KOHTUJURISTI ETTEPANEK

YVES BOT

esitatud 6. veebruaril 2018(1)

Kohtuasi C‑390/16

Kriminaalasjas

järgmise isiku suhtes:

Dániel Bertold Lada

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Szombathelyi Törvényszék (Szombathelyi kohus, Ungari))

Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – ELTL artikli 82 lõige 1 – Kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte – Raamotsus 2009/315/JSK ja otsus 2009/316/JSK – Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS) – Raamotsus 2008/675/JSK – Varasema teises liikmesriigis kuulutatud süüdimõistva kohtuotsuse arvesse võtmine uues kriminaalmenetluses – Riigisisene menetlus, milles eelnevalt tunnustatakse seda kohtuotsust, millest see arvesse võtmine sõltub – Kooskõlalise tõlgendamise kohustus – Liidu õiguse esimuse põhimõte – Kohustus jätta raamotsusega vastuolus olevad riigisisesed õigusnormid kohaldamata

1.        Käesolev eelotsusetaotlus tõstatab sisuliselt küsimuse, kas ühe liikmesriigi kohtu kuulutatud süüdimõistva kohtuotsuse võib uuesti läbi vaadata teise liikmesriigi kohtu algatatud selle kohtuotsuse tunnustamise menetluses ning kas selle võib seejuures läbi vaadata nii, et seda kohtuotsust kohandatakse – st süütegu kvalifitseeritakse ümber ja mõistetud karistust muudetakse –, et viia see selle viimase liikmesriigi karistusõigusega kooskõlla.

2.        Selle eelotsusetaotluse tulemusena peab Euroopa Kohus täpsustama oma 9. juuni 2016. aasta kohtuotsust Balogh(2). See eelotsusetaotlus esitati Ungaris algatatud menetluse raames, mille eesmärk on tunnustada jõustunud kohtuotsust, mille Austria kohus oli teinud Dániel Bertold Lada suhtes.

3.        Siin on taas kord tegemist näitega sellest, milline on Ungari ametiasutuste praktika välisriikide kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste suhtes. Selle praktika kohaselt palub Igazságügyi Minisztérium (justiitsministeerium, Ungari) teise liikmesriigi kohtul, kes tegi Ungari kodaniku suhtes süüdimõistva otsuse, see kohtuotsus endale edastada. See taotlus esitatakse, et algatada menetlus selle kohtuotsuse tunnustamiseks Ungaris. Kui asjaomast kohtuotsust on Ungaris tunnustatud, loetakse seda samaväärseks karistusega Ungaris, mis on kantud karistusregistrisse.

4.        Oma 9. juuni 2016. aasta kohtuotsuses Balogh(3) otsustas Euroopa Kohus, et nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsust 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu,(4) ning nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsust 2009/316/JSK Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks(5) tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamine, millega nähakse ette erimenetlus, milles liikmesriigi kohus tunnustab teise liikmesriigi kohtu jõustunud kohtuotsust, millega isik on mõistetud süüdi kuriteo toimepanemises.

5.        Käesoleva kohtuasja raames palutakse Euroopa Kohtul täiendada seda, mida ta otsustas oma 9. juuni 2016. aasta kohtuotsuses Balogh(6) sama riigisisese tunnustamismenetluse kohta – tõlgendades tookord nõukogu 24. juuli 2008. aasta raamotsust 2008/675/JSK, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvesse võtmist uutes kriminaalmenetlustes(7). Tegemist on selle raamotsuse teise tõlgendusega, esimesest lähtudes tehti 21. septembri 2017. aasta kohtuotsus Beshkov(8), milles Euroopa Kohus sai juba võimaluse hinnata, kas teistes liikmesriikides kuulutatud süüdimõistvate kohtuotsuste tunnustamise siseriiklik menetlus on liidu õigusega kooskõlas.

6.        Raamotsused 2009/315 ja 2008/675 on omavahel tihedalt seotud, sest esimese eesmärk on hõlbustada liikmesriikide vahel teabevahetust süüdimõistetud isiku karistusregistri andmete teemal ning teine võimaldab seega võtta nii välja selgitatud süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse. Teabevahetuse parandamisest liikmesriikide vahel oleks vähe kasu, kui liikmesriigid ei saaks edastatud teavet arvesse võtta. Lisaks tuleb märkida, et välisriigis mõistetud karistuste uutes kriminaalmenetlustes arvesse võtmiseks on veel vaja, et parandataks teabevahetust liikmesriikide vahel.

7.        Käesolev kohtuasi annab Euroopa Kohtule võimaluse täpsustada, miks ei tohi liikmesriigid säilitada riigisiseseid teistes liikmesriikides kuulutatud süüdimõistvate kohtuotsuste tunnustamise menetlusi, milles nad analüüsivad neid kohtuotsuseid ja muudavad vajaduse korral nende sisu, et kohandada neid oma karistusõigusele. Selgitan eelkõige, miks ei saa niisuguste kohtuotsuste arvesse võtmine uutes kriminaalmenetlustes, mida on nõutud raamotsuses 2008/675, sõltuda sellest, kas eelnevalt on viidud läbi riigisisene nende kohtuotsuste tunnustamise menetlus.

8.        Seoses kahtlustega, mis on eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimuses, kas raamotsustele saab tugineda riigisiseses menetluses, et jätta kohaldamata siseriiklikud õigusnormid, mis on nendega vastuolus, siis pean – nagu ka oma ettepanekus, mille ma esitasin kohtuasjas, milles tehti 29. juuni 2017. aasta kohtuotsus Popławski(9) – näitama ära põhjused, miks ka arvan, et liidu õiguse esimuse põhimõtte tõttu on vaja nõustuda, et raamotsustele saab nende kohaldamise välistamiseks tõesti tugineda.

I.      Õiguslik raamistik

A.      Liidu õigus

1.      Raamotsus 2009/315

9.        Raamotsuse 2009/315 põhjendustes 2, 3, 5 ja 17 on märgitud:

„(2)      [N]õukogu [võttis] 29. novembril 2000 vastu meetmete programmi kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks. […] Käesolev raamotsus aitab saavutada nimetatud programmi kolmandas meetmes sätestatud eesmärke […].

(3)      Kriminaalasjades vastastikust õigusabi käsitleva esimese hindamisvooru lõpparuandes […] kutsutakse liikmesriike üles lihtsustama riikide vahel dokumentide edastamise protseduure, kasutades vajaduse korral vastastikuse õigusabi lihtsustamiseks tüüpvorme.

[…]

(5)      Pidades silmas karistusregistrite andmeid käsitleva liikmesriikide teabevahetuse parandamist, tervitatakse selle eesmärgi saavutamiseks koostatud projekte […]. [S]aadud kogemused on julgustanud liikmesriike oma jõupingutusi veelgi suurendama ning on näidanud, et oluline on jätkata liikmesriikide süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabevahetuse tõhustamist.

[…]

(17)      […] Vastastikust mõistmist võib parandada Euroopa tüüpvormi loomine, mis võimaldaks andmeid vahetada ühtsel, elektroonilisel ja masintõlkeks sobilikul kujul. […]“

10.      Selle raamotsuse artiklis 1, milles on kindlaks määratud selle eesmärk, on sätestatud:

„Käesoleva raamotsuse eesmärk on järgmine:

a)      määrata kindlaks kord, mille alusel liikmesriik, kus on tehtud mõne muu liikmesriigi kodaniku suhtes süüdimõistev kohtuotsus (edaspidi „kohtuotsuse teinud liikmesriik“) edastab andmeid sellise kohtuotsuse kohta süüdimõistetud isiku kodakondsusjärgsele liikmesriigile (edaspidi „kodakondsusjärgne liikmesriik“);

b)      määratleda kodakondsusjärgse liikmesriigi kohustus talletada need andmed ning täpsustada karistusregistris sisalduvate andmete kohta esitatud päringutele vastamise tingimused;

c)      kehtestada käesoleva raamotsuse ning artikli 11 lõikes 4 viidatud hiljem vastuvõetava otsuse alusel raamistik, et luua elektrooniline süsteem süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide vahel ning seda süsteemi arendada.“

11.      Raamotsuse artiklis 4 „Kohtuotsuse teinud liikmesriigi kohustused“ on nähtud ette:

„[…]

2.      Kohtuotsuse teinud liikmesriigi keskasutus teatab võimalikult kiiresti teiste liikmesriikide keskasutustele süüdimõistvad kohtuotsused, mis on tehtud tema territooriumil nimetatud teiste liikmesriikide kodanike suhtes ja mis on kantud karistusregistrisse.

[…]

3.      Kohtuotsuse teinud liikmesriigi keskasutus edastab viivitamata kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele teabe karistusregistri andmete muutmise või kustutamise kohta.

4.      Iga liikmesriik, kes on väljastanud andmeid lõigete 2 ja 3 alusel, edastab isiku kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele viimase poolt üksikjuhtumitel tehtava päringu korral süüdimõistvate kohtuotsuste ja võetavate meetmete koopia ning mis tahes muu sellega seotud teabe, et võimaldada keskasutusel analüüsida, kas on vajalik võtta riigisiseseid meetmeid.“

12.      Raamotsuse 2009/315 artikli 5 „Kodakondsusjärgse liikmesriigi kohustused“ lõikes 1 on sätestatud:

„Kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutus talletab kooskõlas artikli 11 lõigetega 1 ja 2 kõik artikli 4 lõigete 2 ja 3 kohaselt edastatud andmed, et neid artikli 7 alusel uuesti edastada.“

13.      Raamotsuse artiklis 11 „Vorm ning muud viisid süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabevahetuse korraldamiseks ja lihtsustamiseks“ on nähtud ette:

„1.      Andmete edastamisel artikli 4 lõigete 2 ja 3 kohaselt edastab kohtuotsuse teinud liikmesriigi keskasutus järgmise teabe:

a)      andmed, mis edastatakse alati, […] (kohustuslikud andmed):

i)      süüdimõistetud isiku kohta (kõik ees- ja perekonnanimed, sünniaeg, sünnikoht […], sugu, rahvus ning olemasolu korral eelmine nimi või varasemad nimed);

ii)      süüdimõistva kohtuotsuse laadi kohta (süüdimõistva kohtuotsuse kuupäev, kohtu nimi, kuupäev, mil otsus muutus lõplikuks);

iii)      kuriteo kohta, millest tulenevalt süüdimõistev kohtuotsus langetati (süüdimõistva kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo kuupäev ja nimetus või juriidiline kvalifikatsioon ning viide kohaldatavatele õigusnormidele), ja

iv)      süüdimõistva kohtuotsuse sisu kohta (eelkõige põhikaristus ja võimalikud lisakaristused, julgeolekumeetmed ja karistuse täitmist muutvad hilisemad otsused);

b)      andmed, mis edastatakse, kui need on kantud karistusregistrisse (mittekohustuslikud andmed):

i)      süüdimõistetud isiku vanemate nimede kohta;

ii)      süüdimõistva kohtuotsuse viitenumbri kohta;

iii)      kuriteo koha kohta ja

iv)      süüdimõistvast kohtuotsusest tuleneva õiguste äravõtmise kohta;

c)      andmed, mis edastatakse, kui need on keskasutusele kättesaadavad (täiendavad andmed):

i)      süüdimõistetud isiku isikukoodi […] kohta;

ii)      kõnealuselt isikult võetud sõrmejäljed ja

iii)      olemasolu korral varjunimi ja/või teine nimi või teised nimed.

Lisaks võib keskasutus edastada mis tahes muid andmeid süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, kui need on kantud karistusregistrisse.

2.      Kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutus talletab kõik lõike 1 punktides a ja b loetletud andmed, mis ta on saanud kooskõlas artikli 5 lõikega 1 uuesti edastamiseks artikli 7 kohaselt. Ta võib samal eesmärgil talletada lõike 1 esimese lõigu punktis c ja teises lõigus nimetatud andmed.

3.      […]

Käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud tähtaja möödudes edastavad liikmesriikide keskasutused sellist teavet elektrooniliselt, kasutades tüüpvormi.

4.      Lõikes 3 osutatud vormi ning muud liikmesriikide keskasutuste vahel süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabevahetuse korraldamise ja lihtsustamise viisid kehtestab nõukogu […]

Nimetatud muud viisid hõlmavad järgmist:

a)      kõigi selliste vahendite kindlaksmääramine, mis hõlbustavad edastatavate andmete mõistmist ja masintõlget;

[…]“

2.      Otsus 2009/316

14.      Otsuse 2009/316 põhjendustes 2, 6 ja 12 on märgitud:

„(2)      Teave, mis käsitleb liikmesriikide kodanike suhtes teiste liikmesriikide poolt tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ei levi praegu 20. aprilli 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni alusel tõhusalt. Seepärast on sellise teabe vahetamiseks [liidu] tasandil vaja tõhusamat ja kättesaadavamat menetlust […].

