AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

18. mai 2009

Kohtuasi F‑66/08

Emile De Smedt jt

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Töötasu – Hüvitis vahetustega töö eest – Hüvitis ametnikele regulaarse valves olemise eest – Personalieeskirjade artiklid 56a ja 56b

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega Emile De Smedt ja ülejäänud 20 parlamendi ametnikku paluvad tühistada parlamendi üksikotsused, millega neile keelduti määramast vahetustega töötavatele ametnikele mõeldud hüvitist, mis on ette nähtud personalieeskirjade artiklis 56a ning millele neil on õigus vastavalt nõukogu 11. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1873/2006 (millega muudetakse määrust (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist vahetustega töö eest, ning selle hüvitise määrad ja maksmise tingimused); ning teiseks ametnikele mõeldud hüvitist regulaarse valves olemise eest, mis on ette nähtud personalieeskirjade artiklis 56b ja millele neil on õigus vastavalt nõukogu 11. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1945/2006 (millega muudetakse määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 495/77, millega määratakse kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada hüvitist regulaarse valves olemise eest, ning nimetatud hüvitise andmise tingimused ja määrad).

Otsus: Kinnitada, et hagejad loobusid parlamendi selliste üksikotsuse tühistamise nõuetest, mis puudutavad regulaarse valves olemise eest personalieeskirjade artiklis 56b ettenähtud hüvitise andmisest keeldumist. Tühistada parlamendi üksikotsused, millega keelduti hagejatele määramast personalieeskirjade artiklis 56a ettenähtud hüvitist vahetustega töö eest. Mõista kohtukulud välja parlamendilt.

Kokkuvõte

Ametnikud – Töötingimused – Hüvitis vahetustega töö eest

(Personalieeskirjad, artikkel 56a)

Tuleb tühistada institutsiooni üksikotsused, millega keelduti andmast personalieeskirjade artiklis 56a ettenähtud hüvitist vahetustega töö eest ametnikele, kes osutasid sellist teenust tulenevalt telefonikeskjaama, kus nad töötasid, „vajadustest”, samas kui selline teenus on „korraline ja alaline”, ning lisaks kui sama institutsioon on eespool mainitud otsusest hiljem võetud üksikotsustega seda hüvitist andes ise kaudselt – kuid selgelt – tunnistanud, et hagejad vastavad selle hüvitise andmiseks artiklis 56a ettenähtud tingimustele, ning lõpuks kui ei ole vaidlustatud seda, et nende töökoha füüsilised tingimused olid samad enne ja alates nimetatud hüvitist andvate üksikotsuste jõustumise kuupäevast.

Sellega seoses on ebaõiglane toetada personalieeskirjade artikli 56a kohaldamata jätmist põhjusel, et ametnike vahetustega töö ei tulene selle institutsiooni ametlikest otsustest.

Samamoodi asjaolu, et ametnikud ei tee ületunde ning neil on selle institutsiooni tavapärasest tööajast lühem töönädal, ei sea kahtluse alla õigust personalieeskirjade artiklis 56a ettenähtud hüvitisele. See säte ei näe ette ületundide tegemist ega nimetatud institutsiooni tavapärase tööajaga võrdset töönädalat. Igal juhul ning võttes arvesse ebamugavusi, mida vahetustega töö puhul kohaldatav töönädal toob kaasa isiklikus ja perekondlikus plaanis, ei ole selle institutsiooni tavapärase töönädala ja telefonikeskjaamas kehtestatud töönädala vaheline 7,5 tunnine erinevus ebamõistlik.

(vt punktid 21–23)