7 Määruse nr 853/2004 I lisa „Mõisted“ punktis 1.16 on sätestatud, et „tapamaja“ on „ettevõte selliste loomade tapmiseks ja korrastamiseks, mille liha on mõeldud inimtoiduks“.
8 Selle määruse III lisa I jao II peatükis „Nõuded tapamajadele“ on sätestatud rida tapamajade ehituse, planeeringu ja sisseseadega seotud nõudeid, mida toidukäitlejad peavad täitma:
9 Selle määruse III lisa I jao VII peatükis „Ladustamine ja transport“ on sätestatud:
„Toidukäitlejad peavad tagama kodukabiloomade liha ladustamise ja transpordi kooskõlas järgmiste nõuetega.
1. a) Kui erisätetega pole kehtestatud teisiti, peab tapajärgsele kontrollile järgnema viivitamata jahutamine tapamajas kindlustamaks, et liha temperatuur läbivalt ei ületaks 3°C rupsi ja 7°C muu liha puhul piki jahutuskaart, mis tagab temperatuuri pideva languse. Liha võib siiski jahutamise ajal lõigata ja konditustada kooskõlas V peatüki punktiga 4.
b) Jahutamise ajal tuleb tagada piisav ventilatsioon liha pinnal kondensvee tekkimise vältimiseks.
2. Liha peab omandama punktis 1 täpsustatud temperatuuri ja jääma ladustamise ajaks sellele temperatuurile.
3. Liha peab omandama punktis 1 täpsustatud temperatuuri enne transporti ja sellele temperatuurile transpordi ajaks jääma. Transport võib siiski toimuda ka pädeva asutuse vastaval loal eritoodete valmistamise võimaldamiseks, kui:
a) selline transport leiab aset kooskõlas tingimustega; mille pädev asutus täpsustab transportimiseks ühest konkreetsest ettevõttest teise;
ja
b) liha väljub tapamajast või taparuumidega samal territooriumil asuvast lihalõikamisruumist viivitamata ning transport ei kesta üle kahe tunni.
4. Külmutamiseks ette nähtud liha tuleb ilma liigse viivituseta külmutada, vajaduse korral arvestades külmutamisele eelnevat stabiliseerimisperioodi.
5. Lahtist liha tuleb ladustada ja transportida pakendatud lihast eraldi, välja arvatud kui ladustamine või transport toimub eri aegadel või selliselt, et pakkematerjal ja ladustamise või transportimise viis ei saa olla liha saasteallikaks.“
Määrus nr 852/2004
10 Määruse nr 852/2004 artikli 2 „Mõisted“ lõike 1 punktis c on täpsustatud, et selle määruse tähenduses on „ettevõte“ „toidukäitlemisettevõtte mis tahes üksus“.
11 Selle määruse artikli 5 „Ohuanalüüs ja kriitilised kontrollpunktid“ lõikes 1 on sätestatud:
„Toidukäitlejad kehtestavad, rakendavad ja haldavad alalist HACCP [ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteem (Hazard Analysis Critical Control Point)] põhimõtetel põhinevat menetlust või menetlusi.“
Määrus (EÜ) nr 178/2002
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT 2002, L 31, lk 1; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463) artikli 3 punktis 2 on määratletud „toidukäitleja“ kui „avalik või eraõiguslik kasumit taotlev või kasumitaotluseta juriidiline isik, kes on seotud toidu ükskõik millisel tootmis-, töötlemis- või turustusetapil toimuva mis tahes tegevusega“.
13 Selle määruse artikli 6 „Riskianalüüs“ lõikes 1 on sätestatud:
„Inimeste tervise ja elu kaitse kõrge tasemega seotud üldise eesmärgi saavutamiseks peavad toidualased õigusnormid põhinema riskianalüüsil, välja arvatud juhul, kui see ei vasta asjaoludele või meetme laadile.“
14 Nimetatud määruse artiklis 7 „Ettevaatuspõhimõte“ on sätestatud:
„1. Konkreetsetes olukordades, kui olemasolevat teavet hinnates tehakse kindlaks tervistkahjustava mõju võimalus, kuid see ei ole teaduslikult tõestatud, siis võib võtta ajutised riskijuhtimismeetmed, mis on vajalikud ühenduses ette nähtud tervisekaitse kõrge taseme tagamiseks, kuni saadakse teaduslikku lisainfot riski igakülgsemaks hindamiseks.