[…]

(6)      Käesoleva otsuse eesmärk on rakendada raamotsust [2009/315], et luua liikmesriikidevaheline elektrooniline süsteem süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe vahetamiseks ja seda süsteemi arendada. […] Seepärast tuleks koostada tüüpvorm, mis võimaldaks vahetada teavet ühtses, elektroonilises ja masintõlkeks sobilikus vormis, ning korraldada ja hõlbustada süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe elektroonilist vahetamist liikmesriikide keskasutuste vahel.

[…]

(12)      Käesolevas otsuses sätestatud süütegude ning karistuste ja mõjutusvahendite liike kajastavad tabelid peaksid hõlbustama masintõlget ning koodisüsteemi kasutamine peaks tagama ühtse arusaama edastatud andmetest. […]“

15.      Otsuse artiklis 1, milles on määratletud otsuse sisu, on sätestatud:

„Käesoleva otsusega luuakse Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS).

Käesoleva otsusega luuakse ka liikmesriikide vahel karistusregistrite andmete elektroonilise vahetamise tüüpvormi osad, eelkõige need, mis hõlmavad andmeid süüteo kohta, mille eest langetati süüdimõistev kohtuotsus, ja andmeid süüdimõistva kohtuotsuse sisu kohta […]“

16.      Otsuse artikli 3 „Euroopa karistusregistrite infosüsteem (ECRIS)“ lõikes 1 on nähtud ette:

„ECRIS on detsentraliseeritud infotehnoloogia süsteem, mis rajaneb kõikide liikmesriikide karistusregistrite andmebaasidel. See koosneb järgmistest osadest:

a)      […] sidumistarkvara, mis võimaldab liikmesriikide karistusregistrite andmebaaside vahel andmeid vahetada;

[…]“

17.      Otsuse 2009/316 artiklis 4 „Teabe edastamise vorm“ on sätestatud:

„1.      Kui liikmesriigid edastavad raamotsuse [2009/315] artikli 4 lõigete 2 ja 3 ja artikli 7 kohaseid andmeid, mis hõlmavad kuriteo nimetust või juriidilist kvalifikatsiooni ning viidet kohaldatavatele õigusnormidele, märgivad nad igale süüteole, mille kohta andmed edastatakse, vastava koodi, mis on esitatud A lisas olevas süütegusid käsitlevas tabelis. […]

Liikmesriigid võivad samuti esitada teadaolevaid andmeid süüteo toimepanemise määra ja selles osalemise ning vajaduse korral täieliku või osalise kriminaalvastutusest vabastuse või korduvkuritegevuse kohta.

2.      Kui liikmesriigid edastavad raamotsuse [2009/315] artikli 4 lõigete 2 ja 3 ja artikli 7 kohaseid andmeid, mis hõlmavad süüdimõistva kohtuotsuse sisu, eelkõige karistust, võimalikke lisakaristusi, mõjutusvahendeid ja karistuse täitmist muutvaid hilisemaid otsuseid, märgivad nad igale karistusele ja mõjutusvahendile, mille kohta andmeid edastatakse, vastava koodi, mis on esitatud B lisas olevas karistusi ja mõjutusvahendeid käsitlevas tabelis. […]

Liikmesriigid esitavad vajaduse korral teadaolevaid andmeid määratud karistuse või mõjutusvahendi olemuse ja/või täideviimise tingimuste kohta vastavalt lisas B sätestatud parameetritele. […]“

3.      Raamotsus 2008/675

18.      Raamotsuse 2008/675 põhjendustes 2, 5–8 ja 13 on kirjas:

„(2)      Nõukogu võttis 29. novembril 2000 […] vastu meetmeteprogrammi kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks, […] mis sätestab „ühe või mitme õigusakti vastuvõtmise, millega nähakse ette põhimõte, et ühe liikmesriigi kohtul peab olema võimalik võtta arvesse teiste liikmesriikide kohtutes kriminaalasjades tehtud lõplikke otsuseid, et hinnata õiguserikkuja varasemat karistatust, teha kindlaks, kas ta on toime pannud korduvaid kuritegusid ja määrata kohaldatavad karistusliigid ja nende täitmisele pööramise kord“.

[…]

(5)      Tuleks kinnitada põhimõtet, mille kohaselt peaks muudes liikmesriikides tehtud süüdimõistvatel kohtuotsustel olema samaväärne toime kui liikmesriigi kohtutes siseriikliku õiguse alusel tehtud süüdimõistvatel kohtuotsustel olenemata sellest, kas see toime puudutab faktilisi asjaolusid või menetlus- või materiaalõigust. Käesoleva raamotsuse eesmärk ei ole siiski ühtlustada erinevate siseriiklike õigusaktidega varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele antud tagajärgi ja kohustus võtta teistes liikmesriikides tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse kehtib ainult sellises ulatuses, nagu siseriikliku õiguse kohaselt võetakse arvesse liikmesriigis tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid.

(6)      Erinevalt muudest vahenditest ei ole käesoleva raamotsuse eesmärk viia liikmesriigis täide teises liikmesriigis tehtud otsuseid, vaid pigem võimaldada ühes liikmesriigis tehtud varasema süüdimõistva kohtuotsuse olemasoluga kaasnevate tagajärgede arvestamist teises liikmesriigis toimuvate uute kriminaalmenetluste puhul sellises ulatuses, nagu varasemate siseriiklike süüdimõistvate kohtuotsuste tagajärgi võetakse arvesse kõnealuse teise liikmesriigi õiguse kohaselt. Seetõttu ei sisalda käesolev raamotsus kohustust võtta selliseid varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse näiteks siis, kui kohaldatavate õigusaktide kohaselt saadud teave ei ole piisav, kui süüdimõistva kohtuotsuse tegemine siseriiklikult ei oleks olnud võimalik sellise teo suhtes, mille suhtes varasem süüdimõistev kohtuotsus oli tehtud, või kui varem määratud karistust siseriiklikus õigussüsteemis ei tunta.

(7)      Teises liikmesriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse toime peaks olema samaväärne siseriikliku otsuse toimega kriminaalmenetluse kohtueelses etapis, kohtumenetluse käigus ja karistuse täideviimisel.

(8)      Kui kriminaalmenetluse käigus on ühes liikmesriigis kättesaadav teave teises liikmesriigis tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, tuleks võimaluste piires vältida asjaomase isiku ebasoodsamat kohtlemist võrreldes olukorraga, kui varasemaks süüdimõistvaks kohtuotsuseks oleks olnud siseriiklik otsus.

[…]

(13)      Käesolevas raamotsuses austatakse liikmesriikide erinevaid lahendusi ja menetlusi, mis on vajalikud teises liikmesriigis tehtud varasema süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmiseks. Varasema süüdimõistva kohtuotsuse läbivaatamise võimaluse välistamine ei peaks takistama liikmesriiki tegemast vajaduse korral otsust anda sellisele varasemale süüdimõistvale kohtuotsusele samaväärne õiguslik toime. Nimetatud otsuse tegemisega seotud menetlused ei tohiks siiski vajalikku aega ning vajalikke menetlusi või formaalsusi silmas pidades teha võimatuks samaväärse õigusliku toime andmist teises liikmesriigis tehtud varasemale süüdimõistvale kohtuotsusele.“

19.      Raamotsuse artikli 1 lõikes 1 on nähtud ette:

„Käesoleva raamotsuse eesmärk on kindlaks määrata tingimused, mille kohaselt võetakse liikmesriigis isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses arvesse sama isiku suhtes teises liikmesriigis muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid.“

20.      Selle otsuse artiklis 3 „Teises liikmesriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmine uues kriminaalmenetluses“ on nähtud ette:

„1.      Kõik liikmesriigid tagavad, et isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses võetakse sama isiku kohta teistes liikmesriikides muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite andmete vahetamist käsitlevatele kohaldatavatele õigusaktidele, arvesse sellises ulatuses, nagu siseriikliku õiguse kohaselt võetakse arvesse siseriiklikult tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ning neile antakse samaväärne õiguslik toime nagu siseriiklikult tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele.

2.      Lõiget 1 kohaldatakse kriminaalmenetluse kohtueelses etapis, kohtumenetluse käigus ning süüdimõistva kohtuotsuse täideviimisel eelkõige seoses kohaldatava menetluskorraga, sealhulgas seoses eelvangistuse, kuriteo määratlemise, karistuse liigi ja raskusastme määramise või kohtuotsuste täitmise korraga.

3.      Lõikes 1 ette nähtud teistes liikmesriikides tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmisel ei ole sekkuvat, tühistavat ega läbivaatavat toimet varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste ega selliste otsuste suhtes, mis on seotud kohtuotsuste täideviimisega uut menetlust läbi viivas liikmesriigis.

4.      Vastavalt lõikele 3 ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 1 sellisel juhul, kui varasem süüdimõistev kohtuotsus oleks olnud uut menetlust läbi viiva liikmesriigi kohtu tehtud otsus ja kui sellise varasema süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmisel oleks olnud kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt sekkuv, tühistav või läbivaatav toime varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste või selliste otsuste täidesaatmise suhtes.

[…].“

B.      Ungari õigus

1.      Kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seadus

21.      1996. aasta seaduse nr XXXVIII rahvusvahelise koostöö kohta kriminaalasjades (a nemzetközi bűnügyi jogsegélyről szóló 1996. évi XXXVIII. Törvény, edaspidi „kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seadus“) § 46 on sõnastatud järgmiselt:

„1.      Justiitsminister saab teated, mis võimaldavad välisriigi kohtuotsust tunnustada, ning välisriigist pärinevad taotlused kanda üle vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme […] täideviimine, ning […] saadab need pädevale kohtule […].

2.      […] Liidu mõne muu liikmesriigi vastava pädevusega keskasutuse poolt saadetud kohtuotsuste tunnustamise menetlus tuleb algatada hiljemalt liikmesriigi kohtuotsust puudutavas teates kindlaks määratud vabastuse kehtima hakkamise kuupäeval.

3.      Kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti, reguleerivad kohtumenetlust pädevas kohtus [1998. aasta XIX seaduse, millega kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustik (a büntetőeljárásról szóló 1998. évi XIX. törvény, edaspidi „1998. aasta kriminaalmenetluse seadus“)], XXIX peatüki üldsätted erimenetluste kohta […]“.

22.      Kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seaduse §‑s 47, mis kuulub selle seaduse IV jaotise 1. peatükki „Välisriigis tehtud kohtuotsuse kehtivuse tunnustamine“, on sätestatud:

„(1)      Välisriigi kohtu jõustunud kohtuotsusel on Ungari kohtuotsusega samaväärne õigusjõud, kui täideviija suhtes välisriigis toimunud menetlus või talle mõistetud karistus või tema suhtes kohaldatud meede ei ole vastuolus Ungari õiguskorraga.

[…]

(3)      Juhul kui Ungari kohus tunnustab välisriigi kohtuotsust, tuleb seda mõista nii, nagu oleks Ungari kohus andnud ise teole jõustunud kohtuotsusega hinnangu.

[…].“

23.      Lõpuks on selle seaduse §‑s 48 ette nähtud:

„(1)      Kohus on seotud oma otsuse tegemisel välisriigi kohtu poolt tuvastatud asjaoludega.

(2)      Menetluse käigus tuvastab kohus, millised on õiguslikud tagajärjed, mis Ungari õiguses omistatakse süüdimõistvale kohtuotsusele. Kui välisriigi kohtu otsusega mõistetud karistus või meede ei ole Ungari õigusega täielikult kooskõlas, tuvastab kohus oma otsuses, milline on vastavalt Ungari õigusele kohaldatav karistus või meede, tagades, et see vastab võimalikult suures ulatuses välisriigi kohtu mõistetud karistusele või meetmele, ja teeb täitmise taotluse korral seega otsuse karistuse või meetme täitmise kohta.

(3)      Kohaldatava karistuse või meetme tuvastamisel tuleb lähtuda teo toimepanemise ajal kehtinud seadusest; kui kohaldatava karistuse või meetme tuvastamise ajal kohaldatavast Ungari seadusest ilmneb, et kõnealune tegu ei ole enam kriminaalkorras karistatav süütegu või et selle eest tuleb mõista kergem karistus, kohaldatakse uut seadust.

(4)      Juhul kui välisriigi kohus määrab oma kohtuotsuses mitme teo toimepanemise eest liitkaristuse ja mõni neist tegudest, millele on antud õiguslik hinnang kohtuotsuses, ei ole Ungari õiguse kohaselt kuriteona määratletud või seda ei saa muul põhjusel tunnustada, siis kohus mõistab oma kohtuotsuses karistuse seda tegu arvesse võtmata ja teisi kohtuotsuse aluseks olevaid asjaolusid arvesse võttes karistusseadustiku (büntető törvénykönyv)(10) karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide alusel.

