Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 3. juulil 2019 – M.F. versus J.M.

(kohtuasi C-508/19)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Hageja: M.F.

Kostja: J.M.

Eelotsuse küsimused

1.    Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, artiklit 2, artikli 4 lõiget 3 ja artikli 6 lõiget 3 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 ja ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kõrgeima astme kohus võib teenistussuhte puudumise tuvastamise menetluses otsustada, et kohtunik ei ole see isik, kellele on üle antud akt selles kohtus kohtuniku ametisse nimetamise kohta, mis on välja antud sätete alusel, mis rikuvad tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet, või viisil, mis on selle põhimõttega vastuolus, kui kohtul on tahtlikult takistatud neid küsimusi enne akti üleandmist analüüsida?

2.    Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, artiklit 2 ja artikli 4 lõiget 3 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 267 ning ELTL artikliga 267 tuleb tõlgendada nii, et tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet rikub see, kui kohtuniku ametisse nimetamise akt antakse üle pärast seda, kui liikmesriik on esitanud eelotsusetaotluse liidu õiguse tõlgendamise küsimuses, mille vastusest sõltub hinnang nende riigisiseste õigusnormide kooskõla kohta liidu õigusega, mille kohaldamine võimaldas selle akti üle anda?

3.    Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, artiklit 2, artikli 4 lõiget 3, artikli 6 lõiget 3 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 tuleb tõlgendada nii, et tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet rikub see, kui ei ole tagatud õigus pöörduda kohtusse olukorras, mil liikmesriigi kohtus kohtuniku ametisse nimetamise akt antakse üle ametisse nimetamise menetluse tulemusel, mis viidi läbi selle liikmesriigi kohtunike ametisse nimetamise õigusnorme jämedalt rikkudes?

4.    Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, artiklit 2, artikli 4 lõiget 3 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 koostoimes ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga tuleb tõlgendada nii, et tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet rikub see, kui seadusandja loob liikmesriigi kõrgeima astme kohtu juurde organisatsioonilise üksuse, mis ei ole kohus liidu õiguse tähenduses?

5.    Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku, artiklit 2, artikli 4 lõiget 3 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 koostoimes ELTL artikli 267 kolmanda lõiguga tuleb tõlgendada nii, et küsimust, kas isikul, kellele on üle antud liikmesriigi kõrgeima kohtu kohtunikuks nimetamise akt, on kohtuniku teenistussuhe ja staatus, ei lahenda liikmesriigi õiguse alusel mitte selle kohtu organisatsiooniline üksus, kuhu see isik on nimetatud ja mis eranditult koosneb isikutest, kelle ametisse nimetamise aktid sisaldavad teises, kolmandas ja neljandas küsimuses viidatud vigu, ning mis nendel põhjustel ei ole kohus liidu õiguse tähenduses, vaid selle kohtu üks teine organisatsiooniline üksus, mis vastab liidu õiguses kohtule seatud tingimustele?

____________