Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgerichtshof (Austria) 28. augustil 2020 – EB jt versus Versicherungsanstalt öffentlich Bediensteter, Eisenbahnen und Bergbau (BVAEB)
(kohtuasi C-405/20)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Verwaltungsgerichtshof
Põhikohtuasja pooled
Kassatsioonkaebuse esitajad: EB, JS ja DP
Vastustaja kassatsioonimenetluses: Versicherungsanstalt öffentlich Bediensteter, Eisenbahnen und Bergbau (BVAEB)
Eelotsuse küsimused
1. Kas meeste ja naiste võrdse kohtlemise nõude ajalise kohaldamisala piiramist kohtuotsusega Barber1 (C-262/88), protokolliga nr 33 ELTL artikli 157 kohta ning direktiivi 2006/54/EÜ2 artikliga 12 tuleb tõlgendada nii, et (Austria) pensionisaaja, kes väidab, et niisuguse 2018. aasta ametnike pensionide korrigeerimise korraga nagu põhikohtuasjades kohaldatav kord on teda diskrimineeritud, ei saa õiguspäraselt tugineda võrdse kohtlemise nõudele või saab sellele nõudele tugineda üksnes (proportsionaalselt) pensioninõude selle osa puhul, mis on seotud töötamisperioodidega pärast 1. jaanuari 1994?
2. Kas meeste ja naiste võrdse kohtlemise nõuet (ELTL artikkel 157 koostoimes direktiivi 2006/54/EÜ artikliga 5) tuleb tõlgendada nii, et selline kaudne diskrimineerimine nagu see, mis võib tuleneda põhikohtuasjades kohaldatavast 2018. aasta pensionide korrigeerimise korrast, on põhjendatud ka siis, kui võtta arvesse juba varem kehtestatud sarnaseid meetmeid ja nende kumulatiivsest mõjust tingitud märkimisväärset kahju võrreldes pensionide reaalväärtuse kohandamisega inflatsiooni tõttu (käesoleval juhul 25%), ja seda eelkõige
seepärast, et takistada (korrapärasel ühtse määraga korrigeerimisel tekkivat) „lõhet“ suuremate ja väiksemate pensionide vahel, olgugi et see on pelgalt nominaalne ega muuda väärtuste suhet;
seepärast, et rakendada üldist „sotsiaalset aspekti“ väiksemate pensionide saajate ostujõu suurendamiseks, olgugi et a) seda eesmärki saaks saavutada ka ilma suuremate pensionide korrigeerimise piiramiseta ja b) seadusandja ei kehtesta sellist meedet samal viisil ka ostujõu suurendamiseks olukorras, kus on tegemist töötavate ametnike madalama töötasu kohandamisega vastavalt inflatsioonile (kõrgema töötasu korrigeerimise arvel) ja ei ole kehtestanud ka ühtegi õigusnormi, mis näeks ette samasuguse sekkumise kutsealaste sotsiaalkindlustusskeemide (ilma riigi osaluseta) alusel saadud pensionide väärtuse korrigeerimisse, et suurendada (suuremate pensionide korrigeerimise arvel) väiksemate pensionide ostujõudu;
seepärast, et „süsteemi“ säilitada ja rahastada, olgugi et ametnike pensione ei maksta kindlustusasutusega sarnaselt korraldatud ja kindlustusasutuse kindlustusmaksetega rahastatavast kindlustussüsteemist, vaid neid maksab Austria riik kui pensionile jäänud ametnike tööandja tasuna tehtud töö eest, mistõttu ei olnud määrava tähtsusega mitte süsteemi säilitamine ja rahastamine, vaid lõpuks üksnes eelarvega seotud kaalutlused;
seepärast, et see kujutab endast iseseisvat põhjendust või (sellele eelnevalt) välistab algusest saadik oletuse, et tegemist on meeste kaudse soopõhise diskrimineerimisega direktiivi 2006/54/EÜ tähenduses, kui asjaolu, et statistiliselt on suurema pensioni saajate rühmas tunduvalt rohkem mehi, tuleb pidada selle tagajärjeks, et just minevikus puudusid naistel võrdsed võimalused tööhõive ja elukutse küsimustes, või
seepärast, et asjaomane säte kui positiivne meede ELTL artikli 157 lõike 4 tähenduses on lubatav?
____________
1 7. mai 1990. aasta kohtuotsus Barber (C-262/88, EU:C:1990:209).
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT 2006, L 204, lk 23).