(5)      Juhul kui välisriigi kohtu poolt määratud vabaduskaotusliku karistuse täideviimise viisi või sisu ei ole võimalik ühildada Ungari seadustega, siis kohus mõistab karistuse kohtuotsuse aluseks olevatele faktilistele asjaoludele vastava süüteo eest Ungari seaduste alusel, Ungari karistusseadustikus ette nähtud karistussätte piirides ja võttes arvesse eeskirju, mis reguleerivad karistuse mõistmist, karistuse määra, sealhulgas selle täideviimise viisi ning tingimisi vabastamist käsitlevaid eeskirju. Juhul kui välisriigi kohtu määratud vabaduskaotuslik karistus on lühem kui see, mida oleks võimalik määrata Ungari seaduse alusel – ka karistusseadustiku karistuse mõistmise kergendavaid asjaolusid arvesse võttes –, siis kohtu poolt mõistetud vabaduskaotusliku karistuse kestus vastab välisriigi kohtu poolt mõistetud karistuse kestusele. Kohtu poolt mõistetud karistuse kestus ei tohi olla pikem välisriigi kohtu poolt määratud karistuse kestusest.

(6)      Juhul kui välisriigi kohus on mõistnud sellise vabaduskaotusliku karistuse, millest ta otsustas, et viiakse täide ainult osa, ja välisriigi kohus peatas ülejäänud osa täideviimise, tunnustab kohus sellist vabaduskaotuslikku karistust nii, nagu oleks süüdimõistetu suhtes täitmisele kuuluva vabaduskaotusliku karistuse osas tehtud tingimisi karistuse mõistmise otsus. Sel juhul võib tingimisi vabastamise aja kindlaksmääramisel jätta tähelepanuta karistusseadustiku § 38 lõike 2, samuti – kui tingimisi vabastamise aeg vastavalt karistusseadustiku § 39 lõikele 1 ületaks välisriigi kohtu otsuses kindlaksmääratud karistuse täideviimise peatamise aega – karistusseadustiku § 39 lõike 1. Sel juhul vastab tingimisi vabastamise aeg välisriigi kohtu otsuses kindlaks määratud karistuse täideviimise peatamise ajale, karistus tuleb lugeda määratuks tingimisi vabadusekaotuse selliselt kindlaksmääratud viimase päevani.

(7)      Kohus teatab välisriigi kohtuotsuse tunnustamisest karistusregistrit pidavale asutusele.

[…]“.

2.      1998. aasta kriminaalmenetluse seadus

24.      Ungari kriminaalmenetlust reguleerivate õigusnormide kohaselt teeb kohus nn erimenetlustes pärast karistusõiguslike põhiküsimuste kohta otsuse tegemist otsuse nendega tihedalt seotud küsimustes ehk tegemist on lihtsustatud menetlustega.

3.      2009. aasta seadus nr XLVII karistusregistri, Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute poolt Ungari kodanike suhtes tehtud kohtuotsuste registri ning biomeetrilise karistus‑ ja politseiregistri kohta

25.      2009. aasta seaduse nr XLVII karistusregistri, Euroopa Liidu kohtute poolt Ungari kodanike suhtes tehtud kohtuotsuste registri ning biomeetrilise karistus‑ ja politseiregistri kohta (a bűnügyi nyilvántartási rendszerről, az Európai Unió tagállamainak bíróságai által magyar állampolgárokkal szemben hozott ítéletek nyilvántartásáról, valamint a bűnügyi és rendészeti biometrikus adatok nyilvántartásáról szóló 2009. évi XLVII. Törvény) III jaotise pealkiri on „Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute poolt Ungari kodanike suhtes tehtud kohtuotsuste register“.

26.      Selle seaduse §‑s 31 on sätestatud:

„Liidu liikmesriikide kohtute poolt Ungari kodanike suhtes tehtud kohtuotsuste registris (edaspidi „liikmesriikides tehtud kohtuotsuste register“) olevate andmete haldamise eesmärk on teabe puhul, mida sisaldavad [l]iidu teistes liikmesriikides tehtud jõustunud kohtuotsused, milles on tuvastatud Ungari kodanike süü (edaspidi „liikmesriikides tehtud kohtuotsused“):

a)      hõlbustada selle teabe vahetamist liikmesriikide vahel liikmesriikide kriminaalasjades tehtava koostöö raames,

b)      võtta seda teavet süüdimõistetute süüdistuse raames arvesse kriminaalmenetluses, mida on alustatud kahtluse põhjal, et isik on pannud toime uue kuriteo.“

27.      Selle seaduse §‑s 32 on sätestatud:

„Liikmesriikides tehtud kohtuotsuste registrisse kantakse teave Ungari kodanike kohta, kelle süü on tuvastatud [l]iidu teistes liikmesriikides tehtud jõustunud kohtuotsustega […].“

28.      Sama seaduse §‑s 33 on nähtud ette:

„1.      Liikmesriikides tehtud kohtuotsuste register sisaldab järgmisi teistes liikmesriikides tehtud ja iga liikmesriigi nimetatud keskasutuste edastatud kohtuotsustes sisalduvaid andmeid:

a)      asjaomase isiku isikuandmed,

b)      kohtuotsuse tegemise ja jõustumise kuupäev ning selle teinud kohtu nimetus,

c)      selle kuriteo nimetus, mille põhjal kohtuotsus tehti, selle õiguslik kvalifikatsioon ja toimepanemise kuupäev,

d)      teave karistuste ja meetmete ning nende täideviimise kohta.

[…].“

II.    Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

29.      Landesgericht Wiener Neustadt (Wiener Neustadti kohus, Austria) mõistis Ungari kodanikule D. B. Ladale 8. jaanuaril 2016 kriminaalasjas 14 kuu pikkuse vangistuse sissetungimisega katse eest varastada suure väärtusega vallasasju. See kohus otsustas, et ta peab ära kandma 11 kuud, samas kui vabaduskaotusliku karistuse 3 kuu pikkuse osa täideviimine peatati.

30.      See kohus tegi oma otsuse avalikul põhikohtuistungil, millel süüdistatav oli isiklikult kohal, viibides eelvangistuses. Teda abistas kaitsja, istungist sai ta tõlgi vahendusel osa võtta oma emakeeles.

31.      Justiitsministeeriumi taotlusel edastas Landesgericht Wiener Neustadt (Wiener Neustadti kohus, Austria) talle selles kohtuasjas tehtud kohtuotsuse ja vajalike andmete kokkuvõtte.

32.      Justiitsministeerium edastas saksakeelsed dokumendid Szombathelyi Törvényszékile (Szombathelyi kohus, Ungari), kelle kohtualluvusse kuulus kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seaduse § 46 kohaselt selles seaduses ette nähtud „välisriigis tehtud kohtuotsuse kehtivuse tunnustamise menetluse läbiviimine“.

33.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et selle menetluse algul on vaja kontrollida, kas välisriigi menetluses järgiti 1998. aasta kriminaalmenetluse seaduses sätestatud põhiõigusi ja üldnorme.

34.      Kõike eespool esitatut arvesse võttes kontrollis Szombathelyi Törvényszék (Szombathelyi kohus, Ungari) edastatud dokumente ja lasi need tõlkida ungari keelde. Menetluse käigus määras ta D. B. Ladale kaitsja ja tuvastas, et tema süüdimõistmine Austria kohtus Landesgericht Wiener Neustadtis (Wiener Neustadti kohus, Austria) ei ole registreeritud Ungari karistusregistris, kuid on registreeritud ECRISes. Kohus tuvastas ka, et vabadusekaotusliku karistuse täideviimine on käimas.

35.      See kohus selgitab, et Landesgericht Wiener Neustadti (Wiener Neustadti kohus, Austria) D. B. Lada suhtes tehtud kohtuotsuse toime tunnustamiseks Ungaris tuleb algatada erimenetlus, mis on uus kriminaalmenetlus. Süüdimõistetu kuriteole tuleb hinnang anda, võttes arvesse välisriigi kohtuotsuses arvesse võetud asjaolusid, vastavalt toimepanemise ajal või kohtuotsuse tegemise ajal kehtivate Ungari karistusseadustiku sätete kohaselt.

36.      Tunnustamismenetluse kohta täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et nii faktiliste asjaolude toimepanemise kui ka nende hindamise, st välisriigi kohtuotsuse toime tunnustamise hetkel on kohaldatav karistusseadustik, mis kehtestati 2012. aasta seadusega nr C (2012. évi C. törvény), ning et selle seadustiku kohaselt tuleb välisriigis toimepandud teod, mille kohta on tehtud kohtuotsus, tunnustamismenetluses Ungari õiguse kohaseltuuesti kvalifitseerida.

37.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et nii kvalifitseeritud kuriteoga seoses tuleb kohaldatava Ungari karistusseadustiku kohaselt süüdistatava kohta süüdimõistva välisriigi kohtuotsuse karistuse mõistmist sisaldav osa uuesti sõnastada – ka muud liiki või muu raskusastmega karistuse mõistmise vormis.

38.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus tõdeb, et kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seadus seaduse §-de 46–48 järgi peaks välisriigi kohtuotsuse Ungaris tunnustamise menetlus praktiliselt tähendama välisriigi kriminaalkohtu otsuses juba kvalifitseeritud tegude uuesti hindamist – seoses faktiliste asjaoludega – ja Ungaris ette nähtud sanktsioonide mõistmist (määramist). Sellega muudaks Ungari kohus välisriigi kohtuotsuses nimetatud kvalifikatsiooni ja mõistetud karistuse ning mõistaks uue karistuse või määraks vajaduse korral uue meetme. Kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seaduse §-de 46–48 kohaselt võib Ungari kohus seega samade faktiliste asjaolude põhjal tunnistada süüdimõistetu süüdi teistsugustes kuritegudes, kui tuvastati välisriigi menetluses, ning mõista talle teistsuguse karistuse või meetme, kui otsustati mõista selle menetluse tulemusena.

39.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et see erimenetlus tekitab küsimuse, kas Ungari õigus jätaks tähelepanuta liidu esmases õiguses sätestatud vastastikku tunnustamise põhimõtte. Sellest annab tunnistust kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seaduse § 47 lõige 3, milles on – meenutagem – ette nähtud, et „[j]uhul kui Ungari kohus tunnustab välisriigi kohtuotsust, tuleb seda mõista nii, nagu oleks Ungari kohus andnud ise teole jõustunud kohtuotsusega hinnangu“. Ungari õigusest näib seega tulenevat, et teise liikmesriigi kohtu kohtuotsus tooks asjaomasele süüdimõistetule Ungaris kaasa süüdimõistmise ja selle kohtuotsuse ülejäänud toime kohaldamise ainult siis, kui Ungari kohus on selle kohtuotsuse toimet Ungari territooriumil tunnustamise erimenetluse raames tunnustanud. Teiste sõnadega tuleneb Ungari õigusest, et välisriigi kohtuotsust saab Ungaris arvesse võtta alles siis, kui Ungari kohus on seda erimenetluses tunnustanud.

40.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus juhib ka tähelepanu, et erimenetlus ei seisne välisriigi kohtuotsuse automaatses peegeldamises. Ungari kohus saab selle menetluse raames määrata erinevalt välisriigi kohtust muu karistuse liigi või teistsuguse taseme karistuse või tunnustada rangema karistusega karistatavas süüteo toimepanemist. Ta tunnustab välisriigi kohtuotsuse toimet seega uue kohtuotsusega. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on see olukord välisriigi kohtuotsuse mittetäielik peegeldus Ungaris või lihtsalt teine kohtuotsus sama isiku suhtes samade tegude eest teises liidu liikmesriigis, sest erimenetluses tuleks süüdistatava suhtes teha süüdimõistev kohtuotsus uue, Ungari õiguses kirjeldatud kuriteo toimepanemise eest, millest tuleb informeerida ka siseriiklikku karistusregistrit. See tekitab küsimuse, kas tunnustamise erimenetlus on kooskõlas põhimõttega ne bis in idem, millele saab anda vastuse konventsiooni, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta,(11) artikli 54 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta(12) artiklit 50 tõlgendamise teel.

41.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seaduse sätetega, millega on nähtud ette välisriigi kohtuotsuste tunnustamise menetlus, taotletakse eesmärki, et niisuguse süüdimõistva kohtuotsuse saaks registreerida Ungari karistusregistris, kui seda on tunnustanud Ungari kohus. Kui see tehakse, siis tulevikus võib selline kohtuotsus olla aluseks ohtlikumasse kurjategijate kategooriasse kandmiseks kui korduva kuritegude toimepanija jne.

42.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib ka, et Ungari õiguse kohaldamine tekitab olukorra, kus Ungari karistusregistris on pärast tunnustamismenetluse läbiviimist süüdimõistetud isiku kohta ära näidatud Ungaris tunnustatud kuriteod ja mõistetud karistus, samas kui ECR1S sisaldab endiselt välisriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse andmeid.