2. Lõike 1 põhjal võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed ega tohi piirata kaubandust rohkem, kui on vaja ühenduses ette nähtud tervisekaitse kõrge taseme saavutamiseks, silmas pidades tehnilist ja majanduslikku teostatavust ning muid käsitletavate küsimuste puhul põhjendatuks peetavaid tegureid. Meetmed vaadatakse läbi mõistliku ajavahemiku jooksul olenevalt elu ja tervisega seotud riski laadist ning teaduslikuks tõestamiseks ja riski igakülgsemaks hindamiseks vajaliku teadusinfo liigist.“
15 Sama määruse artikli 8 „ Tarbijate huvide kaitse“ lõikes 1 on sätestatud:
„Toidualaste õigusnormide eesmärk on tarbijate huvide kaitsmine ning selles sätestatakse lähtekohad tarbijatele teadlike valikute tegemiseks seoses tarvitatava toiduga. […]“.
16 Määruse nr 178/2002 artikli 14 „Toiduohutusnõuded“ sõnastuse kohaselt:
„1. Toitu ei tohi turule viia, kui see ei ole ohutu.
[…]
5. Toidu inimtoiduks tarvitamise kõlblikkuse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta, kas toit on selle kavandatud kasutuseks inimtoiduks sobimatu seetõttu, et on saastunud kas võõrkehade või muuga või mädanemise, riknemise või lagunemise teel.“
17 Selle määruse artiklis 17 „Kohustused“ on sätestatud:
„1. Toidu- ja söödakäitlejad peavad enda juhitava ettevõtte kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel tagama toidu ja sööda vastavuse nende tegevust reguleerivatele toidualaste õigusnormide nõuetele ning kontrollima kõnealuste nõuete täitmist.
2. Liikmesriigid jõustavad toidualased õigusnormid ning jälgivad ja kontrollivad, et toidu- ja söödakäitlejad täidaksid toidualaste õigusnormide asjakohaseid nõudeid kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.
Nad kasutavad selleks ametlikku kontrollisüsteemi ning muid asjaoludele vastavaid meetmeid, kaasa arvatud üldsuse teavitamine küsimustes, mis on seotud toidu ja sööda ohutusega ning nendega seotud riskidega, toidu ja sööda ohutuse järelevalvega ja muu seirega kõigil tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.
Liikmesriigid kehtestavad ka eeskirjad meetmete ja karistuste kohta toidu- ja söödaalaste õigusnormide rikkumise puhul. Kehtestatavad meetmed ja karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.“
Madalmaade õigus
18 Madalmaade 19. mai 2011. aasta seaduse, milles sätestatakse loomapidamise eeskirjade ja sellega seotud küsimuste integreeritud raamistik (Wet houdende een integraal kader voor regels over gehouden dieren en daaraan gerelateerde onderwerpen; Stb. 2011, nr 345; edaspidi „loomapidamise seadus“) artikli 6.2 lõikes 1 on sätestatud:
„Halduse üldaktiga või halduse üldakti alusel või ministri määrusega nimetatud EL määruste sätteid, mis puudutavad küsimusi, mille suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, on keelatud rikkuda.“
19 Loomapidamise seaduse artiklis 8.7 on sätestatud:
„Minister võib määrata rikkujale haldustrahvi.“
20 Majandusministri 7. detsembri 2012. aasta määruse WJZ/12346914, millega kehtestatakse eeskirjad loomsetele saadustele (Regeling van de Minister van Economische Zaken, nr. WJZ/12346914, houdende regels met betrekking tot dierlijke producten; Stcrt. 2012, nr 25949) artikli 2.4 lõike 1 punktis d on sätestatud:
„EL määruse sätted loomapidamise seaduse artikli 6.2 lõike 1 tähenduses on:
[…]
d) määruse (EÜ) nr 853/2004 artikkel 3, artikli 4 lõiked 1–4, artikkel 5 ja artikli 7 lõige 1“.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
21 T. Boer & Zonen käitab tapamaja, mis töötleb ja turustab peamiselt vasikaliha, lihatooteid ja nende kõrvalsaadusi. Ta kohaldab tapamenetlust, mille puhul rümbad ja jaotustükid jahutatakse pärast tapmist ja korrastamist järk-järgult külmkambris, mis on ühendatud tapa- ja korrastamisruumiga. Seejärel jätkub jahutamine tapamaja laadimisplatvormil asuvas jahutussõidukis, kuhu külmkambrist saabuv liha laaditakse vedamiseks.
