Kohtuasi C‑158/07

Jacqueline Förster

versus

Hoofddirectie van de Informatie Beheer Groep

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Centrale Raad van Beroep)

Isikute vaba liikumine – Liikmesriigi kodanikust õppija, kes on tulnud teise liikmesriiki koolitusel osalemiseks – Õppijatele makstav toimetulekutoetus – Liidu kodakondsus – EÜ artikkel 12 – Õiguskindlus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Isikute vaba liikumine – Töötajad – Õigus jääda elama liikmesriigi territooriumile pärast selles riigis töötamist

(Komisjoni määrus nr 1251/70, artiklid 1, 2 ja 7)

2.        Ühenduse õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Diskrimineerimine kodakondsuse alusel

(EÜ artikli 12 esimene lõik)

3.        Ühenduse õigus – Põhimõtted – Õiguskindlus – Mõiste

1.        Liikmesriigi kodanikust õppija, kes on läinud teise liikmesriiki õpingute eesmärgil ja katkestanud sel perioodil igasuguse töötamise, et jätkata õpinguid, loobumata siiski plaanist siduda oma tööelu viimati mainitud liikmesriigiga, kus ta on säilitanud oma elukoha, ei või toimetulekutoetuse saamiseks tugineda määruse nr 1251/70 töötajate õiguse kohta jääda elama liikmesriigi territooriumile pärast selles riigis töötamist artiklile 7, mis sätestab, et töötajal, kes on liikmesriigi kodanik, on teise liikmesriigi territooriumil „samad sotsiaalsed ja maksusoodustused kui selle riigi kodanikest töötajatel”.

Tingimused, mis annavad töötajale õiguse jääda vastuvõtva liikmesriigi territooriumile, on määruse nr 1251/70 artiklis 2 ammendavalt loetletud. Kuna kõnesoleva õppija olukord ei vasta ühelegi selles artiklis loetletud tingimustest, ei saa teda pidada määruse nr 1251/70 artikli 1 mõttes „liikmesriigi [kodanikuks], kes on olnud palgalisel tööl teise liikmesriigi territooriumil”, mistõttu ei ole see määrus kohaldatav.

(vt punktid 27, 29–33, resolutsiooni punkt 1)

2.        Liikmesriigi kodanikust õppija, kes on läinud teise liikmesriiki õpingute eesmärgil, võib toimetulekutoetuse saamiseks tugineda EÜ artikli 12 esimesele lõigule, kui ta on elanud vastuvõtvas liikmesriigis teatava aja. Teiste liikmesriikide kodanike suhtes varasema viieaastase elamise tingimuse kohaldamine ei ole EÜ artikli 12 esimese lõiguga vastuolus.

On õiguspärane, kui liikmesriik annab toimetulekutoetust vaid neile õppijatele, kes on üles näidanud teatavat selle riigi ühiskonda integreerumise taset. Teatud integreerumistaseme olemasolu võib eeldada, kui on tuvastatud, et õppija on elanud vastuvõtvas liikmesriigis teatava aja.

Mis puudutab konkreetsemalt küsimust, kas pideva viieaastase elamise tingimus on ühenduse õigusega kooskõlas, siis tuleb märkida, et see on sobiv tagamaks, et toimetulekutoetuse taotleja on vastuvõtvasse liikmesriiki integreerunud. Pideva viieaastase elamise tingimust ei saa pidada ülemääraseks, arvestades eelkõige mittekodanike vastuvõtvasse liikmesriiki integreerumise tasemega seotud nõudeid. Elamistingimus on proportsionaalne siis, kui siseriiklikud ametiasutused kohaldavad seda selgete ja eelnevalt teada olevate kriteeriumide alusel. Võimaldades asjassepuutuvatel isikutel oma õigustest ning kohustustest ühemõtteliselt aru saada, on kõnesoleva siseriikliku regulatsiooniga kehtestatud elamistingimus juba oma olemasolu tõttu selline, et tagab õppijatele toimetuleku andmisel õiguskindluse ja läbipaistvuse kõrge taseme. Kõnesoleva siseriikliku regulatsiooniga ette nähtud viieaastase elamise tingimus ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada eesmärk tagada teisest liikmesriigist pärit õppijate teataval tasemel integreerumine vastuvõtvasse liikmesriiki. See tõdemus ei mõjuta liikmesriikide õigust anda – kui nad seda soovivad – toimetulekutoetust teistest liikmesriikidest pärit õppijatele, kes ei vasta viieaastase elamise tingimusele.

(vt punktid 43, 49–52, 54, 56–60, resolutsiooni punkt 2)

3.        Ühenduse õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluv õiguskindluse põhimõte nõuab muu hulgas seda, et õigusnormid oleksid selged ja täpsed ning nende tagajärjed ettenähtavad, eriti juhtudel, kui neil võib olla üksikisikutele ja ettevõtjatele ebasoodsaid tagajärgi. Kui teistest liikmesriikidest pärit õppijate toimetulekutoetuse saamise õiguse sõltuvusse seadmine elamistingimuse täitmisest ei too kaasa negatiivseid tagajärgi, vaid annab asjassepuutuvatele isikutele suuremad õigused kui need, mis neil olid varasemate siseriiklike õigusnormide alusel, ei ole ühenduse õigusega, eelkõige õiguskindluse põhimõttega vastuolus sellise elamistingimuse kohaldamine, mis seab teistest liikmesriikidest pärit õppijate õiguse toimetulekutoetusele sõltuvusse selle tingimuse kehtestamisest varasemate elamisperioodide täitumisest.

(vt punktid 67, 69–71, resolutsiooni punkt 3)