Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vänersborgs tingsrätt, mark- och miljödomstolen (Rootsi) 18. juunil 2019 – Föreningen Skydda Skogen

(kohtuasi C-473/19)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vänersborgs tingsrätt, mark- och miljödomstolen

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Föreningen Skydda Skogen

Vastustajad: Länsstyrelsen i Västra Götalands län ja B.A.B.

Eelotsuse küsimused

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta1 artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi tava, mille kohaselt hõlmab keeld üksnes neid liike, mis on loetletud direktiivi 2009/147 I lisas või on mingil tasandil ohustatud või mille populatsioon juba pikemat aega väheneb?

Kas direktiivi 2009/147 artikli 5 punktides a–d ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta2 artikli 12 punktides a–c kasutatud mõisteid „tahtlik tapmine“, „häirimine“ ja „hävitamine“ tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi tava, mille kohaselt olukorras, kus meetmete eesmärk ei ole ilmselgelt liigi isendite tapmine või häirimine (näiteks metsandusmeetmed või maa-arendus), peab keeldude kohaldamiseks olema meetmete tõttu oht kahjustada liigi kaitsestaatust?

Kui vastus teise küsimuse mis tahes osale on, et keelu kohaldamise huvides tuleb kahju hinnata muul kui individuaalsel tasemel, siis kas hindamine peab sel juhul toimuma mingi alusel järgmistest skaaladest või tasanditest:

a.    teatud geograafiliselt piiratud osa populatsioonist, nagu on määratletud punktis a, näiteks piirkonna, liikmesriigi või Euroopa Liidu piires;

b.    asjaomane kohalik populatsioon (bioloogiliselt eraldatud muudest liigi populatsioonidest);

c.    asjaomane metapopulatsioon;

d.    liigi populatsioon tervikuna liigi levila asjakohases biogeograafilise piirkonna osas?

Kas direktiivi 92/43 artikli 12 punktis d kasutatud väljendit „kahjustamine või hävitamine“ tuleb seoses loomade paljunemispaigaga tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi tava, mille kohaselt olukorras, kus hoolimata kaitsemeetmetest kaob asjaomase liigi elupaiga püsiv ökoloogiline toimivus otseselt või kaudselt, individuaalselt või kumulatiivselt kahju tekitamise, hävitamise või kahjustamise tõttu, kohaldatakse keeldu üksnes juhul, kui asjaomase liigi kaitsestaatus ühel kolmandas küsimuses osutatud tasandil tõenäoliselt halveneb?

Kui vastus neljandale küsimusele on eitav, see tähendab kui kahju tuleb keelu kohaldamiseks hinnata muul tasandil kui konkreetse ala elupaiga tasandil, siis kas selline hindamine peab toimuma mingi alusel järgmistest skaaladest või tasanditest:

a.    teatud geograafiliselt piiratud osa populatsioonist, nagu on määratletud punktis a, näiteks piirkonna, liikmesriigi või Euroopa Liidu piires;

b.    asjaomane kohalik populatsioon (bioloogiliselt eraldatud muudest liigi populatsioonidest);

c.    asjaomane metapopulatsioon;

d.    liigi populatsioon tervikuna liigi levila asjakohases biogeograafilise piirkonna osas?

Mark- och miljödomstoleni (maa- ja keskkonnakohus, Rootsi) püstitatud teine ja neljas küsimus hõlmavad küsimust, kas direktiivides sätestatud range kaitse ei kuulu enam kohaldamisele nende liikide suhtes, mille puhul on saavutatud direktiivi eesmärk (soodne kaitsestaatus).

____________

1 ELT 2010, L 20, lk 7

2 EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102.