AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

13. detsember 2007

Kohtuasi F-95/05

N

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Haldusjuhi ametikoht – Kolmandad riigid – Meditsiinitalituse negatiivne arvamus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega hageja palub sisuliselt esiteks tühistada komisjoni välissuhete peadirektoraadi välisteenistuse direktoraadi K direktori 15. aprilli 2005. aasta otsuse, millega talle teatati, et teda ei võeta tööle komisjoni Guineas asuva delegatsiooni haldusjuhina, ning teiseks mõista komisjonilt tema kasuks välja hüvitis materiaalse ja mittevaralise kahju eest, mida ta väidetavalt kandis.

Otsus: Tühistada komisjoni välissuhete peadirektoraadi välisteenistuse direktoraadi K direktori 15. aprilli 2005. aasta otsus, millega hagejale teatati, et teda ei võeta tööle Guineas asuva delegatsiooni haldusjuhina. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töölevõtmine – Füüsiline võimekus – Kaitseõiguste tagamine

(Personalieeskirjad, artikli 33 teine lõik; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 13)

2.      Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

1.      Meditsiinilise arvamuse koostamise menetlus, mis ei garanteeri lõpliku meditsiinilise arvamuse koostamisel asjaomase kandidaadi enda valitud arsti arvamuse arvestamist, rikub töölevõtmise raames personalieeskirjade artikli 33 teist lõiku, mida – võttes arvesse selle sätte eesmärki tagada kaitseõiguste järgimine, kui puuduvad õigusnormid, mis kehtestaksid sõltumatu menetluse, või muud asjakohased põhjused – kohaldatakse kolmandatesse riikidesse määratavate ajutiste teenistujate suhtes.

(vt punktid 70 ja 76)

2.      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb hagiavalduses muu hulgas märkida hagi ese ja ülevaade fakti- ja õigusväidetest. Nende nõuete täitmiseks peab hagiavaldus, milles taotletakse ühenduse institutsiooni poolt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist, sisaldama andmeid, mis võimaldaksid määratleda hageja poolt institutsioonile etteheidetavat käitumist, põhjuseid, miks hageja leiab, et selle käitumise ja väidetavalt tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos, ning kahju laadi ja ulatust. Seevastu puudub nõudel hüvitada ükskõik milline kahju vajalik täpsus ning see tuleb järelikult tunnistada vastuvõetamatuks.

Olukord on selline, kui hageja nõuab üksnes, et sedastataks, et tema väidetavalt kantud kahju hüvitatakse talle põhimõtteliselt – kusjuures konkreetne summa täpsustatakse hiljem –, ilma et ta oleks esitanud faktilisi asjaolusid selle ulatuse hindamiseks, ega isegi tõendanud või tuginenud erilistele asjaoludele, mis võinuksid teda vabastada selliste täpsustuste tegemisest.

Mis puudutab mittevaralist kahju, siis olenemata sellest, kas selle hüvitamist nõutakse sümboolselt või tegeliku hüvitise saamiseks, on hageja ülesanne täpsustada väidetava mittevaralise kahju olemust institutsioonile etteheidetava käitumise seisukohast, ning seejärel täpsustada kas või ligilähedaselt kogu selle kahju hinnangulist ulatust.

(vt punktid 86–88, 90 ja 91)

Viited:

Euroopa Kohus: 2. detsember 1971, kohtuasi 5/71: Zuckerfabrik Schöppenstedt vs. nõukogu (EKL 1971, lk 975, punkt 9); 23. september 2004, kohtuasi C‑150/03 P: Hectors vs. parlament (EKL 2004, lk I‑8691, punkt 62).

Esimese Astme Kohus: 1. juuli 1994, kohtuasi T‑505/93: Osório vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑179 ja II‑581, punktid 33 ja 35); 15. veebruar 1995, kohtuasi T‑112/94: Moat vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑37 ja II‑135, punktid 32, 35, 37 ja 38); 7. veebruar 2007, kohtuasi T‑175/04: Gordon vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I-A-2-0000 ja II-A-2-0000, punktid 42 ja 45).