4. veebruaril 2020 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Saksamaa Liitvabariik
(kohtuasi C-57/20)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: R. Pethke ja J. Jokubauskaitė)
Kostja: Saksamaa Liitvabariik
Hageja nõuded
Hageja palub Euroopa Kohtul:
tuvastada, et Saksamaa Liitvabariik on rikkunud 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi1 , artikli 296 lõiget 1 ja artiklit 299, kuna ta kohaldas kindla maksumääraga korda kõigi põllumajandustootjate suhtes, sõltumata sellest, kas tavapärased käibemaksureeglid või erikord tõid väikeettevõtjatele kaasa raskusi või mitte, ning kuna ta hüvitas kindla maksumääraga tootjatelt kogutud käibemaksu, mis viis tasutud sisendkäibemaksu struktuurse ülekompenseerimiseni;
mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.
Väited ja peamised argumendid
Esimene väide – direktiivi 2006/112/EÜ artikli 296 lõike 1 rikkumine
Oma esimeses väites väidab komisjon, et Saksamaa Liitvabariik rikkus direktiivi 2006/112 artikli 296 lõiget 1 sellega, et kohaldas kindla maksumääraga korda kõigi põllumajandustootjate suhtes, sõltumata sellest, kas tavapärased käibemaksureeglid või erikord tõid väikeettevõtjatele kaasa raskusi või mitte.
Direktiivi 2006/112 artikli 296 lõike 1 kohaselt tuleb neid põllumajandustootjaid, kelle suhtes võib kohaldada kindla maksumääraga korda, nõuetekohaselt eristada. Nii pidi soodustatud põllumajandustootjatel olema 1. peatükis ette nähtud tavapäraste käibemaksureeglite või erikorra kohaldamise korral olema valikukriteeriumi kohaselt raskusi. Saksamaa Liitvabariik ei ole soodustatud põllumajandustootjate väljaselgitamiseks sellist valikukriteeriumi kasutanud.
Teise väite kohaselt on Saksamaa Liitvabariik rikkunud direktiivi 2006/112 artiklit 299, kuna tema kehtestatud kindlamääraline hüvitise määr põhjustas kindla maksumääraga põllumajandustootjate tegelikult makstud sisendkäibemaksu struktuurse ülekompenseerimise.
Ühelt poolt lahutaks arvutus kaubandusettevõtjate põllumajandusteenused kogu põllumajandussektori käibest, teiselt poolt aga arvataks kogu põllumajandussektori sisendkäibemaksu koormusest maha üksnes tavapärastele käibemaksureeglitele allutatud põllumajandustootjate sisendkäibemaksu koormus, mitte aga kaubandusettevõtjate sisendkäibemaksu koormus. Selle tulemuseks on struktuurne ülekompenseerimine kindla maksumääraga põllumajandustootjate kindla maksumääraga sisendkäibemaksu hüvitamise tõttu.
____________
1 ELT 2006, L 347, lk 1.