Language of document : ECLI:EU:F:2011:41

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

13. aprill 2011

Kohtuasi F‑105/09

Séverine Scheefer

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ajutine teenistuja – Tähtajalise lepingu pikendamine – Tähtajalise töölepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks töölepinguks – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimene lõik

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida Euratomi lepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi lepingule, esitatud hagi, millega S. Scheefer palub sisuliselt tühistada parlamendi 12. veebruari 2009. aasta otsuse, millega kinnitati, et tema ajutise teenistuja leping lõpeb 31. märtsil 2009, ja 12. oktoobri 2009. aasta otsuse, millega jäeti tema kaebus rahuldamata, ning hüvitada talle parlamendi tegevusega tekitatud kahju.

Otsus: Tühistada otsus, mis sisaldub 12. veebruari 2009. aasta kirjas, millega parlamendi peasekretär teavitas hagejat esiteks sellest, et ei leitud ühtegi õiguslikult lubatud lahendust, mis võimaldaks hagejal jätkata teenistust Luxembourgi (Luksemburg) arstipunktis, ning teiseks sellest, et tema ajutise teenistuja leping lõpeb 31. märtsil 2009. Mõista parlamendilt S. Scheeferi kasuks välja esiteks töötasu, millele tal oleks olnud õigus, kui ta oleks jäänud parlamenti tööle, ning teiseks töötasu, tulude, töötushüvitiste või kõigi muude alates 1. aprillist 2009 tegelikult saadud ja ajutise teenistujana saadud töötasu asendavate asendushüvitiste summa vahe. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta parlamendi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Ese – Ajutise teenistuja lepingu ümberkvalifitseerimine – Vastuvõetamatus

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Tähtaja algus – Ajutise teenistuja lepingu allkirjastamise kuupäev

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

3.      Sotsiaalpoliitika – Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) raamkokkulepe tähtajalise töö kohta – Direktiiv 1999/70

(Muude teenistujate teenistustingimused; nõukogu direktiiv 1999/70)

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktiga a hõlmatud ajutised teenistujad – Pikendamine pärast lepingu esimest tähtajaliselt pikendamist – Tähtajalise lepingu ümberkvalifitseerimine tähtajatuks lepinguks

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a ja artikli 8 esimene lõik; nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 5 lõige 1 punkt c ning lõike 2 punkt b)

5.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Rahalised vaidlused personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 tähenduses – Mõiste

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1; muude teenistujate teenistustingimused)

6.      Ametnikud – Hagi – Tühistamisotsus – Mõju

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Kuigi akti õiguslikku kvalifitseerimist hindab ainult liidu kohus ning see ei sõltu poolte tahtest, saab kohus tühistada ainult isikut kahjustavad meetmed, mitte kvalifikatsiooni kui sellise, mille nende aktide vastuvõtja on ekslikult andnud. Seega tuleb tühistamisnõuded, millega palutakse Avaliku Teenistuse Kohtul hageja lepingu ümberkvalifitseerimist käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis, jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

(vt punktid 24 ja 25)

2.      Mis puudutab selle kindlakstegemist, millal isikut kahjustav meede võeti, st selle kuupäeva kindlaksmääramist, millest alates kaebuse esitamise kuupäeva peab arvutama, tuleb märkida, et leping hakkab kehtima selle allkirjastamisest ning sellest hetkest saab see leping seega asjaomast ajutist teenistujat kahjustada, nii et põhimõtteliselt tuleb sellest allkirjastamisest alates arvutada õigeaegselt kaebuse esitamise tähtaega vastavalt personalieeskirjade artikli 90 lõikele 2.

(vt punkt 48)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2002, liidetud kohtuasjad T‑137/99 ja T‑18/00: Martínez Páramo jt vs. komisjon (punkt 56).

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. aprill 2009, kohtuasi F‑65/07: Aayhan jt vs. parlament (punkt 43).

