Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour constitutionnelle (Belgia) 31. oktoobril 2019 – Ligue des droits humains versus Conseil des ministres
(kohtuasi C-817/19)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Cour constitutionnelle
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Ligue des droits humains
Vastustaja: Conseil des ministres (ministrite nõukogu)
Eelotsuse küsimused
1. Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus))1 artiklit 23 koostoimes selle määruse artikli 2 lõike 2 punktiga d tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav selliste liikmesriikide õigusnormide suhtes nagu 25. detsembri 2016. aasta seadus reisijaandmete töötlemise kohta, millega on võetud üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks2 , nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid3 , ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ4 ?
2. Kas direktiivi 2016/681 I lisa on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja artikli 52 lõikega 1, pidades silmas, et seal loetletud andmed on väga ulatuslikud – eriti direktiivi 2016/681 I lisa punktis 18 osutatud andmed, mis ei piirdu direktiivi 2004/82 artikli 3 lõikes 2 osutatud andmetega – ning et selle info põhjal tervikuna on võimalik teada saada delikaatseid andmeid, mistõttu see võib rikkuda „rangelt vajalikuga“ piirdumise nõuet?
3. Kas direktiivi 2016/681 I lisa punktid 12 ja 18 on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja artikli 52 lõikega 1, pidades silmas, et väljendeid „sealhulgas“ ja „muu hulgas“ arvesse võttes on seal osutatud andmed loetletud näitlikult, mitte ammendavalt, millega rikutakse nõuet, et eraelu puutumatuse õiguse ning isikuandmete kaitse õiguse riivet kehtestavad eeskirjad oleksid täpsed ja selged?
4. Kas direktiivi 2016/681 artikli 3 punkt 4 ja sama direktiivi I lisa on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja artikli 52 lõikega 1, pidades silmas, et reisijaandmete üldise kogumise, edastamise ja töötlemise süsteem, mis on nende sätetega kehtestatud, hõlmab kõiki asjaomase transpordivahendi kasutajaid, olenemata sellest, kas mõni objektiivne asjaolu annab alust arvata, et see isik võib endast kujutada ohtu avalikule julgeolekule?
5. Kas direktiivi 2016/681 artiklit 6 tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja artikli 52 lõikega 1 tõlgendada nii, et nimetatud direktiiviartikliga on vastuolus selline liikmesriigi õigusakt nagu vaidlustatud seadus, mis aktsepteerib broneeringuandmete töötlemise eesmärgina luureteenistuste pädevusvaldkonda kuuluvate tegevuste jälgimist, arvates sellise eesmärgi niiviisi terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise hulka?
6. Kas direktiivi 2016/681 artikkel 6 on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja artikli 52 lõikega 1 kooskõlas, pidades silmas, et selle artikliga reguleeritavat eelkontrolli, mis seisneb andmete kõrvutamises andmebaaside ja ette kindlaksmääratud kriteeriumidega, kohaldatakse süstemaatiliselt ja üldiselt kõigi reisijaandmete suhtes, olenemata sellest, kas mõni objektiivne asjaolu annab alust arvata, et need reisijad võivad endast kujutada ohtu avalikule julgeolekule?
7. Kas direktiivi 2016/681 artikli 12 lõikes 3 kasutatud mõistet „muu pädev riigiasutus“ võib tõlgendada nii, et see hõlmab 25. detsembri 2016. aasta seadusega rajatud broneeringuinfo üksust, kes võib seega anda pärast kuue kuu pikkuse tähtaja möödumist loa broneeringuinfoga tutvumiseks ad hoc päringute raames?
8. Kas direktiivi 2016/681 artiklit 12 tuleb koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja artikli 52 lõikega 1 tõlgendada nii, et nimetatud direktiiviartikliga on vastuolus selline liikmesriigi õigusakt nagu vaidlustatud seadus, kus on andmete säilitamiseks ette nähtud üldine viieaastane tähtaeg, tegemata vahet, kas asjaomaste reisijate eelkontrolli käigus on selgunud, et nad võivad kujutada endast avalikule julgeolekule ohtu või mitte?
9. a) Kas direktiiv 2004/82 on Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 45 kooskõlas, pidades silmas, et selle direktiiviga kehtestatud kohustusi kohaldatakse Euroopa Liidu siselendude suhtes?
b) Kas direktiivi 2004/82 tuleb koostoimes Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 45 tõlgendada nii, et selle direktiiviga on vastuolus selline liikmesriigi õigusakt nagu vaidlustatud seadus, mis lubab ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks ja piirikontrolli parandamiseks kasutada „riigi territooriumile suunduvate, sealt saabuvate ja seal ümber istuvate“ reisijate andmete kogumise ja töötlemise süsteemi, millega võib kaudselt kaasneda kontrolli taastamine sisepiiridel?
10. Kui Cour constitutionnelle (Belgia konstitutsioonikohus) peaks eelmistele eelotsuse küsimustele antud vastuste põhjal jõudma järeldusele, et vaidlustatud seadus, millega on muu hulgas üle võetud direktiiv 2016/681, eirab ühte või mitut nendes küsimustes viidatud õigusnormidest tulenevat kohustust, siis kas ta võib reisijaandmete töötlemist käsitleva 25. detsembri 2016. aasta seaduse õiguslikud tagajärjed ajutiselt jõusse jätta, et vältida õiguslikku ebakindlust ja võimaldada, et eelnevalt kogutud ja säilitatud andmeid saaks veel seaduses osutatud eesmärkidel kasutada?
____________
1 ELT 2016, L 119, lk 1.
2 ELT 2016, L 119, lk 132.
3 ELT 2004, L 261, lk 24; ELT eriväljaanne 19/07, lk 74.
4 ELT 2010, L 283, lk 1.