22 Selle kindlaks määramiseks, kas liha on läbivalt saavutanud määruse nr 853/2004 III lisa I jao VII peatükis nõutava jahutustemperatuuri 7°C, kohaldab T. Boer & Zonen lihtsustatud reeglit, mille kohaselt alaneb liha temperatuur 1°C tunnis. Järkjärgulise jahutamisprotsessi ajal on jahutussõiduk pargitud T. Boer & Zoneni käitise territooriumil ja veodokumendid koostatakse ja antakse välja pärast selle protsessi lõppu. Seejärel veetakse liha selles sõidukis.
23 Madalmaade toiduainete ja tarbekaupade ameti (Nederlandse Voedsel-en Warenautoriteit) poolt 16. ja 30. detsembril 2014 T. Boer & Zoneni käitises läbiviidud kontrolli käigus tuvastati, et liha laaditi jahutussõidukitesse, kus temperatuur oli kõrgem kui 7°C ja teatud juhtudel kõrgem kui 11°C. Samuti tuvastati, et see oli tavaline praktika.
24 Nende tuvastuste alusel määras riigisekretär T. Boer & Zonenile 27. märtsil 2015 kahe eraldi otsusega haldustrahvid kogusummas 20 000 eurot, esiteks määruse nr 853/2004 artikli 3 lõike 1 ja selle III lisa I jao VII peatüki punkti 3 (maksimaalse laadimistemperatuuri ületamine) rikkumise eest ja teiseks toiduainete hügieeni käsitleva määruse nr 852/2004 artikli 5 lõike 1 rikkumise eest (HACCP põhimõtetele vastavate menetluste rikkumine).
25 T. Boer & Zonen esitas nimetatud otsuste peale vaide. Riigisekretär rahuldas 1. oktoobri 2015. aasta otsusega osaliselt T. Boer & Zoneni nõuded ja vähendas nende trahvide summat.
26 T. Boer & Zonen esitas nimetatud 1. oktoobri 2015. aasta otsuse peale kaebuse rechtbank Rotterdamile (Rotterdami esimese astme kohus, Madalmaad), kes jättis selle 14. juulil 2016 rahuldamata.
27 T. Boer & Zonen kaebas esimese astme kohtu otsuse edasi College van Beroep voor het bedrijfslevenile (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes, Madalmaad).
28 Oma apellatsioonkaebuse toetuseks väidab T. Boer & Zonen, et liha jahutamine võib toimuda ka pärast selle ümberlaadimist jahutussõidukisse, kuni see on saavutanud nõutud temperatuuri 7 C, juhul kui see sõiduk ei lahku tapamaja territooriumilt enne, kui seda temperatuuri ei peeta saavutatuks lihtsustatud reegli alusel, et liha temperatuur alaneb 1 C võrra tunnis. Riigisekretär seevastu rõhutab, et T. Boer & Zoneni kasutatav jahutamisprotsess ei ole ilmselgelt kooskõlas määruse nr 853/2004 eesmärgiga, kuna see ei taga toiduohutust. Ta on seisukohal, et jahutamine peab toimuma tapamajas vastavalt selle määruse III lisa I jao VII peatüki punktis 1 ette nähtule ja jahutussõidukit ei saa võrdsustada tapamajaga selle sätte tähenduses. Lisaks tuleb nõutav jahtumine saavutada enne, kui liha sellesse sõidukisse ümber laaditakse.
