Language of document :

Intermarché Casino Achats’ 21. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 5. oktoobri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-254/17: Intermarché Casino Achats versus komisjon

(kohtuasi C-693/20 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Intermarché Casino Achats (esindajad: advokaadid Y. Utzschneider, J. Jourdan, C. Mussi ja S. Eder)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu

Apellandi nõuded

Tühistada Üldkohtu 5. oktoobri 2020. aasta otsus kohtuasjas T-254/17 osas, milles Üldkohus jättis osaliselt rahuldamata Intermarché Casino Achats’ hagi, milles paluti tühistada määruse nr 1/2003 artikli 20 lõigete 1 ja 4 alusel tehtud Euroopa Komisjoni 9. veebruari 2017. aasta otsus (juhtum AT.40466 – Tute 1), ning osas, milles kohtukulud mõisteti välja apellandilt;

tühistada komisjoni 9. veebruari 2017. aasta otsuse (eespool viidatud juhtum AT.40466) artikli 1 punkt a;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esimeses väites kinnitab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui lükkas tagasi määruse nr 1/2003 artikli 20 lõigete 1 ja 4 õigusvastasuse vastuväite, mille aluseks on asjaolu, et kontrollide läbiviimise suhtes ei ole ette nähtud asjakohaseid õiguskaitsevahendeid; see ei ole kooskõlas põhiõiguste harta artiklis 47 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas kehtestatud tõhusa õiguskaitsevahendi nõuetega.

Teises väites leiab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui asus seisukohale, et dokumendid, mille komisjon esitas selle tõendamiseks, et kontrolli kuupäeval olid olemas veenvad kaudsed tõendid, võis arvesse võtta ilma, et oleks järgitud määruses nr 1/2003 ja määruses nr 773/2004 kehtestatud vorminõudeid. See õigusnormi rikkumine muutis vigaseks Üldkohtu järelduse, mille kohaselt oli komisjonil kontrolliotsuse artikli 1 punktis a nimetatud rikkumise kohta veenvaid kaudseid tõendeid. Keeldudes tühistamast kontrolliotsuse artikli 1 punkti a, rikkus Üldkohus seega põhiõiguste harta artiklis 7 tagatud õigust ruumide puutumatusele.

Kolmandas väites leiab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui asus seisukohale, et põhiõiguste harta artiklis 7 tagatud õigus ruumide puutumatusele ei kohusta kontrolliotsuses ette nägema kontrolli ajalist piiri, ja kui ta keeldus sel põhjusel otsust tühistamast.

____________