Language of document :

Portugali Vabariigi 27. novembril 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (neljas koda) 26. septembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-463/16: Portugal versus komisjon

(kohtuasi C-737/18 P)

Kohtumenetluse keel: portugali

Pooled

Apellant: Portugali Vabariik (esindajad: L. Inez Fernandes, P. Barros da Costa, P. Estȇvão ja J. Saraiva de Almeida)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles Üldkohus jättis rahuldamata tühistamishagi Euroopa Komisjoni 20. juuni 2016. aasta otsuse peale C(2016) 37531 .

Tühistada Euroopa Komisjoni 20. juuni 2016. aasta otsus C(2016) 3753, võttes arvesse, et Euroopa Kohus võib otsustada Portugali Vabariigi argumentide põhjendatuse üle.

Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Portugali Vabariik palub tühistada vaidlustatud kohtuotsuse ja sellest tulenevalt vaidlusaluse otsuse, tuginedes järgmistele väidetele:

1)    Õigusnormi ja õiguskindluse põhimõtte rikkumine — määruse (EÜ) nr 73/20092 artikli 24 ja määruse (EÜ) nr 1122/2009 3 artikli 54 lõike 1 punkti c teise lõigu ja artikli 71 lõike 1 sätete rikkumine ning ilmselge vastuolu, mis tuleneb õigusnormi rikkumisest, vaidlustatud kohtuotsuse punktide 43 ja 44 sisuga, kuna tunnistades komisjoni teise väite põhjendamatuks, eeldas Üldkohus, et Portugali süsteem tingimuslikkuse kontrollimiseks oli tõhus kontrollisüsteem, ja seega lükates väite tagasi ning jättes vaidlustatud otsuse tühistamata, rikkus Üldkohus ilmselgelt õigusnormi ja läks kohtupraktikaga vastuollu ning rikkus samuti õiguskindluse põhimõtet.

2)    Õigusnormi rikkumine, vastuolu kohtuotsuses ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine, kuna vaidlustatud kohtuotsuse punktis 14 on mööndud üheselt erinevust kõlblikkuse ja tingimuslikke süsteemi vahel ning kinnitatud punktides 46 ja 47 vastupidi, et põllumajandustootjatele antud abi kogusummat tuleb korrodeerida. Seega järeldas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 43 vääralt, et fondile tekkinud riski ei saa piirata kontrollinäidisega, ning kinnitas komisjoni finantskorrektsiooni kogukulu suhtes, mis ei ole seatud eesmärgi saavutamiseks ei kohane ega vajalik ja on seega ebaproportsionaalne. See Üldkohtu järeldus rikub ELL artikli 5, määruse nr 1290/20054 artikli 31 lõike 2 ja määruse nr 1122/2009 artikli 50 lõike 1 sätteid, millest tuleneb, et korrektsioonimäär on kohaldatav üksnes osale riskile avatud kulust ehk 1%. Seega sisaldab vaidlustatud kohtuotsus ilmset õigusnormi rikkumist ja selle põhjendused on omavahel vastuolus ning see rikub üldpõhimõtteid ja eeskirju, mis on ette nähtud komisjoni töödokumendi AGRI-2005-64043 punkti 2 esimeses ja kuuendas lõikes, mida ta kohaldab vääralt, rikkudes samuti komisjoni töödokumenti DS/2010/29 REV ja proportsionaalsuse põhimõtet.

____________

1  Komisjoni 20. juuni 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1059, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2016) 3753 all) (ELT 2016, L 173, lk 59).

2  Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT 2009, L 30, lk 16).

3  Komisjoni 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1122/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT 2009, L 316, lk 65).

4  Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT 2005, L 209, lk 1).