43.      Lõpuks täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et küsimuse all ei ole konkreetselt teise liikmesriigi kohtu otsusega mõistetud karistuste täideviimine ning et selles viimases olukorras põhineks menetlus, mida tuleb järgida, teisel õigusaktil, nimelt 2012. aasta seadusel nr CLXXX liidu liikmesriikide vahel kriminaalasjades tehtava koostöö kohta (az Európai Unió tagállamaival folytatott bűnügyi együttműködésről szóló 2012. évi CLXXX. törvény)(13).

44.      Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib küsimus, kas selline tunnustamismenetlus on kooskõlas liidu õigusega, võttes eelkõige arvesse vastastikuse tunnustamise põhimõtet kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö alal ja põhimõtet ne bis in idem niisugusena, nagu need on sätestatud liidu esmases õiguses.

45.      Võttes arvesse küsimusi, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus on käesolevas kohtuasjas esitanud, otsustati 13. septembril 2016 teha talle teatavaks 9. juuni 2016. aasta kohtuotsus Balogh(14), milles Euroopa Kohus otsustas, et raamotsust 2009/315 ja otsust 2009/316 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamine, millega nähakse ette riigisisene erimenetlus, milles liikmesriigi kohus tunnustab teise liikmesriigi kohtu jõustunud kohtuotsust, millega isik on mõistetud süüdi kuriteo toimepanemises.

46.      Kirjaga, mis saabus Euroopa Kohtusse 12. oktoobril 2016, otsustas Szombathelyi Törvényszék (Szombathely kohus) oma eelotsusetaotluse alles jätta, täpsustades, et faktilised asjaolud, mille kohta tehti eespool viidatud 9. juuni 2016. aasta kohtuotsus Balogh(15), puudutavad ainult selle kirjaliku ja suulise tõlke kulusid, mis võimaldavad asjaomasel isikul kasutada Ungaris tunnustamise menetluses oma emakeelt.

47.      Lisaks märgib see kohus, et viidatud kohtuotsus ei toonud kaasa Ungari kohtute ühetaolist praktikat. Nii kasutavad mõned kohtud – arvestades raamlepingu tunnuseid liidu õiguses – erimenetlusi edasi, oodates Ungari õigusaktide muudatust. Teised jätsid asja jätkuta või siis ootavad, et kujuneks välja ühtne kohtupraktika. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kui Ungari õigusaktid peaks tunnistatama liidu esmase õigusega vastuolus olevaks, võivad Ungari kohtud jätta need õigusaktid automaatselt kohaldamata ning kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte võib olla täiel määral ülimuslik.

48.      Lisaks eeldab analüüs, mille käigus käsitletakse tunnustamise erimenetluse kooskõla vastastikuse tunnustamise põhimõttega, eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul palju laiemate küsimuste arutamist kui need, mida käsitleti 9. juuni 2016. aasta kohtuotsuses Balogh(16). Käesolevas kohtuasjas tuleks konkreetselt analüüsida ka küsimust, kas liikmesriigi kohus võib võtta meetmeid, mis toovad kaasa selle, et seda kohtuotsust muudetakse ühel või teisel viisil võrreldes meetmetega, mille otsustas välisriigi kohtuotsuse teinud kohus.

49.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib ka, et Ungari õigusaktides ette nähtud tunnustamise erimenetlust ei ole veel analüüsitud põhimõtte ne bis in idem vaatevinklist. Seda menetlust tuleks aga analüüsida sellest põhimõttest ja vastastikuse tunnustamise põhimõttest lähtudes, sest pädev Ungari kohus kvalifitseeris selle menetluse käigus kuriteod, mille üle mõisteti kohut juba välisriigis, lähtudes kehtivast Ungari õigusest, ning võib kohaldada teistsuguseid karistusi ja meetmeid kui karistused, mille mõistis välisriigi kohus. Nii võib juhtuda, et samade faktiliste asjaolude esinemise korral tuvastatakse välisriigi kohtuotsuses ja Ungari kohtuotsuses täiesti erinevad kuriteod. Nii on see ka karistustega, kuid Ungaris mõistetud karistused ei tohi siiski olla karmimad kui välisriigis mõistetud karistused.

50.      Eelotsusetaotluse esitanud kohus arvab ka, et raamotsus 2008/675 on käesolevas menetluses asjakohane, sest D. B. Lada süüdimõistmist välisriigis ei saa hilisemas kriminaalmenetluses arvesse võtta ilma, et eelnevalt kohaldataks tunnustamise erimenetlust.

51.      Selles olukorras otsustas Szombathelyi Törvényszék (Szombathely kohus) säilitada järgmised eelotsuse küsimused:

„ 1.      Kas [ELTL] artiklite 67 ja 82sätteid tuleb tõlgendada nii, et need välistavad sellise seadusest tuleneva riigisisese kriminaalmenetluse välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks või ülevõtmiseks või muu menetluse läbiviimise, milles välisriigi kohtuotsust tuleb lugeda selliseks kohtuotsuseks, nagu selle oleks teinud riigi enda kohus sellise süüdistatava suhtes, keda puudutavas kriminaalasjas on välisriigi kohtuotsuse või Euroopa Liidu mõne muu liikmesriigi kohtu otsusega tehtud lõplik otsus[?]

2.      Kas [harta] artiklis 50 ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklis 54 sätestatud põhimõttega ne bis in idem – nõukogu raamotsust 2008/675 […] arvesse võttes – on kooskõlas selline liidu liikmesriigis (kuid muus liikmesriigis sama isiku poolt sama teo toimepanemise eest) läbiviidud ja lõpetatud kriminaalmenetluses [välisriigis süüdimõistmise] otsuse Ungari poolt „tunnustamiseks“ [kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seaduse] §‑des 46‑48 reguleeritud menetlus, mille eesmärk ei ole tegelikult otsuse täideviimine, vaid sellele hilisemates kriminaalmenetlustes tuginemise põhjendamine?“

III. Õiguslik analüüs

52.      Nende kahe eelotsuse küsimusega – mida minu arvates tuleb analüüsida koos – soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas Ungari õiguses ette nähtud välisriikide kohtuotsuste tunnustamise erimenetlus on kooskõlas liidu õigusega ning konkreetselt ELTL artiklites 67 ja 82 ette nähtud vastastikuse tunnustamise põhimõttega, raamotsusega 2008/675 ning harta artiklis 50 ja Schengeni kokkuleppe rakendamise konventsiooni artiklis 54 sätestatud põhimõttega ne bis in idem.

53.      Niisugused küsimused on esitanud liikmesriigi kohus, kes on Ungari õiguskorras pädev kasutama erimenetlust, mille käigus arutatakse tunnustamise eesmärgil süüdimõistvat kohtuotsust, mille on teinud Landesgericht Wiener Neustadt (Wiener Neustadti kohus) D. B. Lada suhtes, niisugusena nagu see menetlus on nähtud ette kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seaduse §-des 46–48.

54.      Tuleb täpsustada, et seda välisriigi kohtuotsuse tunnustamise erimenetlust ei algatatud käsitletaval juhul ei selle kohtuotsusega mõistetud karistuse täideviimiseks Ungaris ega selle kohtuotsuse arvesse võtmiseks uues kriminaalmenetluses, mida on D. B. Lada suhtes juba Ungaris alustatud.

55.      Rahvusvahelise koostöö seaduse §‑dega 46–48 on kehtestatud erimenetlus, mille kohaselt peavad pädevad Ungari kohtud eelnevalt tunnustama välisriigi kohtute jõustunud süüdimõistvaid otsuseid ning millega antakse nende süüdimõistvate kohtuotsuste tunnustamise otsusele Ungari kohtu süüdimõistva otsuse toime.

56.      Kirjelduse kohaselt, mille esitas eelotsusetaotluse esitanud kohus, eeldab see menetlus asjaomase välisriigi süüdimõistva kohtuotsuse uuesti läbivaatamist, mille tulemusena võidakse selle süüdimõistmiseni viinud kuritegu uuesti kvalifitseerida ja mõistetud karistust kohandada, kui need asjaolud ei ole Ungari karistusõigusega kooskõlas.

57.      Teise liikmesriigi kohtu süüdimõistva kohtuotsuse tunnustamise menetluse raames ei alustata isiku suhtes, kelle suhtes on tehtud jõustunud karistusotsus, uut kriminaalmenetlust, mille käigus võidakse ta sama kuriteo eest uuesti süüdi mõista. See menetlus, mille käigus ei hinda pädev Ungari kohus faktilisi asjaolusid või asjaomase isiku kriminaalvastutuse astet uuesti, sarnaneb menetlusele, mille käigus muudetakse otsus täitmisele pööratavaks, ning selle eesmärk on pigem kohandada välisriigi kohtuotsuses kindlaks määratud õiguslikku tagajärge, et see oleks kooskõlas Ungari karistusõigusega. Seega näib mulle, et põhimõte ne bis in idem, millega püütakse vältida vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevas alas seda, et isiku suhtes, kelle suhtes on tehtud jõustunud kohtuotsus, alustatakse tema vaba liikumise õiguse kasutamise tõttu samade faktiliste asjaolude eest mitme liikmesriigi territooriumil kriminaalmenetlust,(17) ei ole käesolevas kohtuasjas asjakohane.

58.      Nagu ma enne märkisin, oli Euroopa Kohtul juba võimalus otsustada oma 9. juuni 2016. aasta kohtuotsuses Balogh(18), et raamotsust 2009/315 ja otsust 2009/316 tuleb tõlgendada nii, et Ungari tunnustamise erimenetluse algatamine on nendega vastuolus. Konkreetsemalt leidis ta, et vastavalt nendele peab kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutuse poolt kohtuotsuse teinud liikmesriigi kohtute langetatud süüdimõistvate otsuste karistusregistrisse kandmine toimuma otse andmete alusel, mida kohtuotsuse teinud liikmesriigi keskasutus on ECRISe kaudu nende süüdimõistvate kohtuotsuste kohta koodide kujul edastanud.(19) Seetõttu ei saa karistusregistrisse kandmine sõltuda niisuguse süüdimõistvate kohtuotsuste kohtuliku tunnustamise menetluse nagu põhikohtuasjas kõnesolev erimenetlus eelnevast läbiviimisest ega ammugi sellise tunnustamise eesmärgil kodakondsusjärgsele liikmesriigile süüdimõistva kohtuotsuse edastamisest.(20)

59.      Oma 21. septembri 2017. aasta kohtuotsuses Beshkov(21) võttis Euroopa Kohus seisukoha Bulgaaria tunnustamise erimenetluse kohta. Ta otsustas, et raamotsust 2008/675 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui teise liikmesriigi kohtu varem tehtud süüdimõistva kohtuotsuse arvesse võtmine liikmesriigis sõltub riigisisest menetlusest, mille käigus peavad selle teise liikmesriigi pädevad kohtud seda otsust eelnevalt tunnustama.

60.      Nendes kahes kohtuotsuses otsustas Euroopa Kohus, et niisugused riigisisesed välisriikide kohtuotsuste tunnustamise menetlused on vastuolus ELTL artikli 82 lõikes 1 – millega asendati EL artikkel 31 – sätestatud kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttega, millel raamotsus 2009/315, otsus 2009/316 ja raamotsus 2008/675 rajanevad.(22) Eelkõige on selle põhimõttega vastuolus see, kui teistes liikmesriikides tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid riigisiseses tunnustamismenetluses uuesti läbi vaadatakse.(23)

61.      Võttes arvesse seisukohta, mille Euroopa Kohus nendes kahes kohtuotsuses võttis, võib tekkida küsimus, miks peaks Euroopa Kohus võtma uuesti seisukoha seda liiki välisriikide kohtuotsuste tunnustamise riigisiseste menetluste Euroopa Liidu karistusõigusele vastavuse kohta, kui seda küsimust saab pidada küsimuseks, mis on nendes kohtuotsustes lõplikult ja täielikult lahendatud. Neid põhjuseid on minu arvates kolm.

62.      Esiteks näib, et selgitustega, mille Ungari valitsus on oma kirjalikes seisukohtades andnud, seatakse kahtluse alla eeldus, millele Euroopa Kohus rajas oma arutluskäigu 9. juuni 2016. aasta kohtuotsuses Balogh(24), st eeldus, et Ungari tunnustamise erimenetlus kujutab endast vajalikku eeltingimust, mis peab olema täidetud, et kanda teiste liikmesriikide kohtute Ungari kodanike suhtes tehtud süüdistmõistvad kohtuotsused Ungari karistusregistrisse. Sellest eeldusest lähtudes tõlgendaski Euroopa Kohus raamotsust 2009/315 ja otsust 2009/316 – kaks õigusakti, mille eesmärk on hõlbustada seda, et kriminaalasjades tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid puudutav teave liiguks liikmesriikide vahel kiiresti, ning millega on seega vastuolus riigisisene tunnustamismenetlus, mille eelnevast kasutamisest selle teabe karistusregistrisse kandmine sõltub.