29 Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et vaidlust ei ole esiteks selles, et Madalmaade toiduainete ja tarbekaupade ameti kontrollitud liha temperatuur jahutussõidukisse laadimisel ületas 7°C ja teiseks, et tema menetluses oleva kohtuasja asjaolud ei vasta määruse nr 853/2004 III lisa I jao VII peatüki punkti 3 teise lause alapunktides a ja b osutatud olukorrale.
30 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab esiteks, et jahutussõidukit ei saa pidada „tapamajaks“ määruse nr 853/2004 I lisa punktis 1.16 esitatud määratluse mõttes. Teiseks on ta seisukohal, et selline sõiduk ei ole toidukäitleja üksus ja seega ei saa seda käsitleda ettevõttena määruse nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses. Sellega seoses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et liha vedu algab kõnealuse liha laadimisega jahutussõidukisse ja selle täielik jahtumine tuleb saavutada enne liha laadimist sellesse sõidukisse.
31 Sellegipoolest möönab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et arvestades Madalmaade kohtute otsuseid, milles on määruse nr 853/2004 III lisa I jao VII peatüki punktides 1 ja 3 ette nähtud jahutamise kohustust tõlgendatud erinevalt, ei ole liidu õigusnormide tõlgendamine sedavõrd selge, et ei jääks ruumi põhjendatud kahtlusteks.
32 Neil kaalutlustel otsustas College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas määruse nr 853/2004 III lisa I jao VII peatüki punktides 1 ja 3 sätestatud nõudeid tuleb tõlgendada nii, et liha jahutamine peab toimuma tapamajas endas, millest tulenevalt võib liha laadimine jahutussõidukisse alata alles siis, kui liha on temperatuuril, mis ei ole kõrgem kui 7°C, või võib liha jahutamine toimuda ka jahutussõidukis seni, kuni see sõiduk ei ole tapamaja territooriumilt lahkunud?“
Eelotsuse küsimuse analüüs
33 Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 853/2004 III lisa I jao VII peatüki punkte 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et liha jahutamine pärast tapmist võib toimuda üksnes tapamaja ruumides, kuni liha on läbivalt saavutanud temperatuuri, mis ei ületa 7°C, või võib see ka toimuda jahutussõidukis, mis asub tapamaja territooriumil.
34 Kõigepealt olgu märgitud, et määrus nr 853/2004 näeb selle VII peatüki punkti 3 teises lauses, mis asub selle lisa I jaos, teatud eritingimustel ette erandi kohustusest jahutada liha enne selle vedu temperatuurini 7°C. Samas ei ole käsitletavate asjaolude puhul sellise erandiga tegemist ja eelotsusetaotluse esitanud kohus ei taotle Euroopa Kohtult nimetatud sätte tõlgendamist osas, millega nähakse ette asjaomane erand.
35 Vastavalt määruse nr 853/2004 III lisa I jao VII peatüki punktidele 1 ja 3 peab tapajärgsele kontrollile järgnema viivitamata jahutamine tapamajas kindlustamaks, et liha temperatuur läbivalt ei ületaks 7°C. Lisaks peab liha omandama selle temperatuuri enne vedu ja jääma sellele temperatuurile veo ajaks.
36 Nende sätete sõnastusest tuleneb, et jahutamist tuleb teostada tapamajas endas. Seetõttu tuleb hinnata kas sellist jahutussõidukit, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, saab pidada määruse nr 853/2004 tähenduses „tapamaja“ osaks, mis on nähtud ette liha jahutamiseks.
37 Selle määruse I lisa punktis 1.16 on „tapamaja“ määratletud kui „ettevõte selliste loomade tapmiseks ja korrastamiseks, mille liha on mõeldud inimtoiduks“. Määruse nr 852/2004 artikli 2 lõike 1 punkti c kohaselt on „ettevõte“ „toidukäitlemisettevõtte mis tahes üksus“.
38 Lisaks peab selline ettevõte tagama liha viivitamatu läbivalt jahutamise enne selle vedu, nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 34 tõdetud.
39 Nagu Euroopa Komisjon selles küsimuses põhjendatult tõdeb, on selline jahutussõiduk, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, oma olemuselt mõeldud liha veoks ega ole enne liha laadimist või vedu seotud tapa-, korrastus- ja jahutamisprotsessiga. Selliste sõidukite funktsioon seisneb peamiselt liha vedamises ja mitte selle jahutamises, ning nende jahutusseadmed on mõeldud madala temperatuuri säilitamiseks veo ajal.
