EUROOPA KOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS
18. detsember 2020(*)
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Menetlusse astumise avaldus – Kolmas riik, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline ja EFTA järelevalveamet – Vastuvõetavus
Kohtuasjas C‑328/20,
mille ese on ELTL artikli 258 alusel 22. juulil 2020 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,
Euroopa Komisjon, esindajad: D. Martin ja B.‑R. Killmann,
hageja,
versus
Austria Vabariik, esindajad: A. Posch, M. Klamert, J. Schmoll ja C. Pesendorfer,
kostja,
EUROOPA KOHTU PRESIDENT,
arvestades ettekandja‑kohtunik F. Biltgeni ettepanekut,
olles ära kuulanud kohtujurist J. Richard de la Touri,
on teinud järgmise
määruse
1 Euroopa Kohtu kantseleisse 22. juulil 2020 saabunud hagiavalduses palub Euroopa Komisjon Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Austria Vabariik kohandas nii peretoetuste summasid kui ka Austrias neile toetustele õigust omavate isikute lastele antavaid sotsiaalseid ja maksusoodustusi vastavalt elukallidusele lapse elukohariigis, siis rikkus Austria Vabariik kohustusi, mis tulenevad talle esiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT 2004, L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72) artiklitest 4, 7 ja 67 ja teiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määruse (EÜ) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires (ELT 2011, L 141, lk 1) artiklist 7.
2 Euroopa Kohtu kantseleisse 28. oktoobril 2020 saabunud dokumentidega, mis esitati Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 kolmanda lõigu ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 130 alusel, palusid EFTA järelevalveamet ja Norra Kuningriik luba astuda käesolevasse menetlusse vastavalt komisjoni ja Austria Vabariigi nõuete toetuseks.
3 Austria Vabariigil ja komisjonil paluti kodukorra artikli 131 lõike 1 alusel esitada oma võimalikud seisukohad menetlusse astumise avalduste kohta; Austria Vabariik neid ei esitanud, samas kui komisjon, täpsustades, et tal ei ole sisulisi vastuväiteid menetlusse astumise avalduste rahuldamisele, kahtleb nende vastuvõetavuses, kuna nende eesmärk on astuda menetlusse liidu institutsiooni ja liikmesriigi vahelises kohtuasjas Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teise lõigu viimase lause tähenduses.
Menetlusse astumise avaldused
4 Sissejuhatavalt tuleb märkida, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 kolmes esimeses lõigus on ette nähtud kolm eri kategooriat menetlusse astujaid, kellest igaühe suhtes kohaldatakse oma korda.
5 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 esimese lõigu kohaselt võivad liikmesriigid ja institutsioonid Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevates kohtuasjades piiranguteta menetlusse astuda.
6 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 teine lõik näeb ette, et sama õigus on liidu organitel ja asutustel ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes tõendab oma põhjendatud huvi Euroopa Kohtusse esitatud kohtuvaidluse lahendamise vastu, kusjuures on siiski täpsustatud, et füüsilised või juriidilised isikud ei või astuda menetlusse liikmesriikidevahelistes, liidu institutsioonide vahelistes või liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahelistes kohtuasjades.
7 Viimaseks pöörab Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 40 kolmas lõik erilist tähelepanu 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (EÜT 1994, L 1, lk 3; ELT eriväljaanne 11/52, lk 3) (edaspidi „EMP leping“) osalisriikidele, kes ei ole liikmesriigid, ning selles lepingus osutatud EFTA järelevalveametile, täpsustades, et nad võivad Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevates kohtuasjades menetlusse astuda, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest.
8 Viimati nimetatud sättest tuleneb, et EMP lepingu osalisest kolmanda riigi või EFTA järelevalveameti menetlusse astumise avalduse vastuvõetavust ei saa allutada ühtelegi muule tingimusele peale järgmise: selle vaidluse ese, mida menetlusse astumise avaldus puudutab, peab kuuluma selle lepingu reguleerimisalasse. Järelikult tuleb eespool nimetatud riikidel ja ametil lubada Euroopa Kohtus läbivaatamisel olevates kohtuasjades menetlusse astuda, ilma et nad peaksid tõendama erihuvi, niipea kui need vaidlused puudutavad mõnda EMP lepingu reguleerimisaladest.
9 Vaidlust ei ole aga selles, et nimetatud tingimus on käesolevas kohtuasjas täidetud. Kostja vastu esitatud hagi puudutab nimelt kostjale määrustest nr 883/2004 ja nr 492/2011 tulenevate kohustuste väidetavat rikkumist – määrused, mis inkorporeeriti EMP lepingusse vastavalt EMP Ühiskomitee 1. juuli 2011. aasta otsusega nr 76/2011, millega muudetakse EMP lepingu VI lisa („Sotsiaalkindlustus“) ja protokolli nr 37 (ELT 2011, L 262, lk 33), ning EMP Ühiskomitee 30. märtsi 2012. aasta otsusega nr 52/2012, millega muudetakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu V lisa („Tööjõu vaba liikumine“) (ELT 2012, L 207, lk 32).
10 Neil asjaoludel tuleb rahuldada EFTA järelevalveameti ja Norra Kuningriigi avaldused astuda menetlusse vastavalt komisjoni ja Austria Vabariigi nõuete toetuseks.
Kohtukulud
11 Kodukorra artikli 137 järgi lahendatakse kohtukulude jaotamine kohtuotsuses või määruses, millega lõpetatakse asjas menetlus.
12 Kuna käesolevas asjas rahuldati EFTA järelevalveameti ja Norra Kuningriigi menetlusse astumise avaldused, tuleb nende menetlusse astumisega seotud kohtukulude kandmine otsustada edaspidi.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohtu president otsustab:
1. EFTA järelevalveametil ja Norra Kuningriigil lubatakse astuda kohtuasjas C‑328/20 menetlusse vastavalt Euroopa Komisjoni ja Austria Vabariigi nõuete toetuseks.
2. Kohtusekretär toimetab EFTA järelevalveametile ja Norra Kuningriigile kätte koopia kõigist menetlusdokumentidest.
3. EFTA järelevalveametile ja Norra Kuningriigile kehtestatakse tähtaeg menetlusse astuja seisukohtade esitamiseks.
4. EFTA järelevalveameti ja Norra Kuningriigi menetlusse astumisega seotud kohtukulude üle otsustatakse edaspidi.
Allkirjad