63.      Ungari valitsus selgitab sisuliselt oma kirjalikes seisukohtades, et vastavalt 2009. aasta seadusele nr XLVII karistusregistri, Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute poolt Ungari kodanike suhtes tehtud kohtuotsuste registri ning biomeetrilise karistus‑ ja politseiregistri kohta kantakse liikmesriigis tehtud kohtuotsus juhul, kui selle liikmesriigi kohus on selle edastanud selle registrisse kandmiseks sobivas vormis ja sobiva sisuga, ilma igasuguse erimenetluseta liikmesriikide kohtute Ungari kodanike suhtes tehtud kohtuotsuste registrisse, mida peab karistusregistri talitus. Sellest kirjeldusest lähtudes leiab Ungari valitsus, et Ungari õigusnormid on sisuliselt raamotsusega 2009/315 kooskõlas. Nendest selgitustest ilmneb, et teiste liikmesriikide kohtute otsuste tunnustamise menetlus viiakse läbi olenemata sellest registrisse kandmisest.

64.      Samas kinnitab eelotsusetaotluses esitatud teave pigem eeldust, et tunnustamise erimenetlus viiakse eelnevalt läbi ja selleks, et kanda Ungari kodanike suhtes välisriigis tehtud süüdimõistvad kohtuotsused Ungari karistusregistrisse.

65.      Selles küsimuses viitan kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seaduse § 48 lõikele 7, millele viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus ja milles on nähtud ette, et „[k]ohus teatab välisriigi kohtuotsuse tunnustamisest karistusregistrit pidavale asutusele“. Lisaks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et riigisiseses karistusregistris tuleb näidata ära niisugused uued kuriteod, mis tulenevad Ungari õigusest – st pärast uuesti kvalifitseerimist tunnustamise erimenetluse raames.(25) Lisaks tuvastas sama kohus menetluse käigus, et süüdimõistvat kohtuotsust, mille Landesgericht Wiener Neustadt (Wiener Neustadti kohus) D. B. Lada suhtes tegi, ei olnud kantud Ungari karistusregistrisse, vaid see oli kantud ECRISesse. Lõpuks täpsustab see kohus, et kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seaduse IV jaotise 1. peatüki eesmärk on tagada, et välisriigi süüdimõistva kohtuotsuse saaks Ungari karistusregistrisse kanda, tingimusel et Ungari kohus tunnustas selle toimet.(26) Ma järeldan sellest, et välisriigi kohtuotsus kantakse Ungari karistusregistrisse pärast selle kohtuotsuse tunnustamist erimenetluses.

66.      Lisaks võib pädev Ungari kohus – nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus – tunnustamise erimenetluse raames samu faktilisi asjaolusid arvesse võttes Ungari õiguse alusel tunnistada isiku, kelle suhtes on välisriigis tehtud süüdimõistev kohtuotsus, süüdi tunnistada teistsuguste kuritegude eest ning mõista talle teistsuguse karistuse või meetme kui selles menetluses.(27) Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib selles küsimuses, et tunnustamise erimenetluse algatamine tekitab olukorra, kus Ungari karistusregistrisse on selle menetluse tulemusena asjaomase isiku kohta kantud kuriteod ja karistus, mida on tunnustatud Ungari õiguses, samas kui ECRISes on edasi välisriigi kohtuotsuses toodud andmed.(28)

67.      Niisugune lahknevus ECRISes toodud teabe ja Ungari karistusregistris toodud teabe vahel on vastuolus kriminaalasjades tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid käsitleva teabe vahetamise ja säilitamise süsteemiga, mis loodi raamotsusega 2009/315 ja otsusega 2009/316.

68.      Küsimus, kas teise liikmesriigi kohtu süüdimõistvate kohtuotsuste tunnustamise erimenetlus algatatakse nende kohtuotsuste kandmiseks Ungari karistusregistrisse, on igal juhul siseriikliku õiguse tõlgendamise küsimus, mis ei kuulu Euroopa Kohtu pädevusse.(29)

69.      Praktika kohta, mida näib järgivat justiitsministeerium ning mis seisneb selles, et enne süüdimõistva kohtuotsuse Ungari karistusregistrisse kandmist palutakse välisriigi kohtuotsus endale edastada, tuleb meenutada, et see praktika on vastuolus raamotsusega 2009/315 ja otsusega 2009/316 loodud süsteemiga. Nende õigusaktidega on loodud kiire ja tõhus süsteem liidu eri liikmesriikides tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid puudutava teabe vahetamiseks.(30) See teave edastatakse liikmesriikide keskasutuste vahel ECRISe kaudu, märkides igale süüteole ja karistusele, mille kohta andmed edastatakse, vastava koodi.(31) Kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele edastatakse teise liikmesriigi kohtu süüdimõistev otsus vaid siis, kui erilised asjaolud seda nõuavad, ning selle edastamist süüdimõistva kohtuotsuse kandmiseks esimese liikmesriigi karistusregistrisse ei saa süstemaatiliselt nõuda.(32) Selles küsimuses märgin, et Ungari valitsus ei ole käesolevas menetluses esitanud ühtki eriasjaolu, mis võiks Landesgericht Wiener Neustadti (Wiener Neustadti kohus) kohtuotsuse edastamist justiitsministeeriumile õigustada.

70.      Eelneva põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku korrata arutluskäiku, mille ta esitas 9. juuni 2016. aasta kohtuotsuse Balogh(33) punktides 28–35 ja punktides 41–55. Mina jään seisukoha juurde, mida ma tutvustasin selles kohtuasjas esitatud ettepaneku punktides 36–67, millele ma siinkohal viitan.(34)

71.      Teiseks kõrvutavad nii eelotsusetaotluse esitanud kohus kui ka Ungari valitsus tunnustamise erimenetlust raamotsuse 2008/675 sätetega. Selles küsimuses ilmneb Euroopa Kohtule esitatud selgitustest, et selle menetluse algatamine pädevate Ungari kohtute poolt kujutab endast eelnevat toimingut, mis tuleb teha, et võtta uues kriminaalmenetluses arvesse süüdimõistvat otsust, mille on varem teinud teise liikmesriigi kohus. Ungari valitsus rõhutab vajadust kohandada niisugune süüdimõistmine selle tunnustamise erimenetluse raames Ungari karistusõigusele. Ilma eelneva kohandamiseta ei saa seda süüdimõistvat kohtuotsust arvesse võtta tulevaste kriminaalmenetluste raames, mida võib-olla alustati isiku suhtes, kes on välisriigis süüdi mõistetud.

72.      Nagu ma eespool märkisin, ei ole D. B. Lada suhtes praegu alustatud uut kriminaalmenetlust Ungaris ning võib kahelda, kas raamotsus 2008/675 – mille eesmärk on selle artikli 1 lõike 1 kohaselt „kindlaks määrata tingimused, mille kohaselt võetakse liikmesriigis isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses arvesse sama isiku suhtes teises liikmesriigis muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid“(35) – on käsitletaval juhul asjakohane. Olukord on selles osas erinev T. Beshkovi omast, kelle suhtes oli alustatud Bulgaarias uut kriminaalmenetlust, mille raames kerkis varasema, Austria kohtu süüdimõistva kohtuotsuse arvesse võtmise küsimus.(36)

73.      Samas on selge, et missugune ka ei oleks olukord, milles tunnustamise erimenetlust kasutatakse, on see ikka raamotsusega 2008/675 loodud süsteemiga vastuolus, sest see kujutab endast eelnevat toimingut, mida ei ole selles raamotsuses ette nähtud ja millest raamotsuse kohaldamine sõltub. Teiste sõnadega on Ungari seadusandja selle menetluse välja töötanud nii, et selle eesmärk on valmistada ette välisriikides aset leidnud süüdimõistvate kohtuotsuste arvesse võtmine võimalike tulevaste kriminaalmenetluste raames. Tundub seega, et seda ei saa Ungari ametiasutuste teadvuses raamotsuse 2008/675 elluviimisest lahutada. Et eelotsusetaotluse esitanud kohus saaks põhikohtuasja lahendada ja eelkõige otsustada, kas see kohus peab või mitte kasutama riigisisest tunnustamismenetlust, on järelikult vaja, et Euroopa Kohus meenutaks sisuliselt seda, mida ta leidis oma 21. septembri 2017. aasta kohtuotsuse Beshkov(37) punktides 35–38 ja punktis 40, st et raamotsust 2008/675 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, et ühes liikmesriigis tuleb teise liikmesriigi kohtu varem langetatud süüdimõistva kohtuotsuse arvesse võtmiseks seda eelnevalt tunnustada esimese liikmesriigi pädevate kohtute poolt vastavalt siseriiklikule tunnustamismenetlusele. Mina omalt poolt viitan oma selles kohtuasjas esitatud ettepaneku punktidele 27–31.(38)

74.      Vastupidi Tšehhi ja Ungari valitsuste väitele ei saa raamotsuse 2008/675 põhjendust 13 mõista nii, et see tähendab, et liikmesriigil on võimalus kehtestada teise liikmesriigi kohtu süüdimõistva kohtuotsuse uues kriminaalmenetluses arvesse võtmise tingimuseks siseriiklik tunnustamismenetlus.

75.      Nagu märgib Euroopa Komisjon oma aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse [raamotsuse 2008/675] rakendamist liikmesriikide poolt, siis sellega „soodustatakse vastastikust usaldust karistusõiguse ja kohtuotsuste vastu Euroopa õigusalal, kuna sellega edendatakse sellist õiguskultuuri, milles teises liikmesriigis tehtud varasemaid süüdimõistvaid otsuseid võetakse põhimõtteliselt arvesse“.(39) Selleks on selle raamotsuse artikli 3 lõikes 1 – tõlgendatuna koostoimes selle raamotsuse põhjendusega 5 – kehtestatud liikmesriikidele kohustus tagada, et liikmesriigis isiku suhtes alustatud uues kriminaalmenetluses võetakse esiteks arvesse selle isiku varasemaid süüdimõistmisi teiste faktiliste asjaolude eest, mille kohta saadi teavet tänu õigusabi ja karistusregistritest saadud teabe vahetamise alal kehtivatele õigusaktidele, nagu võetakse arvesse riigisisese õiguse kohaselt varasemaid riigisiseseid süüdimõistmisi, ning teiseks tunnustataks nende samasugust toimet toimega, mis neil on selle õiguse kohaselt.

76.      Raamotsust 2008/675 reguleerib seega võrdväärsuse põhimõte.(40) Vastavalt sellele põhimõttele on liikmesriigi kohus, milles on alustatud uut kriminaalmenetlust, kohustatud teises liikmesriigis kuulutatud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse võtma ainult niivõrd, kuivõrd puhtalt riigisiseses olukorras on see arvesse võtmine võimalik.

77.      See nõue on selgelt seotud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala elluviimisega ja seeläbi vastastikuse tunnustamisega, mis kohustab mitte ainult välisriigi kohtuotsust arvesse võtma, vaid ka seda järgima.

78.      Seda varasemat välisriigi kohtuotsust arvesse võttes ei saa kohus, kes teeb otsuse selle järel, seda seega ühes või teises suunas muuta. Raamotsuse 2008/675 artikli 3 lõikes 3 on see põhimõte sätestatud. Vaja on ainult seda, et viimane riigisisene kohus, kelle poole pöörduti, seostaks selle otsusega tagajärgi, mida seostatakse siseriikliku õiguse kohaselt varasema siseriikliku otsusega.

79.      Nagu Euroopa Kohus täpsustas oma 21. septembri 2017. aasta kohtuotsuses Beshkov(41), keelavad nii selle raamotsuse artikli 3 lõige 3 kui ka põhjendus 13 sõnaselgelt sellise läbivaatamise, teistes liikmesriikides varem tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid tuleb seega arvesse võtta nii, nagu need on kuulutatud.(42)

80.      Vastupidi Tšehhi ja Ungari valitsuse väitele tuleb seega märkida, et kuigi põhjendus 13 näitab ka, et selles raamotsuses austatakse liikmesriikide erinevaid lahendusi ja menetlusi, mis on vajalikud teises liikmesriigis tehtud varasema süüdimõistva kohtuotsuse arvesse võtmiseks, ja see ei peaks takistama liikmesriiki tegemast vajaduse korral otsust anda sellisele süüdimõistvale kohtuotsusele võrdväärne õiguslik toime, ei saa nimetatud otsuse tegemine mingil juhul tähendada, et nõutakse sellise eelneva siseriikliku tunnustamise menetluse rakendamist, millega on tegemist põhikohtuasjas.(43)

81.      Kokkuvõtteks tuleb märkida, et kuigi raamotsuse 2008/675 põhjenduses 13 on märgitud, et liikmesriik võib teha – kui vaja – otsuse, mis võimaldab anda varasemale süüdimõistvale kohtuotsusele võrdväärne õiguslik toime, siis ainult tingimusel, et selle otsuse puhul on järgitud selle raamotsuse artikli 3 lõikes 3 nimetatud reeglit, st see ei tohi seisneda selle süüdimõistva kohtuotsuse uuesti läbivaatamises.