40 Lisaks sellele, ja nagu Prantsuse valitsus oma kirjalikes seisukohtades on märkinud, võimaldab jahutamine tapamaja külmkambris viivitamata saavutada optimaalsetele tingimustele vastava külma temperatuuri, et takistada bakterite paljunemist ja tagada seega toiduohutuse kõrge tase, vastupidi sellele, mida võib saavutada jahutussõidukis, kus temperatuuri kontrollitakse ainult empiiriliselt.
41 Neid kaalutlusi ei saa kahtluse alla seada asjaolu, et jahutussõiduk asub jahutusprotsessi ajal tapamaja territooriumil.
42 Pealegi võivad toidukäitlejad määruse nr 853/2004 artikli 4 lõike 1 punkti b kohaselt viia turule liidus valmistatud loomset päritolu tooteid üksnes siis, kui need on valmistatud ja neid on käsitsetud eranditult ettevõtetes, mille pädev asutus on registreerinud või, kui see on nõutav kooskõlas lõikega 2, tunnustatud pädeva asutuse poolt. Kõnealuse artikli lõikes 2 on ette nähtud, et selliste loomset päritolu tooteid käsitsevate ettevõtete tegevus, mille suhtes on selle määruse III lisas sätestatud nõuded, on lubatud üksnes siis, kui pädev asutus on pärast kohapealset kontrolli tunnustanud ettevõtte tegutsemisõigust. Asjaomase määruse III lisa I jao II peatükis on toidukäitlejatele sellise tunnustuse saamiseks seatud nõuded ettevõtte ruumidele, kus toimub tapmine ja korrastamine.
43 Samas ei kuulu liha veo meetodid, olgugi et ka neile on seatud teatud hulk nõudeid, mis on ette nähtud määruse nr 852/2004 II lisa IV peatükis „Transport“, pädeva asutuse poolt tunnustamise korra alla ja need ei ole seotud tapamaja käitaja tunnustamisega.
44 Lõpuks olgu märgitud, et määruse nr 853/2004 III lisa I jao VII peatüki punktide 1 ja 3 tõlgendamine nii, et toidukäitlejad võivad tapamaja territooriumil asuvas jahutussõidukis jahutada liha, mis on mõeldud inimtoiduks ja on pärit äsja tapetud loomadelt, kuni see on saavutanud temperatuuri 7 C, ei ole kooskõlas hügieenialastes õigusnormides seatud põhieesmärgiga, milleks selle määruse põhjenduse 9 kohaselt on tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse toiduohutuse valdkonnas.
45 Nimelt tuleneb määruse nr 853/2004 põhjendusest 2, et teatud toiduainetega võivad kaasneda eriloomulised ohud inimtervisele, mis nõuab hügieeni erireeglite kehtestamist.
46 Seetõttu otsustas liidu seadusandja, lähtudes määruse nr 853/2004 põhjenduses 4 seatud eesmärgist tagada inimeste tervise kaitse kõrge tase, panna toidukäitlejatele vastutus toidu ohutuse tagamise eest ning kehtestada kohustus viia igasugune loomade tapmine läbi tapamajades, mille ehitus, projektlahendus ja seadmed vastavad muu hulgas määruse nr 853/2004 III lisas ette nähtud tehnilistele nõuetele.
47 Kõiki eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb vastata esitatud küsimusele, et määruse nr 853/2004 III lisa I jao VII peatüki punkte 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et liha jahutamine pärast tapmist peab toimuma tapamaja enda ruumides, kuni liha on läbivalt saavutanud temperatuuri, mis ei ületa 7°C, enne kui see laaditakse jahutussõidukisse.
Kohtukulud
48 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (üheksas koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, III lisa I jao VII peatüki punkte 1 ja 3 tuleb tõlgendada nii, et liha jahutamine pärast tapmist peab toimuma tapamaja enda ruumides, kuni liha on läbivalt saavutanud temperatuuri, mis ei ületa 7°C, enne kui see laaditakse jahutussõidukisse.
Allkirjad