Language of document : ECLI:EU:F:2010:24

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

15. aprill 2010

Kohtuasi F‑4/09

Jorge de Britto Patricio-Dias

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Ametisse nimetamine – Teisele ametikohale määramine – Teenistuse huvid – Palgaastme vastavus ametikohale – Kaitseõigused – Põhjendamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega J. de Britto Patricio‑Dias palub esiteks tühistada ametisse nimetava asutuse 11. aprilli 2008. aasta otsuse, millega ta määrati Euroopa Ühenduste Komisjoni energia ja transpordi peadirektoraadi logistika, innovatsiooni ja koosmodaalsuse üksusesse B.3, ning teiseks ametisse nimetava asutuse 21. oktoobri 2008. aasta otsuse, millega tema kaebus tagasi lükati.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Asutuse töö korraldamine – Töötajate ametisse nimetamine –Teisele ametikohale määramine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid

(Personalieeskirjad, artikli 7 lõige 1)

2.      Ametnikud – Asutuse töö korraldamine – Töötajate ametisse nimetamine – Teenistuse huvides võetud teisele ametikohale määramise meede – Põhjendamiskohustus – Puudumine

3.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 25)

1.      Kuigi personalieeskirjad ei sisalda mõistet „teisele ametikohale määramine”, kohaldatakse teisele ametikohale määramise otsustele nagu üleviimistelegi siiski asjaomaste ametnike õiguste ja õigustatud huvide osas personalieeskirjade artikli 7 lõike 1 eeskirju.

Institutsioonidel on selle alusel ulatuslik kaalutlusõigus oma asutuse töö korraldamisel, et täita neile usaldatud ülesandeid ning vastavalt sellele määrata oma personalile tööülesanded, jälgides siiski, et seda tehakse teenistuse huvides ja kooskõlas ametikohtade võrdväärsuse põhimõttega, ning asjaomase ametniku nägemus ei oma siin tähtsust.

Arvestades institutsioonide kaalutlusõiguse ulatust teenistushuvide hindamisel, peab Avaliku Teenistuse Kohtu kontroll selle üle piirduma küsimusega, kas ametisse nimetav asutus jäi mõistlikkuse piiridesse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt ebaõigesti.

Ehkki administratsiooni huvides on igati arvestada ametnike ametikohale määramisel nende konkreetsete võimete ja isiklike eelistustega, ei tulene sellest ametnikele õigust konkreetsete teenistusülesannete täitmisele või säilitamisele

(vt punktid 35–38 ja 55)

Viited:

Euroopa Kohus: 22. oktoober 1981, kohtuasi 218/80: Kruse vs. komisjon (EKL 1981, lk 2417, punkt 7); 23. märts 1988, kohtuasi 19/87: Hecq vs. komisjon (EKL 1988, lk 1681, punkt 6).

Esimese Astme Kohus: 28. oktoober 2004, kohtuasi T‑76/03: Meister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL AT 2004, lk I‑A‑325 ja II‑1477, punkt 64); 7. veebruar 2007, kohtuasi T‑339/03: Clotuche vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑29 ja II‑A‑2‑179, punktid 35 ja 47); 7. veebruar 2007, liidetud kohtuasjad T‑118/04 ja T‑134/04: Caló vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑37 ja II‑A‑2‑253, punkt 99).

Avaliku Teenistuse Kohus: 8. mai 2008, kohtuasi F‑119/06: Kerstens vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑147 ja II‑A‑1‑787, punktid 84 ja 98, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑266/08 P).

2.      Kuna selline teenistuse huvides võetud asutusesisese töö korraldamise meede nagu teisele ametikohale määramine ei kahjusta ametniku personalieeskirjade järgset seisundit või põhimõtet, et ametikoht peab vastama palgaastmele, siis seda meedet ei pea põhjendama.

(vt punkt 61)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Clotuche vs. komisjon (punktid 153 ja 195); eespool viidatud kohtuotsus Caló vs. komisjon (punktid 126 ja 142).

3.      Otsus on piisavalt põhjendatud juhul, kui see on tehtud ametnikule teadaolevail asjaoludel, mis võimaldab tal mõista teda puudutava meetme ulatust. See on nii, kui asjaolud, mille alusel käesolev akt, samuti sellele lisatud teenistusmärkmed ja muud teadaanded vastu võeti, võimaldavad mõista peamisi tegureid, mis mõjutasid administratsiooni otsuse langetamist.

(vt punkt 62)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 29. september 2005, kohtuasi T‑218/02: Napoli Buzzanca vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑267 ja II‑1221, punkt 65).