AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
29. september 2011
Kohtuasi F‑72/10
Mario Paulo da Silva Tenreiro
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Personalieeskirjade artikli 7 lõige 1 – Personalieeskirjade artikli 29 lõike 1 punktid a ja b – Ilmne hindamisviga – Võimu kuritarvitamine – Põhjendamine
Ese: ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, millega M. P. da Silva Tenreiro palub esiteks tühistada Euroopa Komisjoni otsus, millega lükati tagasi tema kandidatuur õigus‑, vabadus‑ ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi E direktoraadi „Õigusküsimused” direktori vaba ametikoha täitmiseks, ning otsus nimetada K. sellele ametikohale; ning teiseks otsus õigus‑, vabadus‑ ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi F direktoraadi „Turvalisusküsimused” direktori ametikoha täitmise menetluse lõpetamise kohta ning otsus nimetada P. sellele ametikohale.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Vaba ametikoht – Ametikoha täitmine edutamise või üleviimise teel – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine
(Personalieeskirjad, artikli 7 lõige 1 ja artikli 29 lõige 1)
2. Ametnikud – Teade vaba ametikoha kohta – Täidetaval ametikohal nõutava miinimumkvalifikatsiooni kindlaksmääramine
(Personalieeskirjad, artikkel 29)
1. Ametisse nimetavale asutusele ametisse nimetamiseks antud ulatusliku kaalutlusõiguse rakendamine eeldab seda, et viimane vaatab hoolsalt ja erapooletult läbi kandideerimisdokumendid ja järgib kohusetundlikult vaba ametikoha teates märgitud nõudeid, mistõttu ta on kohustatud kõrvale jätma kõik neile nõuetele mittevastavad kandidaadid. Teade vaba ametikoha kohta on tegelikult õiguslik raamistik, mille ametisse nimetav asutus ise enda jaoks kehtestab, ning ta peab sellest rangelt kinni pidama.
Selleks et kontrollida, kas ametisse nimetav asutus ei ole neid õiguslikke raame ületanud, tuleb liidu kohtul esmalt uurida, millised olid vaba ametikoha täitmiseks seatud tingimused, ja seejärel kontrollida, kas nimetatud asutuse poolt sellele ametikohale valitud kandidaat vastas reaalselt neile tingimustele. Lõpuks peab liidu kohus uurima, kas hageja võimete osas ei ole ametisse nimetav asutus teinud ilmset hindamisviga, kui ta eelistas talle teist kandidaati.
Kontroll peab siiski piirduma küsimusega, kas arvestades asjaolusid, millele administratsioon hinnangu andmisel tugines, jäi viimane mõistlikkuse piiridesse ega kasutanud oma pädevust ilmselgelt valesti. Seega ei või liidu kohus asendada ametisse nimetava asutuse hinnangut kandidaadi pädevuse kohta oma hinnanguga.
(vt punktid 48–50)
Viited:
Euroopa Kohus: 28. veebruar 1989, liidetud kohtuasjad 341/85, 251/86, 258/86, 259/86, 262/86, 266/86, 222/87 ja 232/87: van der Stijl ja Cullington vs. komisjon (EKL 1989, lk 511, punkt 51).
Esimese Astme Kohus: 11. detsember 1991, kohtuasi T‑169/89: Frederiksen vs. parlament (punkt 69); 19. märts 1997, kohtuasi T‑21/96: Giannini vs. komisjon (punkt 20); 12. mai 1998, kohtuasi T‑159/96: Wenk vs. komisjon (punktid 63–65 ja 72); 19. september 2001, kohtuasi T‑152/00: E vs. komisjon (punkt 29); 14. oktoober 2003, kohtuasi T‑174/02: Wieme vs. komisjon (punkt 38); 11. november 2003, kohtuasi T‑248/02: Faita vs. CES (punkt 71); 5. juuli 2005, kohtuasi T‑370/03: Wunenburger vs. komisjon (punkt 51); 4. juuli 2006, kohtuasi T‑45/04: Tzirani vs. komisjon (punktid 46, 48 ja 49).
2. Ametisse nimetaval asutusel on ulatuslik kaalutlusõigus täidetavatel ametikohtadel töötamise nõuete kindlaksmääramisel ning ainult asjaomase ametikoha täitmiseks nõutud miinimumtingimuste määratlemisel tehtud ilmne hindamisviga võib kaasa tuua vaba ametikoha teate õigusvastasuse.
(vt punkt 61)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 16. oktoober 1990, kohtuasi T‑132/89: Gallone vs. nõukogu (punkt 27); 12. detsember 2002, kohtuasi T‑135/00: Morello vs. komisjon (punkt 69); 11. juuli 2007, kohtuasi T‑93/03: Konidaris vs. komisjon (punkt 72).