82.      On suur vahe, kas tehakse otsus, millega vaadatakse varasem välisriigi kohtuotsus uuesti läbi – mille tulemusena võidakse selles kohtuotsuses mõistetud karistust muuta –, või tehakse otsus, millega täpsustatakse, kuidas tuleb välisriigi kohtuotsust uues kriminaalmenetluses arvesse võtta või miks ei ole niisugune arvesse võtmine konkreetsel juhul võimalik.

83.      Esimene lahendus on otseselt vastastikuse tunnustamise põhimõttega vastuolus, samas kui teine tähendab vastupidi selle põhimõtte konkreetset elluviimist.

84.      Raamotsuse 2008/675 põhjenduses 13 toodud juhiste eesmärk on minu arvates ainult jätta liikmesriikidele kaalutlusruum selle konkreetse korra kindlaksmääramisel, mille kohaselt võtavad nende kohtud arvesse teises liikmesriigis varem kuulutatud süüdimõistvaid kohtuotsuseid. Tuleb nimelt täpsustada, et raamotsusega 2008/675 ei ole ühtlustatud õiguslikku toimet, mis tuleb varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele anda.(44) Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamine viib selleni, et teises liikmesriigis kuulutatud kohtuotsustele antakse sama väärtus ja sama toime nagu varasemale riigisisesele süüdimõistvatele kohtuotsustele. Teiste sõnadega on selles raamotsuses sätestatud „samasuse põhimõte“, mille kohaselt on teises liikmesriigis tehtud kohtuotsus samastatud siseriikliku süüdimõistva kohtuotsusega.(45) Küll aga jätab see raamotsus selle põhimõtte tagajärgede kindlaksmääramise riigisiseste õigusaktide hooleks, mis tähendab, et sellega ei püüta kuidagi ühtlustada toimet, mis on igas liikmesriigis antud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele ja mida reguleerib endiselt riigisisene õigus.(46) Ühtlustamise puudumise korral näevad liikmesriigid seega oma riigisiseses õiguses ette erineva õigusliku toime, mida võidakse pealekauba kohaldada erineval viisil ja nende kriminaalmenetluse erinevates etappides.

85.      Selles küsimuses tõdes komisjon oma raamotsuse ettepaneku seletuskirjas, et varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste toime on erinevates riigisisestes süsteemides väga erinev. Mõnes liikmesriigis on eelneva süüdimõistva kohtuotsuse olemasolu vaid fakt, mida pädevad ametiasutused võivad otsuse tegemisel vastavalt kaaluda ja arvesse võtta. Teistes liikmesriikides on eelnevatel süüdimõistvatel kohtuotsustel korduvate süüdimõistmiste puhul kindlaksmääratud toime, mida pädevad ametiasutused ei saa muuta. Korduva kuriteo reguleerimise kohta märgib komisjon, et liikmesriigid peavad täpsustama, millistel tingimustel on eelneva, teises liikmesriigis tehtud ja siseriikliku süüdimõistva kohtuotsuse toime samaväärne. Korduvate õigusrikkumiste käsitlemine on sageli väga tihedalt seotud siseriiklikul tasandil kehtiva õigusrikkumiste ja karistuste süsteemi ülesehitusega, eelkõige juhul, kui on määratletud erinevad korduvate õigusrikkumiste liigid.(47)

86.      Neid selgitusi arvestades ei saa raamotsuse 2008/675 põhjendust 13 seega tõlgendada nii, et see võimaldab kasutada sellist teistes liikmesriikides kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise menetlust nagu põhikohtuasjas käsitletav. Niisugune laiendav tõlgendamine oleks vastuolus nende kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõttega. Selle raamotsuse põhjenduses 13 toodud väga kitsendavad tingimused näitavad muide, et liikmesriikide võimalus teha otsus, mis võimaldab anda varasemale välisriigi süüdimõistvale kohtuotsusele võrdväärne õiguslik toime, mille puhul kehtib selle kohtuotsuse läbivaatamise keeld, saab tulla mängu ainult igal üksikjuhul, erandkorras, niivõrd ilmselgetel juhtudel, et seda on võimalik parandada lühikese ajavahemiku jooksul, mis on selles põhjenduses ette nähtud.

87.      Ma järeldan eelnevatest kaalutlustest, et raamotsusega 2008/675 loodud süsteemiga on vastuolus see, kui liikmesriik kohaldab teiste liikmesriikide kohtute süüdimõistvate kohtuotsuste suhtes riigisisest tunnustamismenetlust, mille raames vaadatakse need otsused uuesti läbi, mille tulemusena võib juhtuda, et neid muudetakse selle liikmesriigi karistusõigusele kohandamiseks. Selles küsimuses meenutan, et Ungari õiguses ette nähtud tunnustamise erimenetluse tulemusena võidakse kuritegu, mille kohta on teise liikmesriigi kohus teinud lõpliku otsuse, ümber kvalifitseerida ja mõistetud karistust Ungari karistusõigusele kohandada.

88.      Ungari valitsus selgitas küll Euroopa Kohtule, et pärast 9. juuni 2016. aasta kohtuotsust Balogh(48) otsustati välisriikide kohtuotsuste tunnustamise erimenetlust mitte enam süstemaatiliselt kohaldada(49). Tuleb siiski rõhutada, et ehkki selle menetluse süstemaatilisus on teatavas mõttes raskendav asjaolu, ei ole selle menetluse kohaldamise süstemaatilisus asjaolu, mis iseenesest võiks olla aluseks seisukohale, et nimetatud menetlus on raamotsusega 2008/675 vastuolus. Vastuolus olevaks muudab selle asjaolu, et kuigi seda menetlust kasutatakse ainult juhul, kui isiku suhtes, kes on teise liikmesriigi kohtu otsusega varem süüdi mõistetud, alustatakse uut kriminaalmenetlust – mitte enam süstemaatiliselt, olenemata uuest kriminaalmenetlusest –, kujutab see esiteks endast eelnevat toimingut, millest varasema süüdimõistva kohtuotsuse arvesse võtmine sõltub, ja teiseks seisneb see selle süüdimõistmise läbivaatamises, mille tulemusena võidakse seda Ungari karistusõigusele kohandada.

89.      Tuleb märkida, et raamotsusega 2008/675 loodud süsteem sisaldab selles küsimuses olulist erinevust süsteemist, mis loodi 27. novembri 2008. aasta raamotsusega 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil(50). Kui esimene ei luba mingit välisriikide süüdimõistvate kohtuotsuste kohandamist uue kriminaalmenetluse raames arvesse võtmisel, siis teise artikliga 8 on kehtestatud ranged tingimused selle kohta, kuidas täidesaatva riigi pädev asutus võib väljaandjariigis mõistetud karistust kohandada, ning need tingimused moodustavad ainsa erandi põhimõttelisest kohustusest, mis sellel asutusel lasub, tunnustada talle saadetud otsust ja viia karistus täide nii, et selle kestus ja laad vastavad väljaandjariigis tehtud kohtuotsuses ettenähtule(51). Ungari valitsus ei saa niisugusele võimalusele kohandada välisriigi kohtuotsust siiski sugugi tugineda käesolevas kohtuasjas, sest on selge, et see ei puuduta tunnustamise erimenetlust, mille eesmärk on tunnustada Ungaris täitmise eesmärgil kohtuotsust, mille Landesgericht Wiener Neustadt (Wiener Neustadti kohus) D. B. Lada suhtes tegi.

90.      Lõpuks rõhutan, et niisuguse menetluse olemasolu, nagu Ungari ametiasutused kasutavad enne välisriigi kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse registrisse kandmist – ükskõik kas süstemaatiliselt või mitte –, näib mulle raamotsusega 2009/315 ja otsusega 2009/316 loodud süsteemi raames täiesti tarbetu ning on seega nende otsustega vastuolus. Need kaks õigusakti reguleerivad eeskätt ühist teavet liikmesriikide karistusregistrites. Probleem lihtsustub iseenesest, kui võtta arvesse, kui hädavajalik karistusregister on.

91.      Tänu karistusregistri olemasolule teavad kohtud, kas teatav isik on mõistetud süüdi, milles karistus seisneb ja millised teod toime pandi – mis võimaldab vajaduse korral tuvastada võimaliku korduva kuriteo või ennetada seda ning kontrollida, kas mõistetud karistus viidi täide.

92.      Iseenesest ei kujuta karistusregistrisse kandmine endast ei karistuse arvesse võtmist ega täideviimist. Kohus näeb seda, kas karistusregistris on karistus, mida ta peab arvesse võtma või mille täide viima, karistusregistrist. Ainult sel juhul ja olenevalt juhtumist, kui on alustatud uut kriminaalmenetlust, tekib küsimus, kas kohaldatakse raamotsust 2008/675 karistuse arvesse võtmiseks või raamotsust 2008/909 selle täideviimiseks.

93.      Kolmandaks palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul tõlgendada liidu esmast õigust, st ELTL artikli 82 lõiget 1, milles on sätestatud kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte, rõhutades asjaolu, et liikmesriikide kohtud saavad siis jätta kohaldamata Ungari õigusnormid, mis on selle õigusega vastuolus – mida nad ei saaks teha, kui Euroopa Kohus piirduks sellega, et tõlgendaks raamotsuseid ja tooks seega välja viidatud riigisiseste õigusnormide vastuolu nendega.(52) On niisiis esitatud küsimus, kas raamotsustele saab tugineda liikmesriikide kohtutes, et välistada nendega vastuolus olevate siseriiklike õigusnormide kohaldamine.

94.      Minu arvates on selge, et Ungari erimenetlus on otseses vastuolus ELTL artikli 82 lõikes 1 sätestatud vastastikuse tunnustamise põhimõttega. Nagu komisjon õigesti väidab, takistab see menetlus teiste liikmesriikide kohtuotsuste automaatselt tunnustamist, sest see näeb nende kohtuotsuste tunnustamise asemel ette nende asendamise liikmesriigi kohtuotsusega, millel on ainsana Ungari õiguskorras toime. Kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise õigusabi seaduse § 47 lõike 3 sõnastus on selles küsimuses väga selge, sest selles on sätestatud, et „[j]uhul kui Ungari kohus tunnustab välisriigi kohtuotsust, tuleb seda mõista nii, nagu oleks Ungari kohus andnud ise teole jõustunud kohtuotsusega hinnangu“. Tuleb lisada, et kohtuotsus, mille pädev Ungari kohus tunnustamise erimenetluse tulemusena teeb, võib sisaldada välisriigi kohtuotsuse kohandamist selleks, et muuta see Ungari õigusele vastavaks. Seda näitavad kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise õigusabi seaduse § 48 lõiked 2–6.

95.      Euroopa Kohus võib seega otsustada, et keskendub eelotsusetaotluse esitanud kohtule vastates ELTL artikli 82 lõikele 1. Selles artiklis on sätestatud kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõte ning sellega asendati EL artikkel 31, millel nii raamotsus 2009/315, otsus 2009/316 kui ka raamotsus 2008/675 rajanevad.

96.      Euroopa Kohus ei valinud siiski seda lähenemist oma 9. juuni 2016. aasta kohtuotsuses Balogh(53) ega 21. septembri 2017. aasta kohtuotsuses Beshkov(54) – kui viidata ainult neile –, milles on tekstis mainitud kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtet, kuid on tõlgendatud liidu teiseseid õigusnorme, millega see põhimõte ellu viiakse.

97.      Seda lähenemist tuleb minu arvates järgida, sest just nendes liidu teisestes õigusnormides on täpsustatud tingimusi ja piire, mida tuleb kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisel järgida – võttes arvesse kriminaalmenetluse erinevate osade eripära – ning mille puhul võib seepärast olla vaja, et Euroopa Kohus neid selgitaks.

98.      Euroopa Kohtul tuleb siiski veel täpsustada tagajärgi, mida liikmesriikide kohtutel tuleb seostada sellega, kui tuvastatakse, et riigisisesed õigusnormid on raamotsusega vastuolus, ning eelkõige võtta selge seisukoht, et need kohtud on – kui nad ei saa tõlgendada niisuguseid riigisiseseid õigusnorme nõnda, et need on kooskõlas liidu teiseste õigusnormidega – kohustatud jätma liidu õiguse esimuse põhimõtet järgides need vastuolus olevad riigisisesed õigusnormid kohaldamata.

99.      Ma käsitlesin seda probleemi juba ettepanekus, mille ma esitasin kohtuasjas, milles tehti 29. juuni 2017. aasta kohtuotsus Popławski(55). Viimati viidatud kohtuotsuse tulemusena esitas rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) taas Euroopa Kohtule küsimuse eelkõige selle probleemi kohta ja seda pooleliolevas kohtuasjas Popławski (C‑573/17). Euroopa Kohtul on seega olnud mitut puhku võimalus täpsustada, kas juhul, kui liikmesriigi kohus leiab, et tema riigisisest õigust ei ole võimalik tõlgendada kooskõlas raamotsusega, on ta kohustatud jätma selle õiguse kohaldamata.

