Euroopa Komisjoni 15. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-743/16 RENV: CX versus komisjon

(kohtuasi C-131/19 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: G. Berscheid, T. S. Bohr)

Teine menetlusosaline: CX

Apellandi nõuded

Tühistada Üldkohtu 13. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjas T-743/16 RENV: CX vs. komisjon osas, milles sellega tühistati ametist kõrvaldamise distsiplinaarotsus;

saata asi hagi teiste väidete üle otsustamiseks tagasi Üldkohtule;

otsustada kohtukulude jaotus edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Esimene väide: ametnike personalieeskirjade IX lisa artiklite 4 ja 22 rikkumine, kuna on ebaõigesti tõlgendatud isiklikult kohalekutsumise õiguse ulatust

Esimese väite põhjenduseks esitatud argumendid on jagatud mitmesse osasse.

Esimese osaga väidab komisjon, et kohtuotsuses eirati õiguslikke kriteeriume, mida kohaldatakse, et hinnata ametniku võimetust kohale ilmuda; põhjendamiskohustust ja tõendamiskoormise norme.

Teise osaga väidab komisjon, et kohtuotsuses on ebaõigesti kohaldatud kooskõlaliste kaudsete tõendite kogumi mõistet selleks, et tõendada, et ametnik ei olnud võimeline ärakuulamistele kohale ilmuma, ning et Üldkohus ei analüüsinud täielikult asjakohaseid esitatud tõendeid.

Kolmanda osaga väidab komisjon, et kohtuotsuses on moonutatud esitatud tõendeid.

Teine väide: ametnike personalieeskirjade IX lisa artiklite 4 ja 22 rikkumine, kuna on ebaõigesti tõlgendatud õigust olla ära kuulatud kirjalikult või esindaja kaudu

Teise väite põhjendamiseks esitatud argumendid on jagatud kahte osasse.

Esimene osa puudutab seda, et on eiratud õiguslikke kriteeriume, mida kohaldatakse, et hinnata hageja võimetust esitada kirjalikult või esindaja kaudu oma seisukohad; rikutud on põhjendamiskohustust; eiratud on tõendamiskoormise norme osas, mis on seotud ametniku võimetusega ennast ärakuulamistel kaitsta, ning on ebaõigesti kohaldatud kooskõlaliste kaudsete tõendite kogumi mõistet.

Teine osa käsitleb põhjenduste vastuolulisust seoses ametniku võimetusega tagada enda kaitse.

Kolmas väide: põhjendamiskohustuse eiramine seoses tagajärgedega, mis on õiguse olla ära kuulatud rikkumisel

Üldkohus ei ole esitanud põhjendusi nende põhjuste kohta, miks ärakuulamata jätmisest tulenev menetlusnormi rikkumine toob kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise.

____________