3.      Asjaolu, et direktiiv ei ole iseenesest liidu institutsioonidele siduv, ei välista seda, et viimatinimetatud peavad seda oma suhetes ametnike või teenistujatega kaudselt arvesse võtma. Seega mis puudutab direktiivi 1999/70 tähtajalise töö kohta ning sellele lisatud raamkokkulepet, siis institutsioonid peavad tööandjana vastavalt tema lojaalsuskohustusele tõlgendama ja kohaldama muude teenistujate teenistustingimuste sätteid niivõrd kui võimalik raamkokkuleppe sõnastuse ja eesmärkide põhjal.

(vt punkt 54)

4.      Direktiivile 1999/70 tähtajalise töö kohta lisatud raamkokkulepe muudab töösuhte stabiilsuse esmaseks eesmärgiks Euroopa Liidu töösuhetes. Raamkokkuleppe klausli 5 lõike 1 punkt c näeb konkreetselt ette tähtajaliste töölepingute või töösuhete uuendamiste maksimaalse arvu kindlaksmääramise. Sama klausli lõike 2 punkt b näeb ette, et tähtajalisi lepinguid võib vajaduse korral lugeda määramata tähtajaga töölepinguteks.

Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 8 esimese lõigu kohaselt pikendatakse seejärel lepingut tähtajatult, kui seda tehakse pärast seda, kui esimest korda on tähtajaliselt pikendatud artikli 2 punktis a viidatud ajutise teenistujaga sõlmitud lepingut, ning sellest järeldub, et seda ümberkvalifitseerimist tuleb lugeda selliseks, mida kohaldatakse algusest peale. Institutsioonide osas tuleb leida, et seda sätet peab tõlgendama laiaulatuslikult ning seda peab rangelt kohaldama, kuna selle eesmärk on just vältida ajutise teenistuja järjestikuste tähtajaliste lepingute kasutamist, lugedes määramata tähtajaga lepinguks sõlmitud kolmanda tähtajalise lepingu.

Pealegi on institutsiooni sise-eeskirjade õigusjõud võrreldes muude teenistujate teenistustingimustega madalam ning see ei saa olla takistuseks artikli 8 esimese lõigu kehtivusele.

(vt punktid 54–56 ja 60)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Aayhan vs. parlament (punktid 119 ja 120).

5.      Nõue, millega taotletakse seda, et institutsioon maksaks teenistujale rahasumma, mis viimase hinnangul tuleb talle muude teenistujate teenistustingimuste alusel välja maksta, on hõlmatud mõistega „rahalised vaidlused” personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 tähenduses, mis eristuvad kahju hüvitamise hagidest, mille teenistujad on esitanud oma institutsiooni vastu ning millega taotletakse kahju hüvitamist. Personalieeskirjade artikli 91 lõike 1 kohaselt on Avaliku Teenistuse Kohtul sellistes vaidlustes täielik pädevus, mis annab nimetatud kohtule volitused lahendada lõplikult tema menetluses olevad vaidlused ning otsustada kõigi teenistuja õiguste ja kohustuste üle, välja arvatud juhul, kui selline kohtuotsuse osa jäetakse asjaomase institutsiooni kontrolli alla täitmiseks tingimustel, mis on kohtuotsuses täpselt määratletud.

(vt punkt 68)

Viited:

Euroopa Kohus: 18. detsember 2007, kohtuasi C‑135/06 P: Weißenfels vs. parlament (punktid 65, 67 ja 68).

Avaliku Teenistuse Kohus: 2. juuli 2009, kohtuasi F‑49/08: Giannini vs. komisjon (punktid 39–42).

6.      Akti liidu kohtu poolt tühistamise tagajärjel kõrvaldatakse see akt tagasiulatuvalt õiguskorrast. Kui tühistatud akt on juba täidetud, nõuab selle tagajärgede tühistamine sama õigusliku olukorra taastamist, milles hageja oli enne akti vastuvõtmist.

(vt punkt 69)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 26. oktoober 2006, kohtuasi F‑1/05: Landgren vs. ETF (punkt 92).