Der Grüne Punkt - Duales System Deutschland GmbH 20. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 12. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-253/17: Der Grüne Punkt – Duales System Deutschland GmbH versus EUIPO
(kohtuasi C-143/19 P)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Der Grüne Punkt - Duales System Deutschland GmbH (esindaja: advokaat P. Goldenbaum)
Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
Apellandi nõuded
tühistada Üldkohtu (neljas koda) 12. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-253/17;
rahuldada esimeses kohtuastmes esitatud nõuded ja teha asjas lõplik otsus või teise võimalusena saata asi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse;
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse esitamise põhjus on liidu õiguse, nimelt määruse nr 207/20091 artikli 15 lõike 1, artikli 51 lõike 1 punkti a ja artikli 66 lõike rikkumine. Üldkohus tuvastas valesti, et ELi kollektiivkaubamärgist tulenevate õiguste säilitamise eesmärgil toimus kasutamine üksnes seoses pakendiga, mitte aga seoses klassidesse 1-34 kuuluvate kaupadega, mille tootepakenditel on kõnealune kaubamärk. Kuigi Üldkohus tuvastas õigesti, et avalikkus sai kaubamärgi kasutamisest aru, andis ta siiski vale hinnangu, et selle puhul ei olnud tegemist kasutamisega kaupade endi jaoks.
Apellant väidab, et tegemist on vale õigusliku hinnanguga. Tema väitel tegi Üldkohus õiguslikus analüüsis vea sellega, et ei tunnustanud kollektiivkaubamärgi kasutamist kaupade suhtes, kuid nõustus, et seda on kasutatud viisil, mis võimaldab säilitada sellest kaubamärgist tulenevad õigusi, ainult seoses pakendiga.
Et kasutamine toimuks kauba suhtes, on oluline, et tähisest nähtuks, et kauba tootja, mitte pakendi tootja on ühenduse liige. Kaupa ja selle pakendit turustatakse ühe müügiartiklina.
Tähise osutusfunktsiooni eesmärk on, et kauba tootja kuulumine apellandi litsentsisüsteemi võimaldab sellele eriomase kahepoolse süsteemi abil kõrvaldamist ja taaskasutamist.
Kaup on sellise kasutamisega hõlmatud sellest hoolimata, et kauba pakendil kasutatakse samal ajal ka eri ettevõtjate kaubamärke, kuivõrd kollektiivkaubamärkide jaoks on tüüpiline kasutamine koos teiste kaubamärkidega.
Kollektiivkaubamärgi funktsioon ei eelda, et see peaks alati osutama kauba konkreetsele omadusele. On hoopis piisav, kui kollektiivkaubamärk osutab ühenduse liikmelisusele.
Üldkohtu otsuses ei ole piisavalt arvestatud tähise eri kasutajate vahelise erinevusega, mida käsitleb apellandi kaubamärgi kasutamise põhikiri.
Kaubamärki kasutati ka selleks, et luua turuosa, ja eriti selleks, et kooskõlas kollektiivkaubamärgi olemusega säilitada ja/või edendada ühenduse turuseisundit võrreldes muude konkureerivate ühendustega, eriti kahepoolset süsteemi kasutavate ühendustega ja/või nende ettevõtetega, kes ühendusse ei kuulu.
____________
1 Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (konsolideeritud versioon), ELT 2009, L 78, lk 1.