100. Selles küsimuses tuleb meenutada, et tõdemus, et raamotsus ei saa tuua kaasa vahetut õigusmõju, ei tohi varjutada asjaolu, et vastavalt EL artikli 34 lõike 2 punktile b(56) on see saavutatava tulemuse seisukohalt liikmesriikidele siduv, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele(57). Lisaks võtavad liikmesriigid Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada raamotsusest tulenevate kohustuste täitmine.(58)

101. Konkreetselt ilmneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et raamotsuste kohustuslik jõud toob liikmesriikide asutustele, sealhulgas liikmesriikide kohtutele kaasa riigisisese õiguse kooskõlalise tõlgendamise kohustuse. Liikmesriikide kohtutel tuleb tõlgendada riigisisest õigust võimalikult suures ulatuses asjakohase raamotsuse sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada selles ette nähtud tulemus. Selline riigisisese õiguse kooskõlalise tõlgendamise kohustus on omane EL toimimise lepinguga loodud süsteemile, kuna see võimaldab liikmesriikide kohtutel tagada oma pädevuse piires kohtuvaidluste lahendamisel liidu õiguse tõhus toime.(59)

102. Samas on riigisisese õiguse kooskõlalise tõlgendamise põhimõttel teatavad piirid. Nii on liikmesriigi kohtu kohustus viidata asjakohaste siseriiklike õigusnormide tõlgendamisel raamotsuse sisule piiratud õiguse üldpõhimõtetega ning eelkõige õiguskindluse ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtetega. Nimetatud põhimõtetega on vastuolus eelkõige see, kui kõnealune kohustus võib raamotsuse alusel ja sõltumata selle rakendamiseks vastu võetud seadusest tuua kaasa raamotsuse sätteid rikkudes tegutsevate isikute kriminaalvastutuse või raskendada seda vastutust.(60) Samuti ei saa kooskõlalise tõlgendamise põhimõte olla aluseks siseriikliku õiguse contra legem tõlgendusele.(61)

103. Kooskõlalise tõlgendamise põhimõte nõuab siiski, et liikmesriigi kohus teeb kõik, mis on tema pädevuses, arvestades siseriiklikku õigust tervikuna ning kasutades siseriiklikus õiguses tunnustatud tõlgendusmeetodeid, et tagada raamotsuse täieulatuslik rakendamine ja saavutada selle eesmärgiga kooskõlas olev tulemus.(62) Selles kontekstis on Euroopa Kohus juba leidnud, et kooskõlalise tõlgendamise kohustus paneb liikmesriikide kohtutele kohustuse vajaduse korral muuta väljakujunenud kohtupraktikat, kui see põhineb siseriikliku õiguse tõlgendusel, mis ei ole kooskõlas raamotsuse eesmärkidega.(63) Euroopa Kohus leidis ka, et kui liikmesriigi kohus on seisukohal, et tal on võimatu tõlgendada siseriiklikku sätet kooskõlas liidu õigusega, kuna talle on siduv riigi kõrgeima kohtu tõlgendavas kohtuotsuses sellele sättele antud tõlgendus, siis tuleb tal tagada raamotsuse täielik õigusmõju, jättes vajaduse korral omal algatusel kohaldamata riigi kõrgeima kohtu tõlgenduse, kui see tõlgendus ei ole liidu õigusega kooskõlas.(64)

104. Need täpsustused liikmesriikide kohtutel lasuva kooskõlalise tõlgendamise kohta esitatud, tuleb meenutada, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb viimase kohtuastmena kontrollida, kas riigisisest õigust ning eelkõige kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seaduse § 46–48 annab tõlgendada viisil, mis on raamotsustega 2009/315 ja 2008/675 kooskõlas.

105. Et ei ole kindel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus võib jõuda oma riigisisese õiguse tõlgenduseni, mis on liidu õigusega kooskõlas, näib mulle, et juhuks, kui niisugune tõlgendus, et see on kooskõlas, ei ole võimalik, tuleb määrata kindlaks konkreetsed tagajärjed, mida liikmesriigi kohtul tuleb seostada sellega, kui kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö seaduse § 46–48 ei ole raamotsustega 2009/315 ja 2008/675 kooskõlas.

106. Põhimõtteliselt on tarvis märkida, et kui kõnesolevaid riigisiseseid õigusnorme ei saa tõlgendada nii, et need on liidu õigusega kooskõlas, on liikmesriigi kohus kohustatud jätma need kohaldamata, et kohaldada täielikult liidu õigust.

107. Selles küsimuses tuleb tõdeda, et kuigi Euroopa Kohtul on juba tulnud võtta seisukoht EL lepingu politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades käsitleva VI jaotise raames vastu võetud õigusaktide kohta, piirdus ta oma 16. juuni 2005. aasta kohtuotsuses Pupino(65) sellega, et laiendas kooskõlalise tõlgendamise põhimõtet nendele õigusaktidele, nõustudes, et raamotsust võib selles mõttes võrrelda direktiiviga.

108. Seevastu ei ole Euroopa Kohus seisukohta võtnud küsimuses, kas see, kui siseriiklik õigusnorm on raamotsusega vastuolus, toob kaasa riigisisese kohtu kohustuse jätta riigisisene õigusnorm kohaldamata, kui seda ei saa tõlgendada kooskõlaliselt.

109. Nagu ma märkisin oma kohtuasjas Kozłowski(66) esitatud 28. aprilli 2008. aasta seisukohas, on põhjused, miks Euroopa Kohus otsustas 15. juuli 1964. aasta kohtuotsuses Costa(67), et pärast seda, kui liikmesriigid on vabatahtlikult nõustunud enda pädevuste üleandmisega ühendusele, ei saa nad seada siduvale ühenduse aktile vastukaaluks oma siseriikliku õiguskorra mis tahes akti, üle kantavad raamotsusele. Raamotsus on – nagu iga siduv ühenduse akt – oma olemuselt ülimuslik mis tahes siseriikliku õigusnormi suhtes, isegi konstitutsioonilise või põhiseadusesse kuuluva õigusnormi suhtes. Seega kohustab liidu õiguse esimuse põhimõte tagama liidu õiguse täieliku õigusmõju, „jättes vajaduse korral omal algatusel kohaldamata mis tahes siseriikliku õigusakti sätte, mis on vastuolus liidu õigusega“.(68)

110. Mitu kaalutlust kõneleb selle kasuks, et kolmanda samba raames vastu võetud raamotsuste puhul kohaldatakse esimuse põhimõtet.(69)

111. Esimene kaalutlus on seotud sõnastusega. Selles küsimuses tuleb märkida, et välja arvatud asjaolu, et raamotsustel ei ole vahetut õigusmõju, kopeeris liidu seadusandja raamotsuste korra direktiivide korra pealt, nähes ette, et direktiiv „on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele“.(70) Et raamotsuste vaieldamatu eripära piirdub nende vahetu õigusmõju puudumisega,(71) ei ole mingit põhjust ülejäänud osas nende õigusaktide esimust välistada sel põhjusel, et need kuuluvad valitsustevahelise koostöö valdkonda.

112. Teine kaalutlus on niisugune, et Euroopa Kohus on nõustunud, et liikmesriigi kohtul on kohustus kasutada kooskõlalise tõlgendamise meetodit, et tagada raamotsuste täielik tõhusus ja leida lahendus, mis on nende eesmärgiga kooskõlas.

113. Kooskõlalise tõlgenduse põhimõtte kohaldamise vajadust ei ole Euroopa Kohus küll põhjendanud mitte esimuse põhimõtte, vaid lojaalse koostöö põhimõttega. Ta on kinnitanud, et see viimane põhimõte, mille kohaselt võtavad liikmesriigid kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad Euroopa Liidu õigusest, laieneb ühtlasi politseikoostööle ja õigusalasele koostööle kriminaalasjades, mis pealegi põhineb täielikult liikmesriikide ja institutsioonide vahelisel koostööl.(72) Sellest loogikast lähtuti juba 10. aprilli 1984. aasta kohtuotsuses Von Colson ja Kamann(73), sest Euroopa Kohus tuletas selles kooskõlalise tõlgendamise kohustuse liikmesriikide kohustusest võtta kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad liidu õigusest, täpsustades, et seda õigust peavad järgima kõik liikmesriikide ametiasutused, sh kohtud oma volituste piires.(74)

114. Sellegipoolest tuleneb kooskõlalise tõlgendamise nõue – mis on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt Euroopa Kohtu hinnangul „omane EL toimimise lepinguga loodud süsteemile, kuna see võimaldab siseriiklikel kohtutel oma pädevuse piires kohtuvaidluste lahendamisel tagada liidu õiguse tõhusa toime“(75) – nõudest tagada liidu õiguse tõhusus ja vajadusest tagada selle esimus liikmesriikide siseriikliku õiguse suhtes.(76) Ülejäänud osas eeldab kooskõlalise tõlgendamise põhimõtte tunnustamine lojaalse koostöö põhimõtte kaudu tingimata, et tunnustatakse – kas või kaudselt – liidu õiguse esimust. Kuidas võib liidu õigusest tulenev lojaalse koostöö kohustus õigustada seda, et liikmesriigi kohus on kohustatud muutma oma siseriikliku õiguse tähendust suunas, mis on kooskõlas liidu õigusega, kui seda kohustust ei peeta kohustuseks, millel on esimus liikmesriigi kohtu kohustuse suhtes lahendada vaidlus vastavalt oma siseriiklikust õigusest tulenevatele nõuetele?

115. Kolmas kaalutlus on seotud aluslepingutele lisatud protokollis (nr 36) üleminekusätete kohta ette nähtud üleminekuperioodi lõpul kujuneva õigusliku raamistiku arenguga. Selle protokolli artikli 10 lõike 3 kohaselt kaotab artikli 10 lõikes 1 sisalduv üleminekusäte kehtivuse viie aasta pärast alates Lissaboni lepingu jõustumisest, see on 30. novembril 2014. Kolmanda samba lõpliku sulandumise tõttu EL toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisse, mis käsitleb vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, on vajalik „ühenduse tõlgendamine“.(77) Selles osas on vaja eelkõige juhtida tähelepanu, et kui Euroopa Kohtu pädevus vastavalt EL artiklile 35 peegeldas seda, et kolmanda samba raames tehtav koostöö on valitsustevaheline, on Euroopa Kohtul alates sellest kuupäevast automaatne ja kohustuslik eelotsuse tegemise pädevus, sest see ei sõltu enam avaldusest, mille kohaselt tunnustas iga liikmesriik seda pädevust ja näitas ära siseriiklikud kohtud, kes võivad Euroopa Kohtu poole pöörduda. Selles küsimuses tuleb märkida, et 16. juuni 2005. aasta kohtuotsuses Pupino(78) tugines Euroopa Kohus sellele, et „Euroopa Kohtu pädevus teha eelotsuseid EL artikli 35 alusel evib olulist tähtsust“, põhjendamaks seda, et eraõiguslikel isikutel on õigus tugineda raamotsustele, et saavutada liikmesriigi kohtus siseriikliku õiguse kooskõlaline tõlgendamine.(79) Samasuguse pädevuse tunnustamine, nagu Euroopa Kohtul oli esimese samba raames, näitab tugevat konvergentsi nende kahe samba vahel, mis õigustab seda, et raamotsustele antakse sama mõju nagu direktiividele, välja arvatud muidugi vahetu õigusmõju, mis on sõnaselgelt välistatud.

116. Eelnevatest kaalutlustest järeldan, et raamotsusel on esimuse põhimõtte kohaselt esimus kõikide siseriiklike õigusnormide suhtes, mis on sellega vastuolus.

117. Mulle tundub ka oluline meenutada, et Euroopa Kohus toonitas oma 26. veebruari 2013. aasta kohtuotsuses Melloni(80) – mis puudutas nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta(81) tõlgendamist –, et „väljakujunenud kohtupraktikast [tuleneb], et vastavalt liidu õiguse esimuse põhimõttele, mis on liidu õiguskorda iseloomustav põhitunnus […], ei saa asjaolu, et liikmesriik tugineb siseriikliku õiguse sätetele, isegi kui need on põhiseaduse sätted, mõjutada liidu õiguse toimet selle riigi territooriumil“.(82)

118. „Asendustoime“ ja „kohaldamata jätmise“ paaris kasutamise loogikast lähtudes(83) arvan, et raamotsuse vahetu õigusmõju puudumine ei tähenda, et liikmesriigi kohtul ei oleks kohustust jätta oma riigisisese õiguse sätted, mis on liidu õigusega vastuolus, kohaldamata. See kohustus tuleneb otseselt põhimõttest, mille kohaselt on liidu õigus esimuslik riigisiseste õigusnormide üle, mis takistavad selle täielikku tõhusust.

119. Eelnevad kaalutlused on minu arvates veelgi õigemad otsuste puhul, mis on tehtud EL artikli 34 lõike 2 punkti c alusel, näiteks otsus 2009/316.

