Language of document : ECLI:EU:F:2012:146

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(teine koda)

23. oktoober 2012

Kohtuasi F‑61/11

Daniele Possanzini

versus

Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex)

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Ajutise teenistuja lepingu pikendamisega seotud menetlus – Teenistuja teavitamine hindaja negatiivsest arvamusest lepingu pikendamisega seoses – Isikut kahjustav meede – Puudumine – Nõue tühistada iga‑aastastes hindamisaruannetes tulemuste kohta esitatud ebasoodsad seisukohad – Ilmselgelt vastuvõetamatu hagi

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega hageja palub sisuliselt tühistada esiteks 24. jaanuari 2011. aasta „otsus”, millest teda teavitati hindajaga läbi viidud suulisel vestlusel, mille käigus hindaja andis talle teada, et tal ei ole kavatsust teha ettepanekut tema lepingu pikendamise kohta, teiseks osa tema ajavahemiku 1. august 2006 kuni 31. detsember 2008 hindamisaruandest, mis koostati 2009. aastal, ning kolmandaks osa tema ajavahemiku 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2009 hindamisaruandest, mis koostati 2010. aastal.

Otsus: Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Frontexi kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Esitatud väidete selge ja täpne ülevaade – Selguse ja täpsuse puudumine – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas lõik, artikli 21 esimene lõik ning I lisa artikli 7 lõiked 1 ja 3; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 35 lõike 1 punkt e)

2.      Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ettevalmistav akt – Kiri, millega teenistujat teavitatakse hindaja negatiivsest arvamusest tema lepingu pikendamise kohta – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb hagiavalduses märkida väited ning faktilised ja õiguslikud argumendid. Need peavad olema märgitud piisavalt selgelt ja täpselt, et kostja saaks valmistuda enda kaitsmiseks ja Avaliku Teenistuse Kohus saaks vajaduse korral teha asjas otsuse täiendavate andmeteta. Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peavad hagi vastuvõetavuseks selle olulised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele hagi tugineb, nähtuma selgelt ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist endast.

See kehtib seda enam, et Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõike 3 kohaselt koosneb Avaliku Teenistuse Kohtu menetluse kirjalik osa põhimõtteliselt vaid ühest kirjalike seisukohtade vahetamisest, kui Avaliku Teenistuse Kohus ei otsusta teisiti. See Avaliku Teenistuse Kohtus toimuva menetluse viimane eripära selgitab, miks erinevalt Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimeses lõigus Euroopa Kohtu või Üldkohtu menetlusele ette nähtust ei või väidete ja argumentide ülevaade hagiavalduses olla kokkuvõtlik. Selline paindlikkus tooks praktikas suures osas kaasa Euroopa Kohtu põhikirja I lisas nimetatud hilisema erieeskirja mõtte kadumise.

Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja, mida sama põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 kohaselt kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusele, artikli 19 kolmandale lõigule peab pooli – välja arvatud liikmesriigid, liidu institutsioonid, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriigid ning selles lepingus osutatud Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA) järelevalveamet – esindama advokaat. Advokaadi kui õigusemõistmisele kaasaaitava isiku peamine ülesanne on tagada, et hagiavalduse nõuete aluseks oleks piisavalt arusaadav ja järjepidev õiguslik argumentatsioon, kui võtta arvesse just seda tõika, et menetluse kirjalik osa Avaliku Teenistuse Kohtus hõlmab üldjuhul vaid ühte kirjalike seisukohtade esitamist.

Järelikult kui hagiavalduse nõuded on vastuolus Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 35 lõike 1 punktis e ette nähtud reegliga ning need on esitatud üksnes üldiselt ja neid ei ole argumentidega põhjendatud, tuleb need nõuded jätta ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.

(vt punktid 30–34)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. veebruar 2011, kohtuasi F‑76/09: AH vs. komisjon (punktid 29 ja 31).

2.      Selle tühistamisnõude vastuvõetavust, mis on esitatud ametnikku ja tema institutsiooni siduva teenistussuhte alusel, tuleb analüüsida personalieeskirjade artiklite 90 ja 91 normide põhjal. Isikut kahjustava meetme olemasolu personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 ja artikli 91 lõike 1 tähenduses on tühistamishagi – mille ametnikud esitavad selle institutsiooni vastu, kelle teenistuses nad on – vastuvõetavuse vältimatu tingimus. Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 tähenduses on huve kahjustavad meetmed üksnes sellised aktid või meetmed, mis toovad kaasa siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad ametniku huve, muutes oluliselt tema õiguslikku olukorda. Sellised aktid peavad olema antud teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse poolt ning olema otsuse vormis. Kui on tegu toimingute või otsustega, mis tehakse mitme etapilise, eelkõige asutuse sisese menetluse käigus, on põhimõtteliselt vaidlustatavad ainult sellised aktid, mis kujutavad endast meetmeid, mis väljendavad institutsiooni lõplikku seisukohta kõnealuses menetluses, kuid milleks ei saa olla vahemeetmed, millega valmistatakse ette lõplikku otsust. Ametnike hagide korral ei saa lõplikku otsust ettevalmistavad aktid huve kahjustada ning neid saab seetõttu vaidlustada üksnes kaudselt, tühistatavate aktide vaidlustamise käigus. Kuigi teatud puhtalt ettevalmistavad meetmed võivad kahjustada ametniku huve seetõttu, et need võivad mõjutada hiljem vaidlustatava akti sisu, ei või need meetmed olla iseseisva hagi esemeks ning neid tuleb vaidlustada nimetatud akti peale esitatud hagi raames.

Seega ei hindaja negatiivne arvamus Frontexi teenistuja lepingu pikendamise kohta ega Frontexi tegevdirektori kiri, millega ta jättis rahuldamata hageja kaebuse selle negatiivse arvamuse peale, ei ole isikut kahjustavad meetmed.

(vt punktid 40–43, 50, 60, 62 ja 63)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 3. aprill 1990, kohtuasi T‑135/89: Pfloeschner vs. komisjon (punkt 11); 25. oktoober 1996, kohtuasi T‑26/96: Lopes vs. Euroopa Kohus (punkt 19 ja seal viidatud kohtupraktika); 18. detsember 2003, kohtuasi T‑215/02: Gómez-Reino vs. komisjon (punkt 47); 29. juuni 2004, kohtuasi T‑188/03: Hivonnet vs. nõukogu (punkt 16); 16. märts 2009, kohtuasi T‑156/08 P: R vs. komisjon (punkt 49).