AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

8. november 2007

Kohtuasi F‑125/06

Walter Deffaa

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Personalieeskirjade muutmine – Üleviimine – Peadirektori ametikoht – Palgaastme ja ‑järgu määramine – Personalieeskirjade artikli 7 lõige 1 – Personalieeskirjade artikli 29 lõige 1 – Personalieeskirjade artikli 44 teine lõik – Personalieeskirjade artikli 45 lõige 1 – Hüvitis määratud palgaastmest või -järgust kõrgemal palgaastmel või -järgul töötamise eest

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega W. Deffaa palub tühistada komisjoni presidendi 12. jaanuari 2006. aasta otsus, millega ta nimetati alates 1. augustist 2004 sisekontrolli talituse peadirektori ametikohale, osas, milles nimetatud otsuses määratakse ta palgaastme A*15 järku 4, ning vajalikul määral personali ja halduse peadirektoraadi peadirektori 23. detsembri 2005. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema selleks esitatud kaebus, et ta peadirektorina ametisse nimetamise kuupäevast alates tõuseks ühe järgu võrra oma palgaastmel vastavalt personalieeskirjade (muudetud nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 723/2004 (ELT L 124, lk 1; ELT eriväljaanne 01/02, lk 130) artikli 44 teisele lõigule.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Vaba töökoht – Ametikoha täitmine üleviimise teel – Palgaastme määramine

(Personalieeskirjad, artikli 7 lõige 1 ja artikkel 29; XIII lisa artikli 2 lõige 1 ja XIII.1 lisa)

2.      Ametnikud – Kõrgemale palgajärgule tõusmine – Määratud palgaastmest või -järgust kõrgema palgaastme või ‑järguga ametikohal olev ametnik

(Personalieeskirjad, artikli 44 teine lõik; XIII lisa artikli 7 lõige 4)

1.      Endisel palgaastmel A 2, mis on määruse nr 723/2004 (millega muudetakse ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi) jõustumise tagajärjel ümber nimetatud palgaastmeks A*15, olev ametnik, kes on oma palgaastmel ja ‑järgus nimetatud ametisse peadirektorina komisjonis, ei saa pärast seda, kui ta on vaba ametikoha teatest tulenevalt kandideerinud endise palgaastme A 1, mis on ümber nimetatud palgaastmeks A*16, ametikohale, õigustatult väita, et komisjon oleks pidanud ta määrama palgaastmele A*16, mis on asjaomase tegevusüksuse kõrgem palgaaste, kui ta nimetati peadirektori kõrgematesse tööülesannetesse.

Ükski personalieeskirjade säte ei keela komisjoni määrata ametnikud peadirektori ametikohtadele asjaomase tegevusüksuse madalamal palgaastmel, kui nad ei ole juba kõrgemale palgaastmele määratud. Selline tegevusüksuse madalamale palgaastmele määramine ei ole kokkusobimatu põhimõttega, et igal ametnikul on oma institutsioonis õigus jõuda ametikohal edasi, kuna palgaastmel A*15 oleval ametnikul, kes viiakse üle peadirektori ametikohale ja kes säilitab oma palgaastme, on õigus võimalikule hilisemale edutamisele palgaastmele A*16.

Kuigi vaba ametikoha teates määrati täidetava ametikoha tasemeks palgaaste A 1, viis nimetatud palgaastme kaotamine alates 1. maist 2004, mis tuleneb uue karjäärisüsteemi kehtestamisest, selleni, et komisjon pidi vastava palgaastme kindlaksmääramiseks kohaldama personalieeskirjade XIII.1 lisa. Peadirektori tüüpi ametikoht vastab kahele palgaastmele, milleks on A*15 ja A*16. Täidetava ametikoha taseme kindlaksmääramine, mida komisjon endiste personalieeskirjade sätete raames vaba ametikoha teate koostamisel tegi, ei saanud pikendada teate mõju hilisemale kuupäevale 1. maist 2004, mille ühenduse seadusandja kehtestas ühenduse ametnike uue karjääristruktuuri jõustumiseks.

Tulemuslikult ei saa väita, et ametisse nimetaval asutusel on võimatu anda kõrgemad tööülesanded ametnikule ilma, et ta edutataks kõrgemale palgaastmele. Personalieeskirjade XIII.1 lisas sisalduv erinevaid tüüpametikohti kirjeldav tabel näeb ette, et ühele ja samale palgaastmele vastavad erinevate tasemetega ametikohad, nt palgaastmele A*15 vastavad nii direktori kui ka peadirektori ametikohad.

(vt punktid 58–62)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi T‑58/05: Centeno Mediavilla jt vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑2‑0000 ja II‑A‑2‑0000, punkt 109).

2.      Personalieeskirjade artikli 44 teise lõigu sätted kõrgemale palgajärgule tõusmise kohta ning samade personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõige 4, mis puudutab hüvitist määratud palgaastmest või -järgust kõrgemal palgaastmel või -järgul töötamise eest, määruse nr 723/2004 (millega muudetakse ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi) järgses redaktsioonis on tihedalt seotud, nii et nendest ühe iseseisev kohaldamine ilma teist arvestamata ei ole lubatud.

Nendes kahes sättes ettenähtud rahalised hüved on identsed ning isegi kui nende maksmise tingimused erinevad, on nende aluse ja eesmärgi osas otseseid sarnasusi, kuna mõlemaga soovitakse eelkõige anda hüvitist keskastme või kõrgemate ametikohtadega kaasneva vastutuse eest.

Kui nõustuda sellega, et enne 1. maid 2004 tööle võetud ametnik, kes täidab määratud palgaastmest või ‑järgust kõrgema palgaastme või ‑järgu ülesandeid võib saada nii hüvitist määratud palgaastmest või ‑järgust kõrgemal palgaastmel või ‑järgul töötamise eest kui ka tõusta kõrgemale palgajärgule, samas kui pärast 30. aprilli 2004 tööle võetud ametnik, kes täidab määratud palgaastmest või ‑järgust kõrgema palgaastme või ‑järgu ülesandeid, ei saa igal juhul taotleda hüvitist määratud palgaastmest või ‑järgust kõrgemal palgaastmel või ‑järgul töötamise eest, oleks tagajärjeks see, et ilma objektiivse õigustuseta koheldakse haldusreformi tõttu kehtestatud uute sätete kohaldamisel erinevalt ametnikke vastavalt sellele, kas nad võeti tööle enne või pärast haldusreformi jõustumist.

(vt punktid 82 ja 84–88)