120. Seega olen arvamusel, et riigisisene kohus peab kogu riigisisest õigust arvesse võttes ja selles tunnustatud tõlgenduspõhimõtteid kohaldades tõlgendama põhikohtuasjas käsitletavaid riigisiseseid õigusnorme nii palju kui võimalik, lähtudes raamotsuse 2009/315, otsuse 2009/316 ja raamotsuse 2008/675 tekstist ja eesmärkidest. Juhul kui niisugune tõlgendus peaks võimatuks osutuma, on liikmesriigi kohus kohustatud jätma need riigisisesed õigusnormid, mis on liidu õigusega vastuolus, kohaldamata.

IV.    Ettepanek

121. Eelnevate kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Törvényszék Szombathelyi (Szombathelyi kohus, Ungari) eelotsuse küsimustele järgmiselt:

1.      Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsust 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu, ning nõukogu 6. aprilli 2009. aasta raamotsust 2009/316/JSK Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) loomise kohta raamotsuse 2009/315/JSK artikli 11 kohaldamiseks tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamine, millega nähakse ette erimenetlus, milles liikmesriigi kohus tunnustab teise liikmesriigi kohtu jõustunud kohtuotsust, millega isik on mõistetud süüdi kuriteo toimepanemises.

2.      Vastavalt sellele raamotsusele ja sellele otsusele peab kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutuse poolt kohtuotsuse teinud liikmesriigi kohtute langetatud süüdimõistvate otsuste karistusregistrisse kandmine toimuma otse andmete alusel, mida kohtuotsuse teinud liikmesriigi keskasutus on ECRISe kaudu nende süüdimõistvate kohtuotsuste kohta koodide kujul edastanud. Seetõttu ei saa karistusregistrisse kandmine sõltuda niisuguse süüdimõistvate kohtuotsuste kohtuliku tunnustamise menetluse nagu põhikohtuasjas kõnesolev erimenetlus eelnevast läbiviimisest ega ammugi sellise tunnustamise eesmärgil kodakondsusjärgsele liikmesriigile süüdimõistva kohtuotsuse edastamisest.

3.      Nõukogu 24. juuli 2008. aasta raamotsust 2008/675/JSK, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvesse võtmist uutes kriminaalmenetlustes, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, et ühes liikmesriigis tuleb teise liikmesriigi kohtu varem langetatud süüdimõistva kohtuotsuse arvesse võtmiseks seda eelnevalt tunnustada esimese liikmesriigi pädevate kohtute poolt vastavalt siseriiklikule tunnustamismenetlusele.

4.      Liikmesriigi kohtul tuleb kogu riigisisest õigust arvesse võttes ja selles tunnustatud tõlgenduspõhimõtteid kohaldades tõlgendada põhikohtuasjas käsitletavaid riigisiseseid õigusnorme nii palju kui võimalik, lähtudes raamotsuse 2009/315, otsuse 2009/316 ja raamotsuse 2008/675 tekstist ja eesmärkidest. Juhul kui niisugune tõlgendus peaks võimatuks osutuma, on liikmesriigi kohus kohustatud jätma need riigisisesed õigusnormid, mis on liidu õigusega vastuolus, kohaldamata.

1      Algkeel: prantsuse.

2      C‑25/15, EU:C:2016:423.

3      C‑25/15, EU:C:2016:423.

4      ELT 2009, L 93, lk 23.

5      ELT 2009, L 93, lk 33.

6      C‑25/15, EU:C:2016:423.

7      ELT 2008, L 220, lk 32.

8      C‑171/16, EU:C:2017:710.

9      C‑579/15, EU:C:2017:503. 15. veebruaril 2017 esitatud ettepanek (Popławski, C‑579/15, EU:C:2017:116).

10      Edaspidi „karistusseadustik“.

11      EÜT 2000, L 239, lk 19; ELT eriväljaanne 19/02, lk 9.

12      Edaspidi „harta“.

13      Samas täpsustab Ungari valitsus oma kirjalikes seisukohtades, et taotluse korral viia Ungaris täide teise liikmesriigi kohtu tehtud süüdimõistev otsus kohaldatakse sama tunnustamise erimenetlust.

14      C‑25/15, EU:C:2016:423.

15      C‑25/15, EU:C:2016:423.

16      C‑25/15, EU:C:2016:423.

17      Vt selle kohta 29. juuni 2016. aasta kohtuotsus, Kossowski (C‑486/14, EU:C:2016:483, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).

18      C‑25/15, EU:C:2016:423.

19      9. juuni 2016. aasta kohtuotsus, Balogh (C‑25/15, EU:C:2016:423, punkt 48).

20      9. juuni 2016. aasta kohtuotsus, Balogh (C‑25/15, EU:C:2016:423, punkt 49).

21      C‑171/16, EU:C:2017:710.

22      9. juuni 2016. aasta kohtuotsus, Balogh (C‑25/15, EU:C:2016:423, punkt 54), ja 21. septembri 2017. aasta kohtuotsus, Beshkov (C‑171/16, EU:C:2017:710, punkt 36).

23      21. septembri 2017. aasta kohtuotsus, Beshkov (C‑171/16, EU:C:2017:710, punkt 36).

24      C‑25/15, EU:C:2016:423.

25      Vt eelotsusetaotluse punkt 28.

26      Vt eelotsusetaotluse punkt 30.

27      Vt eelotsusetaotluse punkt 32.

28      Vt eelotsusetaotluse punkt 33.

29      Vt selle kohta 29. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Popławski (C‑579/15, EU:C:2017:503, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).

30      9. juuni 2016. aasta kohtuotsus, Balogh (C‑25/15, EU:C:2016:423, punkt 52).

31      9. juuni 2016. aasta kohtuotsus, Balogh (C‑25/15, EU:C:2016:423, punkt 44).

32      9. juuni 2016. aasta kohtuotsus, Balogh (C‑25/15, EU:C:2016:423, punkt 46).

33      C‑25/15, EU:C:2016:423.

34      C‑25/15, EU:C:2016:29.

35      Kohtujuristi kursiiv.

36      Vt 21. septembri 2017. aasta kohtuotsus, Beshkov (C‑171/16, EU:C:2017:710).

37      C‑171/16, EU:C:2017:710.

38      C‑171/16, EU:C:2017:386.

39      COM(2014) 312 final, lk 12.

40      Vt selle raamotsuse punktid 5–7.

41      C‑171/16, EU:C:2017:710.

42      Vt 21. septembri 2017. aasta kohtuotsus, Beshkov (C‑171/16, EU:C:2017:710, punkt 37).

43      Vt 21. septembri 2017. aasta kohtuotsus, Beshkov (C‑171/16, EU:C:2017:710, punkt 38).

44      Vt raamotsuse 2008/675 põhjendus 5.

45      Nõukogu raamotsuse, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide vahel süüdimõistvate kohtuotsuste arvesse võtmist uue kriminaalmenetluse korral, ettepanek (KOM(2005) 91 (lõplik), seletuskiri, lk 3). Edaspidi „raamotsuse ettepanek“.

46      Vt raamotsuse ettepanek (seletuskiri, lk 5).

47      Vt raamotsuse ettepanek (lk 5 ja 6).

48      C‑25/15, EU:C:2016:423.

49      Ungari valitsus märkis kohtuistungil, et see areng kirjutatakse sisse uude seadusesse, mis jõustub 1. jaanuaril 2018.

50      EÜT 2008, L 327, lk 27.

51      Vt 8. novembri 2016. aasta kohtuotsus, Ognyanov (C‑554/14, EU:C:2016:835, punkt 36).

52      Vt eelotsusetaotluse esitanud kohtu vastus Euroopa Kohtu teabepäringule, punktid 1 ja 5. Vt ka käesoleva ettepaneku punkt 47.

53      C‑25/15, EU:C:2016:423.

54      C‑171/16, EU:C:2017:710.

55      C‑579/15, EU:C:2017:503. 15. veebruari 2017. aasta kohtuotsus (Popławski, C‑579/15, EU:C:2017:116).

56      Amsterdami lepingust tulenevas redaktsioonis.

57      Vt 29. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Popławski (C‑579/15, EU:C:2017:503, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

58      Vt 29. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Popławski (C‑579/15, EU:C:2017:503, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

59      Vt 29. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Popławski (C‑579/15, EU:C:2017:503, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika).

60      Vt 29. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Popławski (C‑579/15, EU:C:2017:503, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

61      Vt 29. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Popławski (C‑579/15, EU:C:2017:503, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).

62      Vt 29. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Popławski (C‑579/15, EU:C:2017:503, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).

63      Vt 29. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Popławski (C‑579/15, EU:C:2017:503, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

64      Vt 29. juuni 2017. aasta kohtuotsus, Popławski (C‑579/15, EU:C:2017:503, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).

65      C‑105/03, EU:C:2005:386.

66      C‑66/08, EU:C:2008:253.

67      6/64, EU:C:1964:66.

68      Vt 5. juuli 2016. aasta kohtuotsus, Ognyanov (C‑614/14, EU:C:2016:514, punkt 34).

69      Vt selle kohta Lenaerts, K., ja Corthaut, T., „Of birds and hedges: the role of primacy in invoking norms of EU law“, European Law Review, Sweet and Maxwell, London, 2006, lk 287–315. Vt vastupidises tähenduses Peers, S., „Salvation outside the church: judicial protection in the third pillar after the Pupino and Segi judgments“, Common Market Law Review, nr 44, Issue 4, Wolters Kluwer Law and Business, Alphen aan den Rijn, 2007, lk 883–929, eriti lk 920, milles on leitud, et kui esimuse ja vahetu õigusmõju põhimõtteid kohaldada kolmanda samba suhtes, eirataks aluslepingute koostajate kavatsusi. See autor nõustub siiski, et liidu õiguse esimuse põhimõtte tunnustamine kolmanda samba raames tugevdab tõhususe põhimõtet ja sellega ei rikuta sõnaselgelt aluslepingute teksti (lk 917).

70      EL artikli 34 lõike 2 punkt b redaktsioonis, mis tuleneb Amsterdami lepingust.

71      Prechal, S., ja Marguery, T., kvalifitseerivad raamotsuste vahetu õigusmõju puudumise „väikeseks eripäraks“ oma artiklis „La mise en œuvre des décisions-cadres une leçon pour les futures directives pénales?“, L’exécution du droit de l’Union, entre mécanismes communautaires et droits nationaux, Bruylant, Brüssel, 2009, lk 225–251, eelkõige lk 250.

72      16. juuni 2005. aasta kohtuotsus, Pupino (C‑105/03, EU:C:2005:386, punkt 42).

73      14/83, EU:C:1984:153.

74      Vt 10. aprilli 1984. aasta kohtuotsus, von Colson ja Kamann (14/83, EU:C:1984:153, punkt 26).

75      Vt selle kohta 28. jaanuari 2016. aasta kohtuotsus, BP Europa (C‑64/15, EU:C:2016:62, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

76      Vt selle kohta Simon, D., „La panacée de l’interprétation conforme: injection homéopathique ou thérapie palliative?“, De Rome à Lisbonne: les juridictions de l’Union européenne à la croisée des chemins, Mélanges en l’honneur de Paolo Mengozzi, Bruylant, Brüssel, 2013, lk 279–298. See autor leiab, et „kooskõlalise tõlgendamise kohustuse ülendamine „aluslepingu süsteemile omaseks põhimõtteks“ tuleneb otseselt [liidu õiguse] esimusest liikmesriikide õiguse üle“ (lk 282). Ta lisab, et „seost liidu õigusega üldiselt, mitte konkreetselt ainult direktiivide elluviimisega, näitab kohustus tagada mitte üksnes ülevõtmisakti, vaid ka kogu siseriikliku õiguse „eurokooskõlaline“ tõlgendus, ükskõik kas see on direktiivist varasem või hilisem“ (lk 283).

77      Prechal, S., ja Marguery, T., „La mise en œuvre des décisions-cadres une leçon pour les futures directives pénales?“, L’exécution du droit de l’Union, entre mécanismes communautaires et droits nationaux, Bruylant, Brüssel, 2009, lk 225–251, eelkõige lk 232.

78      C‑105/03, EU:C:2005:386.

79      16. juuni 2005. aasta kohtuotsus, Pupino (C‑105/03, EU:C:2005:386, punktid 37 ja 38).

80      C‑399/11, EU:C:2013:107.

81      EÜT 2002, L 190, lk 1.

82      Vt selle kohtuotsuse punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika.

83      Vt selle vahe kohta eelkõige Simon, D., „L’invocabilité des directives dans les litiges horizontaux: confirmation ou infléchissement?“, Revue Europe, nr 3, LexisNexis, Pariis, 2010. Vt ka Dougan, M., „When worlds collide! Competing visions of the relationship between direct effect and supremacy“, Common Market Law Review, nr 44, Issue 4, Wolters Kluwer Law and Business, Alphen aan den Rijn, 2007, lk 931–963.